hankimine Tootmise eripära Võimalik sessioonselt Ei saa koguseid toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4. Energiavõsa kasvupinda-väheväärtuslikku põllumaad on küllaga. Biogaasi saamine
Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st. pärast koristamist areneb juurevõsudest samal juurestikul vähemalt 10 korda uus võsa, seega kokku umbes 30 aasta vältel
tootmisel ja energiaallikate valikul tuleb arvestada kaasnevaid keskkonnamõjusid. Eestis kohalikud energiakandjad rahuldavad ligikaudu 70% meie energiavajadustest ning importkütused alla 30%. Eestis on peamiseks kohalikuks energiaallikaks põlevkivi, mille osatähtsus kõigi kütuste osas on 60- 65% ning elektri tootmisel üle 90%. Taastuvaid energiaallikaid ei ole Eestis piisavalt kasutatud. Taastuvad energiaallikad: Puit ja puidujäätmed Energiavõsa Päikeseenergia Tuuleenergia Hüdroenergia Tõusu-mõõnaenergia Geotermaalenergia Põlevkivi töötlemine toob kaasa mitmeid keskkonnaprobleeme Ökoloogilised kitsaskohad Kirde-Eestis: ·Kasutamiskõlbmatuks on muudetud ligi 30 000 ha maad ·Tuhamäed, mis reostavad põhja- ja pinnasevett, ning lendtuhk ja vääveldioksiid, mis reostavad atmosfääri ·Põhjavee taseme alanemine ning veekogude termoreostus Kasutatud materjalid: T.Sarapuu, H
), TÕUSU JA kuu tõmbejõu tõttu,alles tehnoloogia kallis, paludes sobivates kohtades MÕÕNDA E. väljatöötamisel,üksikud on soolane vesi-nõuab spets. tehnoloogiat., LAINEENER. riigid kasutavad,keskkonna- tasemete vahe peab olema mitu m. sõbralik,ühtlane varustamine, esimene ehitati 1995a-UUS, BIOENER. sõnnik,põhk,prügilad-eraldub tehnoloogia kallis(kuid kergem võrreldes eelnevatega) metaani,energiavõsa,pilli- roog,hakkepuit, autokütust (alkohol metanool,etanool) suhkruroost Brasiilias,
vähenemine. Kui põllupinna-ala kasutatakse kütusetaimede kasvatamiseks, siis toodetakse toitu vastavalt vähem. Väiksem tootmine tähendab kallimat toitu ja vaesematel inimestel on järjest raskem hankida oma igapäevast leiba. Toidutagavara väheneb ja vaesemad arengumaad on aldimad näljahädadele halvematel saagiaastatel. 19. Millest toodetakse biogaasi? biomassist ja/või jäätmete bioloogiliselt lagunevast fraktsioonist 20. Mis on energiavõsa? Energiamets (ka energiavõsa) on kasvatatavad puistud või põõsastikud, mille peamine eesmärk on biomassienergia andmine. 21. Milleks saab kasutada geotermaalenergiat? Otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks 22. Peaksite loetelust ära tundma suurimad nafta, gaasi, kivisöe, tuumaenergia, tuule, geotermaalenergia, hüdroenergia tootjad riigid. Näide: Kas järgmised riigid: Hiina, USA, Austraalia, Venemaa, LAV, Saksamaa on suuremad a) Naftatootjad USA, Venemaa, Saudi-Araabia, Hiina, Mehhiko
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4
arenev ja täiustuv tehnoloogia; elektrituulikute projekteerimiseks ja käitamiseks vajaliku tarkvara ja oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus; piisava huviliste ringi olemasolu; tööhõive suurendamine, kasutades kohalikku tööjõudu elektrituulikute püstitamisel ja juhul, kui õnnestuks seadmeid või nende osi Eestis toota; energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda. odavam, kui teised taastuva energia allikad (energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia) Tuuleenergia kasutamise puudusteks on: elektrituulikute toodangu olemuslik juhuslikkus ja väga suur ajaline ebaühtlus; reservvõimsuse vajadus tuulikute toodangu kompenseerimiseks tuulevaikuse perioodidel elektrituulikute rajamine vähendab vajadust ehitada muud tüüpi juhitava iseloomuga elektrijaamu ainult väikeses osas; reguleervõimsuse vajadus tuulekiiruse muutlikkusest tingitud väljundvõimsuse
Probleemid Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie. Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad. Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. 5. Tuumaenergia
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka ehk selle toorainet tekib juurde ja neid saab kasutada lakkamatult, või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see
2. Keemiline - osoonitakse 3. Bioloogiline - mudaga Jäätmekäitluse põhimõtted 1) Jäätmemajanduse hierarhia 2) Terviklik ja piisav jäätmekäitlusüsteem 3) Parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigsete kulutusteta 4) Läheduse põhimõte 5) Tootja vastutus- et poleks KK saastvad ain. Raskemetallid satuvad keskkonda nii: bensiinist taimedele-loomad-inimene nt lehm ja piim Alternatiivsete energiaallikate kasutus Tuul, vesi, bioenergia, energiavõsa(lepp, paju), päike Jääkreostuskolded Eestis Aktiivsest majanduslikest tegevustest kõrvalejäänud objektid 1) Ehitusplatsid 2) Väetiselaod 3) Endised mürgilaod 4) Endised militaarobjektid Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon Proovivad säilitada looduslikku mitmekesisust Looduskaitse ja keskkonnakaitse erinevus KK peamine eesmärk on elanikkonna teadlikkuse tõstmine, aga LK on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. LK loob kaitsealasid, aga KK loob lepinguid. LK
Kuna ka Leedu on sunnitud Ingalina elektrijaama sulgema, on uudsed lahendused igati teretulnud. Lisaks tuumaenergia kasutuselevõtmise aitaks Eesti energeetikale veel kaasa biokütuste tootmise arendamine. Biogaasi toodetakse Eestis hetkel väga vähesel määral. Tegemist on väga loodussõbraliku energiaallikaga, mis koosneb peamiselt prügilatest vabanevast metaanist. Biogaasi rakendamine aitab aeglustada ka kasvuhooneefekti teket. Teine potensiaalne biokütuse saamise võimalus oleks energiavõsa kasvatamine, mida samuti kasutatakse Eestis kahjuks liiga vähe. Sellegi probleemi lahenduseks on teavitustöö, millega hetkel ka hoogsalt tegeletakse. Eesti energeetika tulevik on mitmekesine, kui seda toetab alternatiividest teadlik rahvas. Hetkel pean kõige praktilisemaks lahenduseks tuumaenergia rakendamist ja taastuvenergia arendamist. Tulevikus võib Eestit toitvaks energiaallikas olla aga hoopis midagi muud.
Biomassienergia Eelised: · Kergesti kättesaadav · Aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule · Biomass on kodumaine kütus · Võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist · Aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele Puudused: · Metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil · Kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel · Energiavõsa kasvatamisel tekib veekogude reostumise oht · Puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust Eeldused: · Jäätmepõletus jaamad · Taimne materjal mida põletada, näiteks puiduhake, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, põhk, turvas jne. Kasutamine Euroopas · Arvatakse, et aastal 2050 on Euroopas 100% taastuvenergia · Euroopas on viimaselajal kasvanud põhjalikult biomassienergia tootmine · Euroopa liidus on ligi 400 jäätmepõletus jaama
Biokütus on energeetilisel otstarbel kasutatav orgaaniline aine, mis organismide elutegevuse tagajärjel on ökosüsteemis hiljuti moodustunud. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka.See võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu.Seda toodetakse näiteks küttepuust, õlgedest, heinast ja sõnnikust.Töödeldud biokütused on tuntud biodiislikütusena, bioetanoolina ja puiduhakkena.. Biokütuse toorainet võib saada metsaraie, võsaraie, heinateo, roolõikamisega energiavõsa ja energiaheina, õlitaimede põllumajanduslikul kasvatamisel Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse teisi aineid juurde.Biokütuse põlemisel ei vabane atmosfääri uut süsihappegaasi vaid vabaneb ainult see mida organism oli juba oma kasvamisel omandanud. Seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust. Hüdroenergia.
- biomassi põletamisel vabaneb rajamiskulud on 3-5 korda suremas süsihappegaas mis oli ta enda kui samaväärse maagaasi kasvamisel atmosfäärist võetud seega koostootmisjaamade rajamine ei suurene biokütuse kasutamisel - metsatööd ohustavad linnuliikide süsihappegaasi kogus atmosfääris pesitsus perioodi - võimaldab metsa- ja põllumajanduse - energiavõsa kasutamisel tekib ning toiduainetööstuse jääkide ja sarnaselt teiste intensiivselt kasvavate jäätmete kasutamist põllumajanduslike memokultuuridega - aitab tõsta maapiirkondades veekogude reostamine ja maahõivet, aitab kaasa piirkonna autrofeerumise oht tööstuse arengule - puitkütuste kasutamine sõltub - biomass on kodumaine kütus ning raietööde mahust ja
Taastumatu - nafta - maagaas - kivi- ja puusüsi - põlevkivi - turvas Energiamajandus tähendab - Energiavarade hankimine - Elektrienergia, soojuse ja kütuste tootmine - Energia, soojuse ja kütuse tarbijani juhtimine - Neid ühendavad mitmesugused äriteenused Erinevate energiaallikate osakaal maailmas - Nafta 40% - Gaas 28% - Kivisüsi 20% - Vee-energia 5% - Tuumaenergia 2% - Muu 2% Eesti energiaallikad - Põlevkivi - Turvas - Tuul - Vesi - Energiavõsa, hakkepuit - Biogaas Eesti energeetika - Umbes 70% ulatuses kasutatakse kodumaiseid kütuseid. - 95% elektrienergiast toodetakse põlevkivist - 88,6% elektrist toodetakse Narvas, (elektrijaamades) riigi äärmises kirdeosas Põlevkivi plussid - Meie oma energiavarad, annavad sõltumatuse - Töökohad Ida-Virumaal - Pikad kaevandamised kogemused - Keemiatööstuse tooraine (vaigus, lakid, õlid) Põlevkivi miinused - Väike kütteväärtus - Taastumatu maavara - Karjäärid raiskavad maad
2) Biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas mis enne oli võetud atmosfäärist ning seetõttu ei saast keskkonda . 3) Kergesti kättesaadav 4) Aitab tõsta piirkondades tööhõivet 5) Biomass on kodumaine kütus 6) Aitab kaasa jäätmete käitlusele Miinused : 1) Kulukas , kuna tootmisjaamade rajamisele kulub 3 x rohkem ressursse kui maagasi jaamale 2) Metsatööd ohustavad linnustikku 3) Veekogude reostumine ja eutofeerumise oht energiavõsa kasvatamisel 4) On vajalik koduses tarbimises varuda ja ladustamine 5) Kütteväärtus on madalam kui fossiilsetel kütustel . Energiakriis on vastuolu inimkonna senisel energia tootmise ja kasutusviiside ning tooraine,varude suuruse ja kättesaadavuse vahel . ( keskkonna seisundi halvenemine . ) Energia toodang ei saa ,energia varade piiratuse tõttu pidevalt kasvada , seepärast peab suurenema energiakasutamise ökosoodsus ja alternatiivsete energia varade kasutusele võtt .
tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Biomassienergia (ehk biomassi kalorsus) on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel
hakata ökonoomsemalt kasutama.Inimesed peaksid mõtlema oma tegevuses ja tarbimises kindlasti sellele,et ka peale neid säiliks inimväärne elu Eestis. Eestis on hakatud otsima alternative energia tootmiseks.Uuringute kohaselt jätkub fossiilseid kütuseid veel umbes 50 aastaks.Seega võiks kasutada mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid.Näiteks tuulegeneraatoreid on Eestis kasutatud juba mõnda aega.Algust on tehtud ka energiavõsa kasvatamisega.Seda kavatsetakse kasutada elektri-või soojusenergia tootmiseks,tulevikus üha enam.Tuleb töötada välja tehnoloogia ja hankida vajalikud masinad.Energiavõsa toimib ka reoveepuhastina.Ka iga inimene ise saab energiat säästa.Näiteks majapidamises tuleks kasutada säästupirne ja A energiaklassiga kodumasinaid.See aitaks elektrienergiat säästa.Elektrihinna pidev tõus on pannud inimesi selliselt käituma,et nad on elektrienergiasäästlikumad.Eestis on hakatud kasutama
biomassist +tasub rajada ka orgaaniliste ainete väikese (puidu; energiatarbimise põllumajandusjääki korral de põletamisel) põletamisel. Energiavõsa! 66. Muutused maailma energiamajanduses: Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse
keskkonnaohtlikkust ning positiivset mõju regionaalarengule ja tööhõivele, kavandatakse nende kütuseliikide osatähtsuse tõusu kütusebilansis. On kavandatud taastuvate energiaallikate ja turba kasutamise osatähtsuse suurenemine 2/3 võrra aastaks 2010 võrreldes aastaga 1996. Nende kütuste baasil kavandatakse elektri ja soojuse koostootmist, lähtudes kohalike ressursside otstarbekast kasutamisest. Energiavõsa ja muu energeetilise biomassi tootmise võimalikku alustamist ja kasutuselevõttu kavandatakse analüüsida nende majandusliku otstarbekuse, regionaalarengu ja põllumajanduspoliitika seisukohalt ning EL-i direktiive ja põhimõtteid silmas pidades. Säästva arengu printsiipidest lähtuvalt plaanitakse pöörata tähelepanu olmejäätmete põletamisseadmete rajamisele ja biogaasi tootmisele. Samuti nähakse ette tuule- ja
Elektrit saab kasutada väga mitmekülgselt, seepärast muudetakse geotermaalenergia eelkõige elektrienergiaks. Kasutatakse eritüüpi geotermaalelektrijaamasid. Peamised GTE suurimad tootjad on USA, Filipiinid, Indoneesia. Islandil annab GTE suurema osa elektrienergiast. Biomass ja biogaas Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomasi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks piisavalt kuiv. Energiavõsa- võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi. Kasutatakse palju paju, sest see on kiirekasvuline ning seob kasvuperioodil sama palju süsihappegaasi kui selle sama palju biomassi põletamisel eraldub. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga. Biogaas ehk käärimisgaas on orgaanilise aine käärimisel tekkiv gaas. Saadakse suure orgaanilise aine sisaldusega olme ja loomakasvatusjäätmete kääritamisel. Orgaanilise aine suurte koguste
BIOENERGIA Bioenergiat saab toota biomassist, see on orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades on puit ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti kasvav rahvastik järjest enam küttepuitu ning metsa üleraie on põhjustanud puidukriisi. Energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides.
Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Energiamajandus energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbjatele. Taastuvad energiaallikad - energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud
kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermaalenergiat kasutatakse USA's, Islandil (40% kogu energiast), Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, UusMeremaal jm. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete (puidu või põllumajandusjääkide) põletamisel. Seda toodetakse ka sõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud arenenud riikides. 3.7 Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 45% kogu energiavajadusest. Üle kahe kolmandiku annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Sageli kasuattakse riigi arenguastme mõõtmisel energiatarbimist ühe inimese kohta.
kivisüsi põlevkivi jt., vähendame keskkonnasaastet ja kokkuvõttes kahandame pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota, aga ka tarbida. Traditsiooniliste, kivisütt, maagaasi, põlevkivi jt. fossiilseid kütuseid kasutavate soojuselektrijaamade kõrval peaksid oma kindla koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast, hävitamata sealjuures rabasid ja metsi. Kindel "ei" tuleb öelda väga ohtlikule tuumaenergiale. Säästvale arenguteele asunud Euroopa energiapoliitikas hinnatakse juba olulisel määral keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Nii arendatakse Taanis tuuleenergiat, Rootsi on otsustanud vabaneda
Biomassi- alla elektri ja soojuse *taastuv energia *saadav energia hulk alla 1% midagi, mida saab kasutada Saksamaa, Taani, energiavõsa, energia 1% tootmine allikas küllalt väike prügimäed selle tootmiseks India *saab rajada väikse
· 1992 - Moodustatakse AAI ja Tartu ülikooli biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid. · 1992 - AAI töötajad organiseerisid Tallinnas rahvusvahelise kiirgusalase konverentsi. · 1993 - Muudetakse observatooriumi struktuuri, järele jääb ~1/3 koosseisust. · 1993 - Tõraveres hakatakse mõõtma osoonikihi paksust Eesti kohal. · 1993 - Rootsi-Eesti ühisprojektina rajatakse energiavõsa istandus. · 1994 - Spektraalvaatlusi hakatakse tegema CCD kaameraga ST-6. · 1995 - 21. septembrist kanname nime Tartu Observatoorium. · 1997 - J. Einasto esitab Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria. · 1997 - Avatakse Stellaarium. · 1998 - Avatakse uus teleskoop Zeiss 600. · 1998 - Tõraveres hakatakse mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust. · 1998 - J. Einasto juhitud töörühm saab Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal. · 1999 - 7
SISUKORD 1.Mis on algtihedus ja miks on vaja seda järgida? 2.Millest oleneb algtihedus?Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? 3.Millised on eelised ja puudused a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat 4.Millised kasvukohatüübid kultiveeritakse varem ja millised hiljem?Miks? 5.Millised puuliigid kultiveeritakse kevadel varem ja millised hiljem?Miks? 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? 7.Kuidas tehakse koridorkultuure? 8.Metsakultuuride hooldamine. 9.Metsakultuuri sügisese inventuuri eesmärgid. 10.Kasvamamineku leidmine. 11.Mis on aluseks metsakultuuri ümberarvestamisel noorendikuks? 12.Kuidas leitakse ümberarvestamisel taimede arv,keskmine kõrgus ja noorendiku koosseis? 13.Millistele tingimustele peavad vastama okaspuu ja lehtpuu noorendikud, et neid võiks noorendikuks ümber hinnata? 14.Põllumuldade iseärasused võrreldes metsamuldadega,boniteet. 15.Juurepess, selle levik ja välti...
päritoluga maavarad või nende saadused. Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast
Peamiselt kasutatakse fosiilseid, mittetaastuvaid (vt lisa 4) kütuseid. (Kroon, K) Ajalooliselt esimene energiaallikas, mida inimene hakkas peale lihasenergia teadlikult kasutama, on puit. Puitu kasutati ja kasutatakse praegugi peaasjalikult soojusenergia saamiseks. Tänapäeval kasutatakse puitu vaid seal, kus muude energiaallikate kasutamine on liiga kallis. Paemiselt kasutatakse puidujäätmeid, kuid viimasel ajal on hakkatud kasutama ka energiavõsa. Energiavõsa kasvab ruttu ja tema puitunud võresid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. (Kroon, K) Üks vanemaid ja enamlevinuid energeetilisi kütuseid on kivisüsi. Kivisüsi on tekkinud miljonite aasatega soodes ürgsete taimede lasunditest. Kivisüsi koosneb peamiselt süsinikust (kuni 95% kivisöest). Põlemisel muudetakse kivisöe keemiline energia soojusenergiaks. Kivisöe kvaliteet (kütteväärtus ja mineraalosade sisaldus) sõltub suuresti selle leiukohast. (Kroon, K)
raiskamisele viinud Maa suhteliselt ebastabiilsesse olukorda keskkonna saastamise tõttu 3) Võrreldes energiaheina energiavõsaga võib energiaheina kasuks öelda seda, et energiaheina all olevaid põlde võib vajadusel korral koheselt uuesti kasutusele võtta teiste kultuuride tootmiseks. Heintaimede kasvatamise energia eesmörgil säilitab maa haritavana, mida ei saa öelda energiavõsa kasvatamise kohta. 4) Suurim eelis bioenergial on see, et biomassi on võimalik toota väga laial alal-kõikjal saab tegeleda põllu-või metsamajandusega. 5) Biomassi varud on suured Eestis 6) Suurendab keskkonnasõbralikkust. Energeetiliste kultuuride kasvatamise eelis on eestkätt selles, et vähendatakse oliliselt fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Vähendab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist.
PIIRKONNAD: USA, Island (Islandi energiabilansis moodustab 40% osa), Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus-Meremaa jne. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. BIOENERGIA Bioenergiat toodetakse biomassist, so. orgaaniliste ainete põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Energiavõsa kasvatamine on levinud eelkõige arenenud maades.
Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad. Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht. 9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. Eestis aga ei
säilitamine ja loodusressursside mõistlik ning ratsionaalne kasutamine, samuti süsinikdioksiidi emissiooni piiramine energiakasutuse efektiivsuse tõstmise teel. [6] Vaatleme natuke lähemalt ka lokaalset taastuvenergiat. Mis on taastuvenergia? Taastuvenergia on ressurss (nt. päikese-, tuule-, maasoojus- või lainete energia), mida kasutatakse järjepidevalt või mis taastub erinevate ökosüsteemide ainete ringluse käigus (nt. biomassi energia puit, energiavõsa, põhk jms.), ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul väheneks määral, mis ohustaks kohalikke ökosüsteeme. Taastumine eeldab, et ressurss kasutatakse jätkusuutlikult ehk neid ei tarbita rohkemal määral kui juurde tekib. Selliselt on antud ressursse võimalik kasutada aastatuhandeid. Taastuvenergiat on hoone projekteerimisel võimalik kasutada elektrienergia ja soojusenergia tootmiseks. [7] Hoonete ehitamine, kasutamine, parandamine või parendamine ja lõpuks ka lammutamine on
energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügigaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. (Energiaturuseadus § 57) Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult, näiteks loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, nagu biomassienergia ja biokütus – puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog, ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde tekib, see tähendab, kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv, näiteks tuhandete aastate jooksul. (Vikipeedia B 22.03.2013) 1.1. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse
Jooksvad kulutused energia tootmise ja transpordile on üsna kõrge, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele Bioenergia Bioenergiat saab toota biomassist, see on orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedes eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides. 7.Elektrienergia tootmine Üle kahe kolmandiku elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad, tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enamvähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Sageli kasutatakse riigi
Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia Tuuleenergia- Energiavoog ei ole pidev Arengumaades: isegi väärispuidust ka taastuv, (puudu tuul, puudub EN) Arenenud maades: puidujäägid, jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara Eestis head Kaevurid kaotavad tööd võimalused- eeldused Tuuleenergia eelised Tuuleenergia puudused Keskkonnasõbralik Tuult võiks olla Taastuvenergia Visuaalne reostus Lihtne rajada Päiksenergia Kõige kasulikum/tootlikum troopilises kliimavöötmes
Bioenergia Toodetakse biomassist st. orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedes eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Paljudes arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis vajab kiiresti kasvav rahvastik järjest enam küttepuitu ning metsa üleraie on põhjustanud puidukriisi. Energiavõsa kasvatamine energia tootmise eeesmärgil on enam levinud eelkõige arenenud riikides. Elektrienergia tootmine Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad, tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enamvähem võrdne. Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid,
aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a). Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.). Taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasneb vähene või minimaalne
tööstuse arengule; + biomass on kodumaine kütus ning selle kasutamine võib vähendada kulutusi importkütusele; + biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäätmekäitlusele. Biomassi kasutamise puudused: -- kulukas, kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on kolm kuni viis korda suuremad samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamisest; -- metsatööd ohustavad linnustikku pesitsusperioodil; -- energiavõsa kasvatamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvatatavate põllumajanduslike monokultuuridega veekogude reostumise ja eutrofeerumise oht; -- puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest; -- kodusel biomassi (näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine; -- kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel. Geotermaalenergia. Kuumaveeallikas on kõrge temperatuuriga põhjavee väljavool maapinnale.
Seega kokku on kasutamata 9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada 11 250 GWh primaarenergia väärtuses biomassi aastas. Umbes sarnase aastase toodangu annaks keskmiselt ka energiavõsa kasvatamine, kuid aastate lõikes oleks toodang muutlikum. 1.4. Geotermiline energia Geotermiliseks energiaks nimetatakse aluspõhjas tekkivat ja seal kogunevat soojust. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused. Tegemist on loodusliku, päikesekiirguse toimel üha uueneva soojusallikaga, mida saab muuta elektrienergiaks ja otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid.
ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks biomassiks, puuviljade biomassiks ja lisanditega ning segatud biokütusteks. [1] Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. [2] Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu
väikese en.tarbimise korral orgaaniliste ainete (puidu; põllumajandusjääkide põletamisel) põletamisel. Energiavõsa! 19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas
sisaldus (tuhasus) ja niiskus, seda madalam on TAK. Tabel 2. Biomassi liikide kuivaine keskmised kütteväärtused, (niiskusel 0%) TÜK TAK Biomassi liik GJ/t MWh/t GJ/t MWh/t Okaspuu (kuusk) 20,2 5,61 18,8 5,22 Lehtpuu (pöök, tamm) 19,8 5,50 18,4 5,11 Paju (energiavõsa) 19,7 5,47 18,4 5,11 Viljapõhk 18,5 5,14 17,2 4,78 Hein 18,4 5,11 17,1 4,75 Rapsikook 21,8 6,06 20,0 5,56 Allikas: M. Kaltschmitt, H. Hartmann, Energie aus Biomasse, Springer 2001. S agedamini kasutatavad biomassi ühikute vahelised üleminekutegurid
väikese (puidu; energiatarbimise põllumajandusjääkide korral põletamisel) põletamisel. Energiavõsa! 29. Muutused maailma energiamajanduses. Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas
Näiteks hiljuti läbis Eesti ajakirjandust optimistlik teade, et aastaks 2040 kavatsetakse maailmas 30% energiast toota Päikese abil. Sombuses Eestis on aga otsese päikesekiirguse kasutamine väheperspektiivne. On väidetud, et 200-le ruutkilomeetrile paigutatud kaasaegsed tuulikud võiksid katta kogu Eesti elektrienergia tarbe. Kuid tuult on meil sisemaal tagasihoidlikult. Pealegi on tuulegeneraatorite ehitamine väikse tootlikkuse juures väga kallis. Kallis on ka energiavõsa, pilliroo ja põldudel kasvatatava biomassi kasutamine, sest arvestamata jäetakse tavaliselt nende hoolde- ja veokulud. Hüdroressursid Eestis on tühised. Eesti on turbarikas maa, kuid turbatootmist pole keskkonnakaitselistel kaalutlustel võimalik oluliselt suurendada. Kuigi Eesti on metsarikas maa, on ka selle ressursid piiratud ning sama tooret vajatakse teistelgi eesmärkidel. Elekter on oluline kõikjal, olgu see siis tööstuses, teeninduses, olmes või transpordis ning
Loodete energia: potentsiaal 2% hüdroenergia potentsiaalist, vajalik rangelt limiteeritud tingimused (tõusu-mõõna vahe 8m, kitsas sissepääs lahte jne.). Geotermaalne energia: piirkonniti efektiivne, limiteerib: kasutusvõimalus mõnikümmend aastat ühes köhas (kivimite halb soojusjuhtivus), tavaliselt energiavarud kaugel linnadest, võimalik vaid vähestel aladel. Jäätmete põletamine: jäätmete mahu piires (Uppsala EJ). Biomass: puud, energiavõsa. Biogaas: jäätmete matmiskohal, reovee ümbertöötlemisel. VEEREOSTUS Saasteained: patogeensed mikroorganismid, anorgaanilised kemikaalid, orgaanilised kemikaalid, radioaktiivsed ained, tahked osakesed. Standardid (maksimaalne lubatud kontsentratsioon) vastavalt vee käsutusele, looduslikele veekogudele. Geokeemilised tsüklid: otstarbekas koostada eelkõige elementide tasandil (N: fosfori-, süsiniku-, kaltsiumiringe).
tulemusena on ökosüsteemis hiljuti moodustunud või mis on selle saadus. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka. Biokütus võib olla taimset, loomset või mikroobset päritolu. Esmaste biokütustena on kasutusel näiteks küttepuu, hagu, õled, hein, sõnnik. Töödeldud biokütused on näiteks biodiislikütus, bioetanool, puiduhake. Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie, heinategu, roolõikamine, jne) kui kultiveerimisel (energiavõsa, energiaheina, õlitaimede jt põllumajanduslikul kasvatamisel). Erinevalt fossiilsete kütuste kasutamisest ei too biokütused biosfääri aineringesse ainet juurde. Biokütuste põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis äsja oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud; seetõttu ei suurenda biokütuste tarvitamine süsihappegaasi kogust atmosfääris. Transpordis mootorikütustena kasutatavad biokütused on defineeritud Euroopa Liidu direktiivi
tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. 7. Roheliseks revolutsiooniks nimetatakse 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, niisut) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja tootmist piiratakse- seal istutatakse viljakale mullale energiavõsa/metsa. Arengumaades on toidupuudus- seal võetakse maha vihmametsasid (selle tagajärg erosioon, ka suurendab kasvuhoomeefekti) Metsade raie pudulojuste ja põllumaa tarbeks halb: erosioon, veereziimi muutus, paljude loomade-taimede hukk. 8. Tehnilise progressi kahjulikud kaasnähud ja nende mõju loodusele. Tööstushoonete ehitamiseks metsade raie(erosioon, veereziimi muutus, loomade-taimede hukk) Nafta, gaas, vedelkütus jt hakkasid biosfääri kogunema ja vesi, õhk, muld reostusid
omandireformist. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine. Liigne metsade raie. Soode kuivendamine ning turba kaevandamine. Pinnase erosioon. TOIDUPROBLEEMIDE MÕJU KESKKONNALE Toiduprobleemid maakeral on seotud põllumajanduspoliitikaga ja põllumajanduse arenguga. Arenenud riikides on ületootmine ja piiratakse tootmist. Arengumaades on toidupuudus. Arenenud maades istutatakse viljakale maale metsa, energiavõsa. Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m 2. Erosiooni kõrval põhjustab 34 metsade raie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 4. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL, ORGANISATSIOONID. KESKKONNAKAITSEALASED KONVENTSIOONID.
annaabi.ee 
