Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri
kui vaesed riigid ja lähed eest ära Poliitilise süsteemi mõju majandusele II Ms järgne aeg (sisuline) - Lääs vastastikune sõltuvus - Ida sõltumatus - Lõuna sõltuvus GATT - GATT ja ITO WTO - Keha GATTile - 164 liiget sh Euroopa Liit - Tegevuse 3 komponenti: - Kaubandusläbirääkimissed ja lepped - Printsiibid - Vaidluste lahendamine IV loeng Energia Inimetekkeline energiasüsteem Mitte inimtekkeline energiasüsteem Päike Esimene inimtekkeline energiasüsteem tuli, tule kontrollimine - Komponendid o Ressurss päikseenergia muutmine o Muutmine o Tarbimine - lõke - Taristu puuriit, mingi varu kogumine - Keskkonnamõju on toimunud areng komplitseerituse suunas - Areng logistiline ja tehniline areng Maailma energiatarbimine - 200 aastaga tarbimine väga palju kasvanud, üle 3 korra inimese kohta
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa *...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunniga. Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel. Erinevad süsteemid : - avatud süsteem ( ained kui ka energia saavad väljuda ja siseneda vabalt n. järv) - suletud süsteem ( energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga puudub n . Läänemer...
Energiatootmine ja installeeritud võimsused maailmas Roman Kaygorodov Virumaa Kolledz 1 Maailma energiasüsteemid Energiasüsteemide ühendamine üha suuremateks ühendenergiasüsteemideks, võimaldab tõsta energiasüsteemi häiringukindlust, parandada sageduse kvaliteeti ja muuta elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise tunduvalt efektiivsemaks. 2 Elektrienergia tööstuslik tootmine tänapäeval Tänapäeval toodetakse peaaegu kogu kasutatav elektrienergia fossiilkütuseid põletavates soojuselektrijaamades, hüdrojaamades ja tuumajaamades. 3 Paljudes riikides on loodud ühtne rahvuslik energiasüsteem, mis sageli on ühendatud ka naabeririikide energia süsteemidega. Maailmas 2016. aastal toodeti 24816,4 TWh elektrienergiat. 4 Suurimad elektrienergia tootjad 2016a....
· Isoleeritud Süsteem-Täielikult suletud o PS! Looduses täielikult suletud süsteeme ei leidu. · Staatilised-Ajas muutumatud süsteemid. · Dünaamilised-Ajas muutuvad. Maa sfäärid · Litosfäär ehk Maa väline kivimiline kest, maakoor ja vahevöö ülemine osa. · Pedosfäär ehk mullastik. · Hüdrosfäär ehk mineraalidega keemiliselt sidumata vesi. · Atmosfäär ehk õhkkond. · Biosfäär ehk organismid. Maa energiasüsteem Energiaallikad maale Radioktiivsete ainete lagunemine Maakoores · Päikesekiirgus-Päikeselt Maale langev elektromagnetkiirgus. o Koosneb: Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Summaarne kiirgus · Kiirgust iseloomustab: o Lainepikkus(UV, infropunakiirgus) o Sagedus o NB! Suur lainepikkus, väike sagedus. · Kiirguse jaotuses on oluline: o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes.
Balti riigid NSV Liidu koosseisus II maailmasõja jooksul jõudis Venemaa okupeerida üpris mitu riiki . Need olid näiteks Armeenia , Valgevene, Eesti , Läti, Ukraina, Gruusia jne . Selle tagajärjel toimusid nendes riikides kõikehõlmavad muutused, alates eraettevõtluse likvideerimisest tsensuurini ja küüditamiseni välja . Kolmest räägin ka pikemalt : Eesti NSV Eestis lõpetati eraettevõtlus 1947 aastal . Enne seda toimus ka maareform , mille käigus jaotati ümber põllumajanduslik maa . Peale seda rajati palju kolhoose ning sovhoose . Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas . Kollektiviseerimise käigus toimus ka 1949 aastal märtsiküüditamine, kui küüditati umbes 21 tuhat inimest . Nagu ka teistes kommunistlikes riikides, oli ka Eestis majanduslik tegevus kavandatud viisaastakuplaanide järgi , mis lähtus NSV üldisest plaanist . Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust . Ka oluline oli elektrifi...
tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias- nt. kaugseire, satelliit, aerofoto, kosmosefoto, gps jne. Etapid: probleemi püstitamine, hüpoteesi sõnastamine, selle kontrollimine, tulemuste publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Pedosfäär reguleerib olulisel määral biosfääris toimuvaid biogeokeemilisi aineringeid (toiteelemendid, vesi) hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega.
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused
kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5. keskkonna probleem Rahvaarvu kontrollimise võimalused a) perepoliitika b) sõjad c)haigused, epiteemiad d) nälg e) majandus MAA KUI SÜSTEEM biosfäär elukeskkond pedosfäär muld hüdrosfäär vesi atmsfäär õhk litosfäär maakest MAA energiasüsteem TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www.abiks.pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem korrastatumasse vormi, seejuures toimub energia pöördumatu hajumine SOLAARKONSTANT ajaühikus läbi Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale kulgeva Päikese kiirguse energia voog
Ühtset, tervet maailmajagu ja isegi naaberpiirkondi hõlmavad energiasüsteemid, kus kõik energiamajanduse harud töötavad heas kooskõlas, on kujunenud vaid Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Varsti võiks selline kujuneda ka Ida-Aasias. Mujal on tegemist üksikute riikide või koguni riigiosade omavahel seostamata energiasüsteemidega, mõnikord aga energiamajanduse üksikute harudega, mis pole veel kompleksiks ühinenud. Põhja-Ameerika energiasüsteem on kõige võimsam ja arenenum. Temasse on kaasa haaratud ka Mehhiko. Seal on hästi arenenud kõik energiakompleksi harud: hankivad (nafta- ja gaasiammutamine, söekaevandamine), töötlevad (naftatöötlemine, elektroenergeetika), süsteemi tervikuks siduvad magistraaltorujuhtmete ja kõrgepingeliinide võrk, äriteenused, mida jätkub väljaveoks kogu maailma. Energiatarbimine on äärmiselt suur (Mehhkos siiski hulga madalam kui USA-s ja Kanadas)
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi.
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi.
10 B JWG 2010 Elektrienergia Eestis: Elektrienergia on viimase 100 aasta jooksul kõvasti arenenud. Tänapäeval on elu ilma elektrienergiata peaaegu võimatu. Elekter on kasutatues kõigis eluvaldkondades. Me kasutame elektrit ka kõige tavalisemate igapäeva toimetuste tarbeks, nagu toidu valmistamine ja pesupesemine. Elektrienergia kasutusele võtu aastaks loetakse 1882. Eesti tänane energiasüsteem on keerukas kompleks, kus töötavad koos nii Narva põlevkivijaamad, Iru Soojuselektrijaam, tuulegeneraatorid ning taastatud hüdrojaamad. See kõik on omakorda ühendatud Venemaa, Läti ja Leedu energiasüsteemidega, kus ühe vead mõjutavad kohe teiste tegemisi, seda nii juhtimises, tehnoloogias, keskkonnakaitses kui ka muudes valdkondades. Enamus elektrienergiast toodetakse põlevkivist. Eesti kirde osas on suured põlevkivi varud.
Nende kohal on täna 40-60 aasta vanune hall-lepik. Vähemviljakatele aladel on kujunenud ka kaasikud. Põllumaid metsastati peamiselt männiga, vähem kuusega. nouka Nõuka-ajal toimunud maastikumuutused Vooremaal: järveäärsetest niisketst heinamaadest on kujunenud lehtpuumetsad ning põllumaad kasutatakse püsirohumaana. Samaaegselt massiivistati ka rohumaid, rajades ulatuslike maaparandusprojekte ja ehitades poldreid. 1951.aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960
Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaot...
10% teadvustatud 90% teadvustamata Alateadvuse võtmed:1.Eksiteod a)kõne ja teovääratused b)asjade unustamine, kaotamine, lõhkumine c)nimede ja kavatsuste unustamine d)kirjavead 2.Fantaasiad 3.Vabade assotsiatsioonide meetod 4.Unenäod Psühhoanalüütiline isiksuse teooria. Isiksus on dünaamiline energiasüsteem, mis koosneb kolmest alasüsteemist: ID-miski EGO-mina SUPEREGO-ülimina ID- toores, organiseerimata, pärilik isiksuseosa. Selles on pinged, mis on seotud nälja, agressiivsuse, seksi ja teiste primitiivsete tungidega. Toimib vastavalt naudinguprintssiibile, mille ülesandeks on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine. EGO-psüühika käitumist juhtiv komponents. Toimub vastavalt reaalsusprintssiibile,
Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi.
Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sohvoosidest ja 1964. olid kõik majandid eletrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne.
Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.)
Mongoolia oli pikalt Nõukogude Liidu mõjusfääris ning pole sellest veel täielikult välja tulnud ja oma enegriamajanduse struktuuri uuendama hakanud, taastuvaid energiavarasid ei kasutata üldse. Elektrienergia toodetakse traditsioonilistest maavaradest, eriti just kivisüsit, kuna selle varusid riigis leidub ohtralt. Peamine energiakasutaja on töötlev sektor, hankiv ja teenindav sektor kasutavad ära kordades vähem (joonis 4). Joonis 3. Mongoolia energiasüsteem (must kastike tähistab kivisöe kaevandust, punased soojuselektrijaamasid ja tumesinised plaanitavad soojuselektrijaamasid, kaardilt tuleb välja ka Mongoolia energiavarade eksport Hiina ja Venemaaga). Allikas: Mongolian Views Elektrienergia kasutamine (GWh) 330; 9% 40; 1% Tööstus Transport Erakasutus Põllumajandus Muu 908; 24%
Viis esimest kolhoosi tehti 1947.aastal ja esimene Saaremaale Sakla külla. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal ka märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948. valmis Kohtla-Järve - Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve - Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja seetõttu loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 60ndate algul ühendati Venemaaga. Võrus oli tegevust alustanud Eesti NSV nõndanimetatud valitsusasutused. Tallinna vallutamise järel kolisid need pealinna. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, mille juhiks oli Nikolai Karotamm. ENSV liidust ei puudunud ka füüsiline ja vaimne terror. Sunnitööle või hukkamisele saadeti 30 000 inimest, mille tavaliseks karistuseks oli 25+5 aastat. Toimusid agressiivsed
Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. Biosfäär e. Biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. 2. Maa energiasüsteem. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Maal olevad energialiigid: potentsiaalne energia keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste
*lahustub vees, tungib mulda jne * atmosfäärist pärineb HAPNIK ja LÄMMASTIK (taimede toitaine) 5. BIOSFÄÄR organismid elavad selles * sfäär, kus elavad Maa organismid * selles toimub org. aine süntees ja muundumine * selles olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre Maa energibilanss: a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg) Maa energiasüsteem: Kõik maaenergiavood alluvad termodünaamika seadustele. 1.Energia jäävuse seadus-suletud süsteemis ei teki ega kao iseeneselt, vaid muundub ühest liigist teise. 2.Entroopia kasvu seadus-korrastamatuse mõõt. Suletud süsteemis entroopia kasvab. 3. Leia seoseid Energialiigid ja avaldumine looduses: 1.Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( on energia, mis on kehas asendi tõttu, grav. e. (Maa), elastsus e.(jääaeg)
Ülapiiriks peetakse hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000-1200km. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemis ja mineraalainete ringe moodustavad ökosüsteemi. 2.2 Maa energiasüsteem Energia ei kao, vaid muundub ühest olekust teise. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Energia liigid ja nende avaldumine looduses Mingi keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on mehaaniline energia. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Elastsuse
RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
CO2 juhtimine maapõue ei ole uudis.Mitmel maal on looduslikud CO2- panilad geoloogilistes kihindites olemas olnud miljoneid aastaid. Maailm on sõltuv fossiilkütustest ja meie energiasüsteemi ei saa muuta üleöö, selleks kulub aastaid. CCS toetab järkjärgulist üleminekut fossiilkütustel põhinevalt energia-varustuselt mitmekesisemale süsteemile, mis minimeeriks mõju maailma kliimale. Üleminekuperioodil jääb praegune energiasüsteem peamiselt samaks, vaja on rakendada vaid uusi infrastruktuure, nt varustada elektrijaamad ja suured tööstusettevõtted CO2 kinnipüüdmiseks ja panilasse toimetamiseks vajalike seadmete ja torujuhtmetega. 3.1KUIDAS JA KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, naftadestilleerimistehastest, gaasitöötlus- ja tööstusettevõtetest. Enamasti on neist eralduvate suitsugaaside CO2 - sisaldus väike (515%)
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
* elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär * biosfäär = hüdrosfäär + litosfääri pindmine osa + atmosfääri alumine osa + kogu pedosfäär * ruumala 10 astmel 3 10 astmel 6 kuupkm autotroof taimed heterotroof loomad saprotroof lagundajad Gaia hüpotees - poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle järgi on maailm suur eluvorm, mis hoiab enda atmosfääri sellisena nagu vaja, et hoida elus enda organisme 2.2 Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.)
12. Kuidas jaotatakse elektriseadmeid nende asukoha järgi? Your score is 0/0. 1. Tänapäeval ei ole enam ühtki eluala, mis ei ole seotud elektrotehnikaga. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside jne. 2. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks. 3. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. 10 4. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. 5. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid, näiteks generaatorid koos abi- ja hooldusseadmetega, alajaamu, elektriliine jm.
-tarbimine Pool energiast tarbitakse Põhja riikides,kus elab 1/5 rahvast Suurim energiatootja ja tarbija Põhja-Ameerika (nafta, maagaas, kivisüsi... arendatakse alternatiivenergiat) Vähim arenenud riigid kasutavad kütusena puitu Lääne-Euroopa energiatootmine kasutab palju kohalikku toorainet impordib naftat, maagaasi palju soojuselektrijaamu, kasutatakse hüdro- ja tuuma- energiat. Suur tähelepanu alternatiivenergiale suunatud Ida-Aasia energiatootmine Arenenum energiasüsteem Jaapanis tuumaenergia annab 30% elektrienergiast Hiinas kasutatakse palju kivisütt (tulevikus hüdroelektrijaamad?) Lõuna-ja Kagu-Aasia / Ladina Ameerika , Aafrika energiatootmine Lõuna-ja Kagu-Aasia India Põhja- Aafrikas ja Lähis Idas kivisütt, Indoneesia maagaasist ja naftast naftat, paljud väikeriigid Saharast lõuna pool impordivad mäetööstuskeskused
majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkguga, 3) generaatorid ja elektrijaam, mis ei ole ette nähtud paralleeltööks ühtsesse võrguga, 4) elektrokeemilised, fotoelektrilised ja teised staatilised elektrienergia allikad, 5) kohalikud reaktiivvõimsuse allikad (kondensaatorbatareid, sünkroonmootorid ja-kompensaatorid). Esimesed kaks moodustavad tsentraalse elektrivarustussüsteemi põhialuse, kus toodetakse ligikaudu 98% elektrienergiast. ElVar 3. Toiteallikad
dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogu. Süsteemid: staatiline-muutumatu; dünaamiline-arenev;avatud-aine ja energa, vabalt liikuda; suletud- arenev. Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline
dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3
- Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest): - Õhu liikumine - kliima kujunemine - Kivimite murenemine - Kogu elutegevus - Maal
kaugusel a) skeemi kasutatakse III elektrivarustuse katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks b) skeemi kasutatakse II ja III elektrivarustuse katekooriate tarbijate ja paigaldiste toiteks, kõiki ümberlülitamisi teostab valvepersonal c) skeemi kasutame I ja II elektrivarustuse katekooria tarbijate ja paigaldiste toiteks, kõik ümberlülitamised toimuvad automaatselt. energiasüsteem L1 L1 35-220 kV Lühisti elektri aparaat, mis on mõeldud kunstliku lühise tekitamiseks ja rikkis oleva jõutrafo väljalülitamiseks. Sisse lülitub
Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla-Järve Tallinna gaasijuhe. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehas jne. ENSV toodangust läks välja (peamiselt teistesse NSV Liidu piirkondadesse) 90% aparaadi-, raadioelektroonika- ja elektritööstuse-; 6070% keemia-, kala-, tselluloosi-, paberi-, ja
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
ka auru soojusvõrkudesse. Eesti suurimad elektrijaamad : Balti SEJ 1390 MW Eesti SEJ 1610 MW Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt) K-Järve SEJ 39MW ja IRU SEJ 190MW Elektritarbijad varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa, mis koosneb ainult elektriseadmetest : elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijast. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid seadmeid nim elektriseadmeteks. Elektriseadmed jaotatakse : 1. Valgustusseadmed tehisvalguse s.o. inimsilmaga nähtava, aga samuti ultravioletse ja
üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust. 1948 valmis Kohtla-Järve Leningradi gaasijuhe ja 1953 Kohtla- Järve Tallinna gaasijuhe. 1975. aastal oli viiendik ENSV ettevõtetest rohkem kui 1000 töötajaga (1964 aastal 6,4%). Vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv: 1960 töötas põllumajanduses 25,4 protsenti töötavatest inimestest ja 1975. aastal 13,8 protsenti. Oluline oli elektrifitseerimine ja 1951. aastal loodi ühtne Eesti energiasüsteem, mis 1960ndate algul ühendati Venemaaga. 1966. aastal valmis Balti Soojuselektrijaam ja 1973. Eesti Elektrijaam. 1953. aastaks oli elektriga varustatud 38% kolhoosidest ja 86% sovhoosidest ja 1964. olid kõik majandid elektrifitseeritud, milles ENSV oli NSVLs esikohal. 1950. valmis Maardu Keemiakombinaadi väävelhappe ja superfosfaaditsehh, 1955. Narvas mööblivabrik, 1958. aastal asutati esimene sõjatööstusliku kallakuga Tallinna Pooljuhttakistite Tehasjne.
Võrreldes soojuselektrijaamaga on hüdroelektrijaama ehitamine tunduvalt kallim ja aeganõudvam. Eesti suurimad soojuselektrijaamad on: Balti SEJ 1390 MW, Eesti SEJ - 1610 MW, Ahtme SEJ 20 MW (kaevandamine otse maa alt), Kohtla-Järve SEJ 39 MW ja IRU SEJ 190 MW. Elektritarbijaid varustatakse energiaga elektrivõrkudest, kuhu on ühendatud enamasti mitu jaama nende erineva koormatuse ühtlustamiseks vastavas piirkonnas. Energiasüsteem koosneb elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja soojusvõrkudest, mis on ühtsete talitlustingimustega. Elektrisüsteem on energiasüsteemi osa mis koosneb ainult elektriseadmetest: elektrijaamadest, ülekandeliinidest, alajaamadest ja tarbijaist. Kogu energiasüsteemi talitlust tervikuna, s.h. elektri ja alajaamu ning ülekandeliine korraldavad vastavad valvetöötajad. Elektrienergiat tootvaid, muundavaid, jaotavaid või tarbivaid
1959. aasta lõpuks oli Eestisse harijaid, umbes 200 noort. tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähe...
Millised hetkel kasutatavatest suurematest tootmisüksustest jäävad siis kasutusse? Millised on alternatiivid elektri tootmiseks. 2016. aastaks on hetkel kasutatavatest võimsustest käigus vaid Iru Elektrijaam, kaks uut energiaplokki Narva Elektrijaamades ja väikejaamad. Narva EJ s kuni kuue energiaplokki seiskamine või konserveerimine. TUUMAENERGIA. 29. Mis vahe on energiasüsteemil ja elektrisüstreemil ning elektrisüsteemil ja elektrivõrgul? · Energiasüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ja soojuse tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. · Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest. · Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi
o Printsiibid o Vaidluste lahendamine WTO põhimõtted WTO koduleht Diskrimineerimise vastu o Kaubanduspartnerid o Välismaised tootjad Kaubandusvabadus Ennustatavus Aus konkurents Vähemarenenud riigid WTO põhimõtted - Thomas Oatley Liberaalne turumajandus Mittediskrimineerimine Vastastikkus Siseriiklikud tagatised IV loeng energia Inimtekkeline energiasüsteem Komponendid o Ressursid o Muutmine o Tarbimine Taristu Keskkonnamõju Areng Ressursid Taastuvad taastumatud Esmased - teisesed Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia Esmane energia saadakse keemiast Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis
elukeskkond nii maal kui linnas. Puhas looduskeskkond ja kestlik areng: Kaitse vs kestlik kasutamine; Avatus merele ja rannikualad; Kestlik transport ja energeetika Laiemad valikuvõimalused: Töökohtade ja teenuste säilitamine; Liikumisvõimaluste loomine 2) Head ja mugavad liikumisvõimalused Siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga konkurentsivõime 3) Varustatus elutähtsate võrkudega Kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem Korras tehnilised taristud Kestlik ühistranspordisüsteem Keskkonnamõjude hindamine (KMH). Keskkonnamõju hindamine on kavandatava tegevuse vastavuse kohustuslik hindamine keskkonna nõuetele ja säästva arengu põhimõtetele. Keskkonnamõju hindamise eesmärk ja ülesanne. Eesmärk: eelduste loomine selleks, et: · Otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi · Arvestatakse kõikide huvigruppide seisukohti
- Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue. Näiteks kui öelda "Mari läheb Jüriga kinno", saab aru, sõnadest, aga ei saa aru, et kes teeb mida kellega kus. Perifeerne kõne FS (ninaõõnest diafragmani) Diafragmast tuleb surve, häälepaelad hakkavad vibreerima ja siis ... 1. Kõnehingamise ehk energiasüsteem. · Ülesanne: Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine; õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine. Kui õhku pole, ei tööta ei häälepaelad ega midagi muud. · Hingamise tüübid/liigid: - Jõudehindamine: nina kaudu; sisse- ja väljahindamisfaasid ~ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1L õhku); häälepilu avatud. - Kõnehingamine: suu kaudu; hingamisfaasid .... KIRJUTA JUURDE · 2. Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteem.
merele ja rannikualad; kestlik transport ja energeetika o laiemad valikuvõimalused: töökohtade ja teenuste säilitamine; liikumisvõimaluste loomine o head ja mugavad liikumisvõimalused: siseriiklikud võimalused Eesti sidumine välismaailmaga – konkurentsivõime o varustatus elutähtsade võrkudega: kestlik ja usaldusväärne energiasüsteem korras tehnilised taristud kestlik ühistranspordisüsteem KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE ajalugu: o 1992 – ökoloogiline ekspertiis o 1992 – keskkonnaekspertiisi tegemise kord o 1994 – metoodilised juhendid keskkonnaekspertiisi läbiviimiseks Eestis o 1992-1994 – US EPA koolitusprogramm KMH ja keskkonnaauditeerimise seadus o 2005 – KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis Teiste riikide eriteenistuse tegevus (salaluure) Majanduslikud riskid: sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost, energiasüsteem, globaalmajandus Rahvusvaheline terrorism (pommirünnakud) Keskkonna riskid: aatomielektrijaamad, keemiatehased, üleujutused, merereostus Poliitiline surve Etnilised konfliktid Massihävitusrelvade levik Kuritegevus ja narkomaania (relvakaubandus) Tehnoloogia areng: infotehnoloogilised vahendid, küberrünnakud Sotsiaalsed riskid: nakkushaiguste levik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
