Mongoolia energiamajnduse iseloomustus (0)

Mongoolia energiamajnduse iseloomustus

Energiavarade iseloomustus

Mongoolia kõige enam levinud ja ühtlasi kõige olulisem energiavara on kivisüsi , millel riigi majandus suuresti ka põhineb. Suured söemaardlad (joonis 1) asuvad riigi põhja- ja keskosas: pealinna Ulaanbaatari lähistel ja Darhani linna ümbruses, samuti ka täiesti lääneservas . Nüüdseks on avastud ja kasutusele võetud teisigi kivisöe leiukohti Mongoolia lõunapiiri läheduses- Gobi kõrbes. Mongoolias leidub mingil määral ka naftat, kuid see pole majanduslikult nii tähtis kui süsi. Naftat kaevandatakse riigi idaosas ja Gobi kõrbes. Traditsiooniliselt kasutatakse seal kivisüsi, nafta leiukohad on suhteliselt hiljuti avastatud ning seetõttu on see Mongoolia jaoks uus energiatootmise valdkond. Kivisüsi tootmiselt on riik maailmas 22. kohal, nafta tootmiselt on Mongoolia 89. riik maailmas. Mongoolia majandus on kivisöepõhine. Selle tootmise eesmärk on peamiselt oma rahva ja tööstuse varustamine energiaga, eksporditakse ülejäägid. Gobi kõrbes asuv söekaevandus on pigem suunatud Hiinasse ekspordiks. Ligi kaks kolmandikku riigis toodetavast energiast kasutatakse tööstuses, elanikkond kasutab ära umbes veerandi energiast ning ülejäänu jaguneb transpordi ja põllumajanduse vahel.
Joonis 1. Maavarade paiknemine Mongoolias. Allikas: Pakistan Defence
Joonis 2. Avastatud ja tõenäolised nafta leiukohad Mongoolias. Allikas: Energypedia

Elektrienergia tootmise struktuur

Mongoolias toodetakse aastas 4 313 000 MWh, selle näitaja põhjal on riik maailmas 121. kohal. Elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on 1,49 MWh, mis asetab Mongoolia elektrienergia kasutamises maailmas 130. kohale. Elektrienergiat toodetakse soojuselektrijaamades, kus reaalsuses saadakse energiat ligikaudu 95% ulatuses kivisöest, ülejäänud 5% toodetakse naftast. Muude energiaallikate, nagu hüdro -, tuule-, geotermaalenergia , kasutamine praktiliselt puudub. Mongoolia oli pikalt Nõukogude Liidu mõjusfääris ning pole sellest veel täielikult välja tulnud ja oma enegriamajanduse struktuuri uuendama hakanud, taastuvaid energiavarasid ei kasutata üldse. Elektrienergia toodetakse traditsioonilistest maavaradest, eriti just kivisüsit, kuna selle varusid riigis leidub ohtralt. Peamine energiakasutaja on töötlev sektor , hankiv ja teenindav sektor kasutavad ära kordades vähem (joonis 4).
Joonis 3. Mongoolia energiasüsteem (must kastike tähistab kivisöe kaevandust, punased soojuselektrijaamasid ja tumesinised plaanitavad soojuselektrijaamasid, kaardilt tuleb välja ka Mongoolia energiavarade eksport Hiina ja Venemaaga). Allikas: Mongolian Views
Joonis 4. Mongoolia elektrienergia kasutamise struktuur. Allikas: International Energy Agency

Riigi osalemine maailmamajanduses

Mongoolia energiavarade ekspordi- ja impordipartnerid on Venemaa ja Hiina. Energiavaradest imporditakse ainult naftatooteid. Suures mahus ekporditakse kivisüsi ja mõnel määral ka toornaftat. Hiinasse transpordib Mongoolia pea 90% koguekspordist, seega tähtsaim ekspordipartner on Hiina. Oluliseimaks impordipartneriks on Venemaa, sealt imporditakse umbes 75% riiki imporditavatest naftatoodetest, nt. diiselkütus , bensiin.

Energiajulgeolek

Mongoolia ainsateks märkimisväärseteks ekspordi- ja impordipartneriteks on Venemaa ja Hiina. Kuigi Mongoolia on ise võimeline oma rahvast energiaga varustama, imporditakse riiki sisse väga suur osa naftatoodetest ning seega sõltub Mongoolia rahva heaolu suurel määral Venemaast. Ainsana tarnib Mongooliasse olulisel hulgal energiavarasid Venemaa, kes ei ole poliitiliselt stabiilne ja on hiljuti palju pingeid tekitanud. Praegust olukorda Mongoolias on mõjutanud Venemaa konflikt Ukrainaga ja seeläbi kõigi lääneriikidega. Samuti on pikalt arutletud, et Mongoolia on nn Hiina energiamajanduse tagavaraplaan, kuna kivisöevarud on seal suured ja Mongoolia majandus on tugevalt Hiina oma seotud (joonis 6). Infrastruktuur on üle riigi ebaühtlane, põhja pool on infrastruktuur palju arenenum kui lõunas. Arvestades, kui suur riik Mongoolia tegelikult on, on teedevõrk hõre. Mongoolias asub praeguse seisuga vaid üks raudtee . Asfaltkattega teid leidub vaid pealinna Ulaanbaatari läheduses (joonis 5). Energiaallikad Mongoolias on väga ühekülgsed, energiamajandus sõltub tugevalt vaid ühest energiavarast- kivisöest.
Joonis 5. Mongoolia infrastruktuur. Allikas: Gundegee’s Weblog, 2011
Joonis 6. Hiina seotus Mongoolia energiavaradega. Allikas: The Washington Post, 2013

Kasutatud kirjandus:

Central Intelligence Agency (2012) The World Factbook. Loetud: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mg.html , 05.02.2015
Coutries of the World (2014) International Rankings. Loetud: http://www.theodora.com/wfbcurrent/mongolia/mongolia_international_rankings_2014.html , 05.02.2015
Encyclopaedia Britannica (2015) Mongolia . Loetud: http://www.britannica.com/EBchecked/topic/389335/Mongolia/27446/Agriculture-forestry-and-fishing#toc27445 , 05.02.2015
GRID Arendal (2012) Climate Change in Mongolia. Loetud: http://www.grida.no/graphicslib/detail/climate-change-in-mongolia_4e72#õ , 05.02.2015
International Energy Agency (2014) Loetud: http://www.iea.org/statistics/statisticssearch/report/?year=2012&country=MONGOLIA&product=ElectricityandHeat , 05.02.2015
U.S. Energy Information Administration (2013) Loetud: http://www.eia.gov/countries/country-data.cfm?fips=MG&trk =m, 05.02.2015