Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie muljest... Silmside
Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust. Minu arust on õigem see väide, et hea ei saa olla ilma halvata, sest nagu on juba inimeste iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab ka mõni asi ebaõnnestuma, et ei harjuks ära ainult õnnestumistega ja rahuloluga. Toon näite
Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess!). Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse
Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaalise luule võrdlus Inimloomusele on tihti omaseks olnud teatud väärtuste hindamine. Suhete koha pealt on ehk rohkem levinumad mõisted armastus ja vihkamine - sõnad, millele tänapäeval enam kindlat seletust anda ei saa. Liiga kergekäeliselt ja mõtlematult lastakse neil kõlada. Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais- ega meespoeet - seda sõna kõne all olevates luuletustes ei kasutanud.
Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid valikuid AGA: mõnikord on meil endil võimalik võidelda, eelkõige iseenda hirmude ja iseenda poolt tekitatud stressiga Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika 2 Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte
" Olen pigem alistuval positsioonil. Tähtis on teised ja siis alles mina. Üldjuhul jätan otsuse tegemise siiski sõbranna hooleks. Lähen sellega kaasa, mis otsustab tema. Samamoodi on mind päris kerge otsust muutma panna. Teatud asjades. Samas kui gümnaasiumi ajal oli hetk, kus otsustasin tunnist ära minna, siis see süvenes ja keegi ei suutnud mind ümber veenda, siis meenutas mu käitumine agressiivsust, kus mõtlesin rohkem enda emotsioonile kui tunni tähtsusele. Sain just ka kinnitust sellele, et olen vägagi alistuv. Võib olla sooviks olla vähem alistuv, aga tean, et minust ei saa kunagi 50/50 enesekehtestajat ja ei pea end kunagi maailmanabaks, et Mina olen nüüd kõige olulisem. Teiste inimeste suhtes pean ennast üsna tolerantseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab teistsugust maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Oluline on suhtlus inimesega ja hea klapp omavahel
Analüüs Émile Zola on oma peetud kõnes maininud, et ei kirjutanud teost revolutsiooniideedest inspireeritult vaid kaastundest. See teos pidi kõigile klassidele selgitama, et maapõu neelab inimelusid ning töö, mida tehakse on ränk ning olematu tasu eest. Lisaks kaastundele võib Zola tausta tundes tuua paralleele impressionismi kunstnikutega. Zola oli vaimustusest impressionismist, mis kunstisuunana rõhub tundele ning emotsioonile. Inglise impressionist Turner kujutas oma maalidel tööstuse pealetungi, mis lõhub tasakaalu nii inimeste ja looduse vahel, kuid üleüldiselt rikub elusid. Zola suhtumine kaevandustesse, tööstusesse ning söesse kui millegisse, mis tuleb hooga ning matab inimesi, on üsnagi sarnane. Émile Zola teost ,,Söekaevurid" on just tema väärtushinnangute tõttu võetud mitmeti Nõukogude liidu ideoloogia üheks alusteoseks.
Magnooliatest, tulbipuudest ning hiigelelupuudest koosneva salu alusmetsaks on rododendronid tahaks näha seda õitsemise ajal! Lambad ning lehmad Palladio silla taustal tunduvad täiesti loomulikud ning varsti ei kujutaks inglise parki ilma nendeta enam ettegi. Maastik on lõputu - park is landscape & landscape is park... Inglise park ei sädele, vaid pigem helendab salapäraselt ja pisut uduselt. Ütleksin, et minu jaoks on inglise pargis tekkivale emotsioonile kõige õigem nimetus Hingerahu. Kas seda taotlesid Kent, Brown või Repton kui nad Poussini ja Lorraini maale maastikus materialiseerisid? Inglise park on metafoor, täis mõtteid ja sümboleid, mis peegeldavad ajastu moraali ning püüdlusi. Teisalt on see aga kui konserv, mille avamisel satud nagu teise reaalsusesse unenäost pärit looduspilt pühib peast kiiruse, kohustused. Just Sheringhamis, lehmade vahelt
kompenseerida teiste osade puudujääki, ent mitte täielikult! Hääl 3 Kehakeel . Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Klassikalised kehakeele vead. Jalgpalluri poos (olen kaitses, läbimatu sh emotsionaalselt)
käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid.
c) Karvanääpsustaadiumiks d) Follikulaarfaasiks e) Luteaalfaasiks 7. Hüpnoos? a) Kõike allpoolmainitud(B-E) b) On kõigest teatritrikk c) On laialdast kasutust leidev meetod kohtupraktikas d) On kasutatav krooniliste valude raviks e) Ei ole reaalne eraldiseisev teadvuse seisund 8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised
Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset.
A sisaldub juba teises eelduses. Rakendame iga päev korduvalt. Keegi koputab uksele teatud ajal, telefon heliseb teatud ajal. Arst paneb diagnoosi teatud sümptomite alusel. 16. Levinumad apelleerimisviisid. Näited. Apelleerimine jõule/kompetentsile Autoriteedi arvamuse ületähtsustamine- Platon toetas orjapidamist, siis see ei ole halb kuulsuste kasutamine reklaamis Ekspertarvamus teadmina ja eeskuju usaldusväärsus ei võrdu tõde Emotsioonile Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele Inimeste uskumused ja käitumine sõltub sellest, mida teised arvavad- klassis tahavad olla paremad, teevad asju nii nagu teistele meeldib ja üritavad olla teiste moodi. Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17
Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise reguleerimine toimub nende kesksete teemade ja neist tulenevate emotsioonide põhjal. 5) Psühhoanalüütilised emotsioonide teooriad. Hirmu ja häbi käsitlused psühhoanalüüsis. Freudi hirmu teooriad. Objektiivne hirm, neurootiline hirm ja moraalne hirm. Hirmu repressiooni (väljatõrjumise), separatsiooni ja konflikti teooria. Komplekside käsitlus ja kaitsemehhanismid.
1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja prindib välja laulusõnad ,,Kurg ja konn". Seab valmis ruumi, et noored saaksid toolidel istuda rea kaupa. 30 min 2. Hääle harjutused- juhendaja annab noortele ette laulusõnad ,,Kurg ja konn" ning noored peavad seda ükshaaval esitama erinevatel hääletoonidel, kas kurvalt, rõõmsalt, naerdes, nuttes, sosistades, karjuvalt. Vastavalt sellele, kuidas juhendaja ütleb. Noor peab lugema etteantud teksti (laulu) vastavalt etteantud emotsioonile. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab kõiki hea etteaste eest ning korjab tekstid kokku. Eesmärk: arendada noorte esinemiskogemust laval ning publiku ees. Vahendid: tekst 30 min 3. Tegelaskujude kehastamine- loosi tahtel valivad noored endale tegelaskuju filmist ,,Nukitsamees", kuid noored ei kehasta oma tegelaskuju mitte antud filmi olustikus, vaid tegelaskujud tuuakse maalt linna keskkonda.
Otsene taju ja kehastustunnetus Mille poolest erineb otsese taju lähenemine konstruktivistlikust lähenemisest? Otsene taju: · Alt-üles suunaga · Toimib heade tingimuste puhul · Sisemist representatsiooni ei peeta oluliseks · Ei tunnista mälu vajalikkust · Olemas füsioloogilised ja bioloogilised selgitused, keskendub siiski viimastele · Variantse info omandamine resonantsi kaudu, tõlgendatakse vastavalt emotsioonile (võimalustele) · Olemuselt aktiivne Taju ei tee kunagi vigu · Organismil on kaasasündinud tundlikkus kõrgemat järku stimulatsioonimustrite suhtes Konstruktivistlik lähenemine: · Ülalt-alla · Kehvemate tingimuste korral · Sisemine representatsioon on oluline · Vajalik mälu · Erinevate infotöötlustasandite vaheline suhtlus · Teeb sageli vigu · Areneb õppimisega · Ambivalentne (mitmetähenduslik)
1. Pilt- Õigesti vastas 63% poistest, põhjendades, et naise suu oli lahti ning kulmud üleval. Lisaks vastas 32%, et tegemist on üllatunud emotsiooniga ning 6%,et kurbusega. Mõlemal variandil oli põhjenduseks toodud, et suu on pärani. 2. Pilt- Õigesti vastas 76% tuues põhjendusteks, et silmad on kurvad, kulmud ning suunurgad all. Täpselt pooleks 12,5 % vastas, et pildil on kujutatud alandlikku või sokiseisundis nägu. Mõlemale emotsioonile toodi põhjenduseks tõsine nägu. 3. Pilt- Õigesti vastas 75 % poistest. Seekord toodi argumendiks avatud suu, kõrged kulmud ning rõõmsad silmad. 25 % seevastu leidis, et tegu on sokiga, sest pildil toodud naisel oli suu lahti. 4. Pilt- samuti nagu eelmise pildi puhul, oli ka seekord 75% õigeid vastuseid ning 25% arvas teisiti. Õigesti vastajad põhjendasid oma valikut pildil oleva naise maha suunatud pilgu ja võõrdunud hoiakuga
· Berkowitzi teooria tugevusteks on võime seletada, miks teatud negatiivsed emotsioonid võivad vallandada viha ja agressiivsuse, ehkki need pole tingimata adaptiivsed miks oma emotsioone eristama õppinud inimesed ei näita selliseid mittekohastumuslikke tendentse · Õpetades emotsioonide eristamist võib Berkowitzi arvates vähendada ühiskonnas avalduvat üldistunud agressiivsust ja suurendada kohastumuslikku reageerimist vastavalt kogetavale emotsioonile · Õpitud agressiivsuse kujunemisel on oluline roll mudelõppel (sotsiaalsel ehk vaatlusõppel) · Sotsiaalne õppimine toimub perekonnas, TV vaatamise kaudu ja mujal, ent see ei pea ilmtingimata agressiivsele käitumisele viima (õppimise tulemus võib olla ka mudelile vastanduv) · Uurimused vägivaldse sisuga pornograafia kohta osutavad, et selle vaatamine võib alandada meestel pidurdust seksuaalvägivalla suhtes
varem oli olnud nende jaoks võõras, kauge. Maria suurimaks probleemiks oli mõista armastust, samal ajal kui Veronika üritas aru saada elu mõttest. Mõlemad naised olid pandud valiku ette: Maria kas minna koju kaotaja või võitjana; Veronika elada või surra. Loomulikult olid situatsioonid erinevad, kuid mõlemad naised leidsid läbi ebapopulaarsete otsuste enda jaoks selle, mis puudus. Neil oli julgus alistuda hetke emotsioonile. Nii nagu on vältimatu elu osa hingamine ja söömine, puudutab igat inimelu ka armastus. Mõlemad naised, nii erineva suhutmisega kui tahes, jõudsid erinevat teed pidi punkti, kus armastus leidis nemad. Tõsi irooniline nii nagu ikka filmide ja raamatute lõpus, kui mitte alati. Paratamatult tahab ju iga inimene armastada ning olla armastatud ja see ei ole väljamõeldis, vaid elu. Maria ning Veronika elud on päriselt juhtunud, mis tõestab, et tegelikult juhutub ka nii
süütunne, kurbus ja häbi (Izard, 1991). Edaspidi võib emotsioone eristada Schachteri ja Singeri kirjeldatud seisukoha alusel, et väline olukord põhjustab kehalise siseseisundi (ja seda väljendava reaktsiooni) vastavalt ühele põhilistest emotsioonidest. See aga omakorda tekitab kogetava emotsiooni ütleme mure, viha, rõõmu või kurbuse. Ent selle täpne loomus annab emotsioonile järgnevalt mitmesuguseid varjundeid, olenevalt isiku antud olukorra tõlgendusest. Kuna olukordade hulk, millesse isik võib sattuda on piiramatu, on ka kogetavate emotsioonide hulk, mida see isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme, seda enam jagame neid meie primaatidest
ja tõukab eemale teist." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tundeid teod, mis on head kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Kõige sagedamini on esitatud kaks vastuväidet : sisemine hääl mida üritame kuulata on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud.Ei tahaks nõustuda,et eetiliselt on õige kui näiteks naine end mehe surma puhul surnuks põletab. Teine vastuväide : Eetikat rajatakse emotsioonile, emotsioonid pole faktid. Kohtunik ei saa kahtlustatule silma vaadata ja tunda ära kas tegu on kurjategijaga või mitte, üksnes sisetunde järgi. Ent kaitse puhul on eeldus, et see kõik põhineb inimloomusel. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Immanuel Kant Paktilise mõistuse kriitika (1788): Das Sollen- kohustus. Omakasupüüdmatu motiiv, millel pole mittemingisugseid egoistlikke motiive ja mis ei tulene minu tunnetest, kasusaamise ihast vaid ma teen neid selleks, et pean
2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki kuuluvatest sõnadest, nt aituma aita, jumal; etskae et sa kae, oot-oot oota jt. 3) Laenulised hüüdsõnad: halloo, marss, proosit, tsau, pakaa, jess, jepp, õu. Hüüdsõnade jaotus funktsiooni alusel: 1.Ekspressiivsed interjektsioonid osutavad või esitavad kõneleja tundeavaldusi, nt ai, oh, päh, vuih. Nende all kaks rühma: 1a) emotiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja emotsioonile, nt öäk, prr, uih, aih; 1b) kognitiivsed interjektsioonid, mis osutavad kõneleja teadmistele kõnehetkel, nt ahaa, soo-soo, sooh, nii-nii. 2) Konatiivsed interjektsioonid, mis väljendavad kõneleja tahteavaldusi, nt hei, uu, kuss, säh. Need on suunatud kuulajale eesmärgiga panna teda tegutsema või tõmmata kuulajate tähelepanu. 3) Faatilised interjektsioonid suhtluskontakti sõlmimise ja hoidmise vahendid, nt jah, mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid).
Kõrge enesehinnanguga inimesele on omane tugev enesekontroll, sest selline isik, et pea endale vääriliseks emotsioonidesse laskumist. Kui inimene näeb peeglist oma mossis nägu, tahab ta oma ilmet muuta. Sama kehtib ka kehakeele kohta. Muutes end väliselt, muudame end ka sisemiselt. Nukker hing ei saa olla kaua rõõmsas kehas. Kui soovite muuta sisemist emotsiooni, siis muutke kehahoiakut. Naerge vägisi, liigutage end energiliselt tehke vastupidist oma sisemisele emotsioonile, et saavutada positiive tulemus. Nii nagu inimene saab end kontrollides muuta oma kehahoiakut ja treenida häält, saab inimene juhtida ka oma emotsioone. Hingerahu tagamiseks: 1. mõelge ainult julgustavaid ja tervendavaid positiivseid mõtteid, sest meie elu on täpselt selline, milliseks me ta oma mõtetega muudame; 33 2. ärge kulutage end kättemaksumõtetele, sest see teeb Teile rohkem haiget, kui neile, kellele soovite
järgses maailmas ENT: võimu prestiiži langus Mis on otsustusõigus ja võim prestiižita? Loeng 6. Poliitika ja juhtimine Võimu kehtestamine Jõuga (tugineb otsesele sunnile ja relvade/muu jõu kasutamisele) Jõu ähvardusega (tugineb hirmule) Veenmisega (tugineb küll osalt seletamisele, ratsionaalsele mõtlemisele, aga suurel määral ka usule ja ideoloogiale ning emotsioonile) Ühiskondade tüploogia poliitilise integreerituse alusel Rühmad (nt küttide-korilaste grupid) - Puudub otsene liiger, kuigi on sageli pealik - Sugulussuhted, tuumikpere - Puuduvad juriidilised süsteemid Hõimud - On olemas juht, pealik (headman, big man) - Juhi autoriteet on väga piiratud - Võivad tekkida ja kaduda vastavalt vajadusele - Koosnevad segmentidest ja sugulusliinidest, mis võivad ühineda ja jaguneda Pealikkonnad
Eriosa kaasuse ei peab peast lahendama (deliktitüübist jne). Rakendusotsus printida välja! KÕ koht õigussüsteemis. Me asume mandri-Euroopa õigussüsteemis. Teistes süsteemis aluseks on teised õigusallikad. ,,Süütuse presumptsioon". Millised on seal arusaamatud asjad. Praegu seal on vandekohus. ,,Vandekohus" mis on selle kulud, tulemus. See on rajatud emotsioonidele. Vandekohtu ajal Venemaal (jurist Kooni). Asi, kus üks mees tappis oma naist ära. Kaitse oli ehitatud emotsioonile. Menetlusõiguses tuleb sisse võistlevuse põhimõte. KÕ koht õigussüsteemis: miks on käitumisreeglid? Seadus on käitumisreeglite kogum (ka teised õigusaktid). Nende ülesanne on reguleerida inimeste vaelisi suhted, ühiskonnas toimuvad suhteid. Need reeglid on grupeeritud, nt. asjaõigus, võlaõigus jne. kõik nad on sotsiaalsed normid (+ viisakud, kombid, tavad, korporatiivsed nagu grupeeringutel ka). Nendes sotsiaalsetes normides
Milline neist valitakse, sõltub mitmetest asjaoludest. Avalikku agressiooni frustratsioonile ei järgne, kui keskkonnas ei ole kindlaid stiimuleid (võtmeid). 34. ERUTUSE ÜLEKANDE TEOORIA (ZILLMANN) Selle teooria kohaselt lisandub inimesel eelnevast ärritusest jäänud jääkerutus sellele vihale, mida inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris. Agressiooni tõenäosust suurendavad ka need sildid, mis me oma seisundile anname. Katarsis Inimesel väheneb erutus või viha kui nad saavad rünnata oma piinajat ja seetõttu väheneb neil ka kalduvus käituda agressiivselt. Pinge väheneb ka siis kui inimesed
ellujäämist. 3)agressiooniga tagatakse ka teatav domineerimise redel, mis tagab loomagruppides teatavad stabiilsed suhted, aidates seega samuti kaasa selle ligii säilimisele. Erutuse ülekande teooria (Zillmann) Selle teooria kohaselt lisandub inimesel eelnevast ärritusest jäänud jääkerutus sellele vihale, mida inimene kogeb siis kui teda pärastpoole provotseeritakse. Kuna inimesel toimub põhjuse vale omistamine, siis selline jääkerutus kantakse üle sellisele emotsioonile nagu viha ja see omakorda suurendab tõenäosust, et inimene käitub agressiivselt. Erutuse ülekanne suurendab agressiooni selle vastu, kes sellise käitumise välja provotseeris. Agressiooni tõenäosust suurendavad ka need sildid, mis me oma seisundile anname. Sotsiaalne õppimine. Sotsiaalne õppimine: Õppimine teiste käitumist jälgides: Asendav õppimine (vicarious learning) on selline mis toimub siis kui jälgitakse teiste agressiivset käitumist
Emotsioonide tekkemehhanismi keerukuse tõttu pole jõutud üldtunnustatud arusaamale, milliseid aspekte tuleks EQ mõõtmisel eriliselt silmas pidada. Emotsionaalne intelligentsus avaldub viies peamises valdkonnas: 1) Oma emotsioonidest teadlikuks olemine, mis tugineb eneseteadvusele. Emotsionaalse intelligentsuse alustalaks on inimese oskus ära tunda oma emotsioone ja neist aru saada. Siin on väga oluline, et inimene õpiks tundma oma sisemisi impulsse, mis viitavad mõnele emotsioonile. 2) Emotsioonide juhtimine seisneb oskuses suunata oma meeleolu ja reaktsioone nii, et need oleksid olukorrale vastavad. Seda võimaldavad oma emotsioonide teadvustamine ja kogemused, mis omandatakse teiste vaatlemisel ning eneseanalüüsil. Emotsioonide juhtimine seostub enesekontrolliga. 3) Enesemotivatsioon annab mehhanismid, mis võimaldavad pingutada siis, kui emotsioone on vaja eesmärgi teenistusse rakendada. Inimene, kes tahab ja oskab emotsioone juhtuda, läheneb
- sõnalist komponenti - miimilist komponenti - motiive ja eesmärke - konteksti Peamiselt sõltub emotsioonide väljendamine autonoomse närvisüsteemi osast – sümpaatilisest närvisüsteemist. Pupilli laienemine on inimese tahtele raskestialluv reaktsioon, mis viitab erutusele. Autokontakt on inimese enese puudutamine, mis viitab konkreetsele emotsioonile – nt kukla kratsimine tähendab kahtlust; nina sügamine viitab valetamisele jne Kõrgemad tundmused on ainuomased inimestele. Nad on isiksuse olemuslikeks joonteks ning võimaldavad teha otsusti isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tunnused on jaotatavad kolme põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud kõlblusnormid saavad aluseks väga erinevatele ja sügavatele tundmustele. 2
- Laiem tähelepanu, kuid suurem vastuvõtlikkus segajatele - - Loovamad lahendused EMOTSIOONID Kumb on enne, emotsioon või kognitsioon? - Emotsioon ja tunnetus on osaliselt sõltumatud, afektiivne töötlus varasem ja kiirem - Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem täpsustus: kontrollitavus, probleemiksksed, emotsioonikesksed, tulevikkuvaatavad ressursid
lausa kahjulikud, ning mis ei ole mõistuslikult eriti hästi kontrollitavad struktuurides ja ajutüves. Emotsioonide neurobioloogia ja neuropsühholoogia väljavaated Emotsioonide kahetisus tuleneb evolutsiooni ja igapäevase elu ajaskaalade vastuolust • Emotsioonile eriomane neurobioloogia • Evolutsiooni käigus on tekkinud kiiresti talitlevad “emotsioonilis-motivatsioonilised” • Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks
annaabi.ee 
