Sotsioloogilistel uuringutel on mitu vaatenurka: Demograafiline vaatenurk Psühholoogiline vaatenurk Kulturilooline e.kultuuri analüüsist tulenev vaatenurk Ajalooline vaatenurk Sotsioloogiline vaatenurk Sotsiaalsed faktid - on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Autor - Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Durkheimi järgi on sotsiaalseid fakte võimalik teaduslikult uurida. Sotsiaalne fakt on fikseeriv, kirjeldav sotsiaalse tegelikkuse fragment. Fragmente on neljasuguseid: Indiviidi või sotsiaalse grupi käitumisaktid, massikäitumine mida inimesed teevad Inimtegevuse tulemused (materiaalsed ja vaimsed) mida inimesed tegid Massiteadvuse karakteristikud, verbaalne tegevus (arvamused,vaated) mida inimesed väljendavad
Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Registreeritud kuritegevus ei peegelda tegelikku olukorda, päriselt on see kuritegevus 2 korda suurem kui registreeritud kuritegevus. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel puudub kannatanu või teisel juhul ei teata kannatanud kuriteost politseile. Registreeritud kuritegevuse numbril pole absoluutset tähendust, kuid teatav seos on ka latentsel kuritegevusel. Registreerimise kvaliteet võib palju muutuda, nt registratsioonisüsteemi muutuste tõttu. 1987 a. toimusid ka tegelikus elupildis palju muutusi, mis tolle aja registreeritud kuritegevuse numbrit muutsid.
Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest
a) Intelligentsuse korrelatsioon inimese 6. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb sissetulekuga on 0,30, isa sissetuleku enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu korrelatsiooni inimese enda sissetulekuga on Durkheimi teooria järgi? 0,45 a) Anoomiline b) Intelligentsuse korrelatsioon inimese b) Antisotsiaalne sissetulekuga on 0,45, isa sissetuleku c) Egoistlik (Sotsiaalsete suhete puudumise, korrelatsioon inimese enda sissetulekuga on
laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib
Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette
Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas.
korvipunumine ja kõik muu ûhiskonnale oluline Difusionismi kadumine: 1930ndatel hakkas tähtsus kahanema Difusionismilt võeti üle kultuuriareaalide teooria (Franz Boas) Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind Thor Heyerdahl: Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917) Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub
Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine KLASSIS TEHTUD NÄIDE: KOHVI JOOMINE, PESEMINE · MAJANDUS · RITUAAL · LEGAALNE STIMULANT · ELUSTIIL · SELTSKONDLIK · MAJANDUS · ELUSTIIL · ÄRATAJA · SOTSIAALNE (KUI KÄIA KOOS SAUNAS) · TERVIS
ja sündmuste vahel. Eksperiment viiakse läbi eksperimentaal loogika põhimõtete järgi. Need põhimõtted on välja töötatud juba 19.sajandi keskel inglise filosoofi Mill'i poolt. Eksperimentaalse analüüsi loogika seisneb selles, et kui ühes reas on sündmused A,B,C,D, mis kutsuvad esile nähtuse P ja meil on võrdluseks olemas üks teine sündmuste jada K,L,C,M, mille tagajärjeks on nähtus P, siis võib Mill'i järgi oletada, et nähtuse P kutsub esile nähtus C. See viitab põhjusliku seose olemasolule mõningate nähtuste vahel. Eristatakse eksperimend liike: - loomulik eksperiment ehk looduslik eksperiment reaalsete objektidega sihipärane manipuleerimine - mõtteline eksperiment ehk ex post facto analüüs (eksperiment peale fakte) ehk retrospektiivne analüüs (tagasivaatav analüüs) objektide kohta käivate andmetega sihipärane manipuleerimine. Selle eksperimendi omapäraks on see, et
· kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? · kus asub see ühiskond inimajaloos? · milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab? Nt. tassi kohvi joomine: Rituaal Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult majanduslik tegevus või poliitilised süsteemid, vaid seosed majanduse ja perekonna, poliitika ja teiste elu valdkondade vahel, samuti viisid,
1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas) Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppi kirjeldav karakteristikuid, mis tuleneb indiviidide isiklikust käitumisest. Durkheimi põhiseisukoht: Sotsiaalsed sidemed on väärtused,mis loovad ühtsustunde, kuid ei varjuta täielikult indiviidi. Sellised sidemed on nt
Norm on ühiskonna poolt loodud käitumisreegel väljendab ootusi käitumise suhtes. Kui inimesed käituvad ootuste kohaselt st vastavalt mingile normile, nimetatakse neid konformseteks. Kui inimesed ei käitu ootuste kohaselt, nimetatakse neid hälbivateks. Hälbivus norme eirav käitumisviis. Normaalsus on suhteline. Iga käitumisviis võib saada erinevaid hinnanguid. Arusaamine normidest ja hälbivusest on inimeste kollektiivse tegevuse tulemus. Émile Durkheim: miski pole iseenesest paha, vale ega hälbiv sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt. Seega on see sotsiaalsest konstrueeritud. Hälbivus on suhteline. Normid sõltuvad ajast, kohast ja grupist --> ajalooline dimensioon, kultuuriline dimensioon, grupiline dimensioon. Sotsiaalsed normid: · tavad, kombed; · käitumismaneerid; · moraalinormid; · õigusnormid; · religiooninormid; korporatsiooninormid. Ametlikud ja mitteametlikud normid.
Sotsioloogia alused I Loeng Paranormaalne sotsioloogia, vaimude väljakutsumine II Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus - hälbimine, kõrvale kaldumine nt sotsiaalsetest normidest. · Miks inimene käitub normidele vastaval? - 1. Inimene kalkuleerib kui normide rikkumisest saadav tulude, kulude suhe on väiksem kui normipärasest käitumisest saadav tulude/kulude suhe, siis inimene ei riku norme. 2. Või inimene on sotsiaalsed normid internaliseerinud, sotsiaalsed normid on saanud inimese osaks ja käitub nendele normidele vastavalt
..................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad...........
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuritegevus on saatnud inimest läbi ajaloo. Aegade algusest tänapäevani on inimene sepitsenud kurja. Erinevatel ajastutel on seda mõistetud ja mõtestatud erinevalt, lähtudes hetkel kehtivatest normidest. Prof. E. Raska on oma raamatus ,,Kriminoloogia sissejuhatus ainesse"(2002), toonud ilmeka ja arusaadava näite kuritegevuse algusaja kohta. Ta seletab nähtuse lahti läbi Vanas Testamendis esitatu: "Ja Aadam sai ühte oma naise
Sotsioloogia ajalugu - klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi: 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist KOOLIASJAD onenote Page 6 1. Eelajalugu - enne sotsioloogia mõiste tekkimist 2. Klassikaline sotsioloogia - 19. saj. keskpaik kuni 20. saj. esimesed kümnendid 3. Tänapäeva sotsioloogia - ~1920. - olevik Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit: 1. Karl Marx 2. Emile Durkheim 3. Max Weber Auguste Comte (1798 - 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika". Positivism - filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Comte'i peetakse positivismi rajajaks. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi:
rituaalsete või professionaalsete toimingute jälge. TAVA (KOMME) - ühiskonnas (grupis) üldtunnustatud toimimisviis olukorras, mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. 9. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) ANOOMIASEISUND on iseloomulik kiirete ük muutuste ajastule, indiviidil nõrgeneb moraalne regulatsioon ja tekib moraalne tühjustunne, mis võib viia enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA
tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta? · Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi ei seisne ainult teatud valdkondade vastu, vaid nende erinevate valdkondade omavaheliste seoste Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär
Ning kui me arvestame fakti, et iga inimene on unikaalne, siis ühiskond toimib igaühe jaoks erinevalt laiemalt vaadates kogevad erinevate tunnustega inimesed ühiskonda täiesti erinevalt. Nt tassi kohvi joomine: Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks
Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi) Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 1 Sotsioloogia alused Liina Käär 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Esimene, kes hakkas õpetama sotsioloogiat, kui iseseisvat ainet. Pani aluse kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Rääkis esmakordselt sotsiaalsetest faktidest, asutas esimese sotsioloogilise ajakirja, tõi sotsioloogia ülikoolidesse, (hälbekäitumine) 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Mõisted võttis kaustusele E
I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel
Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel 2) Barbaarne/matrilineaarne lapse sugulasteks loetakse emapoolseid sugulasi. Isa ei kuulu samasse rühma. 3) Patriarhaat perekonna peaks on mees 4) Tsiviliseeritud perekond kaasaegse perekonna mudel Deskriptiivne sugulusterminoloogia - viitab suhtetüübile, aga ei erista inimesi (isa, isa vend sama nimetusega) Klassifikatoorne sugulusterminoloogia - lineaarsed (eelnevad, jätkuvad) ja kollateraalsed (samaaegsed, õed-vennad, nõbud) suhted Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog ja poliitikateoreetik. Herbert Spencer oli veendunud, et progress on seaduspärasus, mitte juhus, ning et inimühiskonna progressi aluseks on järjepidevus ja kasulikkus
religioon (Comte ise arvas, et religioosseid seisukohti ellimineerida, eitas religiooni ja pidas end ateistiks, kuid samas leidis, et on olemas selline nähtus, mis elu edasi viib ja kus 2 esimest tegurit võiksid edasi areneda; ,,suur olevus" = ühiskond, inimkond tervikuna. Tõstis inimese jumala staatusesse). Sotsiaalse dünaamika eesmärgiks on uurida ühiskonna arengute seaduspärasust, mis viitab asjaolule, et Comte tunnistas, et ühiskond areneb teatud seaduspärasuste järgi = staadiumi teooria. 3 erinevat ühiskonna arengustaadium ehk triaad. Esimene on teoloogiline ehk usuteaduslik, mis omakorda jaguneb kolmeks alaliigiks fetisism (asjade kummardamine), monoteism (ühe jumala kummardamine) ja polüteism (mitme jumala kummardamine). Sellel
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid"
Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid”
Avalik ja poliitikasotsioloogia on suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. • Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi – Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism.
· Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline - Sümboliline võim
mis on seotud moraali ja väärtustega, ning mille rikkumine kutsub esile teiste negatiivset suhtumist ja mõju. RITUAAL - tava liik - regulaarselt sooritatavate tähenduslike toimingute süsteem, mis väljendab teatavaid ühiskondlikke suhteid ja koondab inimeste tunded ja meeleolud ühtseks grupipsüühika avalduseks. Siirderituaalid: Hälbivuse vajalikkus normide kinnistamiseks. Normidest hälbivus kui innovatsioon. 6. Anoomia, selle seos normide ja hälbivusega, käsitlused (Durkheim, Mertoni anoomiaga kohanemise tüübid) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. /HMS: 54-55/ A: 219/, /AU: 182-183/ 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
