· videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega) · hiir (võimaluse korral optiline) · helikaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) · võrgukaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) Alljärgnevalt on välja toodud Ordi arvutikomplekti ORDI Electro komponentide nimetused ja nende parameetrid. ORDI Electro Intel Pentium 4 506 (1MB cache, 64bit), 512MB (2x256) DDRAM PC3200/400, Epox 5EGMi i915GL kiibistik, integreeritud VGA, HDD 80GB 7200rpm 8MB c. S-ATA, DVD16x/CDRW52x32x52, Heli- ja võrgukaart, Micro ATX V-Tech 350W + lisaventilaator must, Klaviatuur, MS Basic optiline hiir + matt
Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu. Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed.
Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu. Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti ventilaatoreid ka kinni katta, sest siis ei saa arvuti jahutust ning võib minna katki. Emaplaat on keskne kaart, mille külge pannakse kõik teised kaardid ja juhtmed.
lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT AT toiteploki ühenduse emaplaadile koosnevad kahest osast, emaplaadil asub üks ühendus. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. AT toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5 ja 5 V ATX Vool läheb otse emaplaadile. Arvuti lülitub isevälja ATX toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5, 5 ja 3,3 V BTX
lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või desktop (pikali) korpusega. Mõlemat tüüpi korpuseid tehakse väga erinevates mõõtudes ja disainides, sõltuvalt sellest kui suur, või kui väike on emaplaat, mida kasutatakse. Emaplaadi tüübid (form factor) Emaplaadi tüüp määrab ära plaadi üldise väljanägemise, suuruse ja elementide paigutuse. Erinevad tüübid nõuavad tavaliselt ka erinevat tüüpi korpuseid ja vahel ka
hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige rohkem lauaarvutites ning serverites, eriti sellistes, mis põhinevad Inteli x86 arhitektuuril. Sülearvutid kasutavad tavaliselt pinnale kinnituvaid CPU-sid. CPU sokli tüüp ning emaplaadi kiibistik peavad toetama CPU seeriat ning kiirust. Emaplaatide ehitus ja keerukus on läbi aegade muutunud. Kui esimestel PC'del (Personal Computer) olid emaplaadile integreeritud (emaplaadile ehitatud) vaid klaviatuuripistik, siis tänapäeval on neid pisut rohkem. Klaviatuur ja hiir käivad PS/2 pessa. On ka emaplaadi mudeleid, millel need puuduvad, sel juhul tuleb osta klaviatuur ja hiir, mis käivad USB pessa. Klaviatuuri otsik (nii emaplaadi kui seadme poolel) on lillat värvi, hiire oma aga roheline. Reeglina on klaviatuuri pesa emaplaadile lähemal kui hiire oma. Vanematel emaplaatidel on värvide asemel märgistatud pesad vastava seadme tähisega.
kasutatakse failide grupeerimiseks, ühe kataloogi piires peavad failide nimed olema unikaalsed. Katalooge saab paigutada ka üksteise sisse, kataloog võib sisaldada teisi faile või omakorda kaustu.Üksteise sees olevad kataloogid tekitavad ahelaid, mis moodustavad kataloogipuu.Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest
modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir ja kettaseadmed) juhtimiseks. Kõik vahetult emaplaadile monteeritud kiibid kokku moodustavad emaplaadi kiibikomplekti. 4. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows’i või Linux’it) 5. Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor 6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises
*väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard) MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega
Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2009 Sisukord. 1) Kuvaadapter 2) Helikaart 3) Võrgukaardid 4) Tv ja raadikaardid 5) Kontrollerkaardid Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi
selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. 4 Biosi menüü valikud Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast.
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Võrgukaart.................................................................................................................................................................4 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:...............................................................................................................5 Võrgutüübid:.....................................................................................................................................................5 Võimalikud kiirused:.........................................................................................................................................5 Tuntuimad tootjad:.....................
12. Protsessor on kõige tähtsam ning see tuleks panna väga õrnalt sisse. 13. Jälgi kas protsessor on õigetpidi. 14. Peale protsessori peale panekut tuleks sinna peale panna veel jahuti . 15. Kontrolli kas jahuti on õigesti peal. 16. Järgmiseks paigaldad videokaardi emaplaadi külge. 17. Kinnita kruviga 18. Lisame mälud. 19. Lisame kõvaketta . 20. Lisada ka kõvaketta juhtmed 21. Kinnita esipaneelile audio-IEE 22. Keera kruvidega korpuse külge. 23. Ühenda selle juhtmed emaplaadile 24. Lisa USB pordid esipaneelile 25. Keera kruvidega kinni 26. Ühenda juhtmed emaplaadi külge. 27. Kinnita toiteplokk kasti külge. 28. Hakka juhtmeid paika panema. 29. Kontrolli ega juhtmed pole jahuti peal. 30. Veendu, et kõik vajalikud asjad oleksid olemas. 31. Kui kõik korras pane korpus peale . 32. Kui arvuti on kokku pandud, siis tuleks hakata juhtmeid arvutiga ühendama hakata. 33. Juhtmed ei tohiks olla vooluall, sest muidu võid elektrit saada. 34. Ühenda VGA kaabel
160GB 7200rmp 8Mb SataII 3Gb 400W ATX Midi Tower Case Video Intel GMA 3100 EST asetusega klaviatuur Optiline hiir High Definition audio Võrgukaart DVD Kirjutaja 16x+- Neljandaks on photopoindi mango XS arvuti Linuxi OP süsteemiga, mille hinnaks on 3490kr + LCD 17" monitor hinnaga 1335.- AMD Sempron 64 3000+ 1,6GHz 256KB Socket AM2, 80GB SATA 7200rpm, 512MB PC2- 5300 667MHz DDR2 Monitor: Acer 17" LCDLinux CD-kirjutaja: CD-RW/DVD Combo 52x32x52x 16x Võrgukaart: 10/100 integreeritud emaplaadile Lisad: PS2 EST klaviatuur, optiline hiir + hiirematt Mänguri komplekt Õpetaja poolt antud mängu ,,far cry2" nõuded kodulehelt: OS: XP/Vista CPU: 2.6 GHz RAM: 1 Gb Video card memory: 256 Mb with Pixel Shader 3 Disk space required : 12 Gb DirectX®: 9.0c/10 Array Computers Emaplaadiks on siis kõige odavam MSI 775 Socetiga plaat. LGA 775, VIAP4M900CD/1066FSB/DDR-400/DDR2-667/1xPCI/1xATA/SATA/VGA 128MB/6ch audio/LAN/mATX Tootekood: PM9M-V Hind 447.-
andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta. Varasemad personaalarvutid olid varustatud 512K...640K mäluga. Mälu, mis ületas selle piiri, jäi paljude programmide poolt kasutamata. Kaasajal on nii 16-bitised arvutid kui ka operatsioonisüsteemi MS-DOS mälupiirang 640K jäänud ajalukku. 1.2.2 Põhimälu moodulid 7 Kui esimestel personaalarvutitel paigutati põhimälukiibid otse emaplaadile, siis kaasaegsete arvutite põhimälukiibid joodetakse eritehnoloogia abil trükiplaatidele, mida nimetatakse mälumooduliteks. Mälumoodulid ühendatakse emaplaadile vastavatesse pesadesse. Järgneval joonisel on näha 3 erinevat mälumoodulitüüpi: kasut1uselt kadunud Joonis 1 SIMM, vanemates arvutites kasutuselolev DIMM ja sülearvutites kasutatav väikesemõõduline SODIMM.
operatsioonie töödelda. Tavaliselt juhib operatsiooni süsteemide täitmist elektrooniline taimer: taimeri iga signaali ajal täidab protsessor instruktsioone. Kõikidel arvutitel on tavaliselt kirjas selle taimeri sagedus (taktsagedus), kuid see ei näita tegelikku arvuti kiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe taimeri signaali ajal erineva arvu operatsioone. Paljud arvuti komponendid kinnituvad otse emaplaadile ja informatsiooni protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda infokanaleid, ehk siine. Emaplaat on elektroonikaseadmetes erinevate komponentide ehk jubinate ühendamiseks. Nagu: toiteplokk, mälu, kõvaketas, protsessor, helikaart jne. a. Bios See tähendab inglise keeles (Basic Input Output System). See on emaplaadi püsimälusse salvestatud programm, mida ei saa ära kustutada. Bios vaatabki üle selle operatsioonisüsteemi, et saaks tööle hakata
EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. VÕRGUKAART on osa arvuti riistvarast, mis võimaldab arvutitel suhelda kasutades arvutivõrku. Lisaseadmed MONITOR
laserplaatidelt Erinevaid seadmeid: CD-ROM - ainult laserplaatide (700MB) lugeja DVD/CD-RW Combo - DVD-plaatide lugeja, CD-plaatide kirjutaja CD-RW - laserplaatide lugeja ja kirjutaja DVD-RW/DVD+RW - DVD-plaatide lugeja ja kirjutaja; võimalik ka CD-plaatidega opereerida kettaseade (flopiseade; disketiseade) - te lugemine disketilt ja kirjutamine disketile (3.5 tolline ketas) lisakaardid (võivad olla integreeritud emaplaadile) videokaart (graafikakaart) - ühendatakse monitoriga tv kaart: telekanalite vaatamiseks raadi0kaart (fm-kaart): raadio kuulamiseks helikaart - ühendatakse kõlarite või kõrvaklappidega (võimaldab kuulata muusikat) võrgukaart - võimaldab ühendada arvuteid omavahel või internetiga tv/raadio kaart - tele- või raadiokanalite vaatamiseks ühenduspesad (pordid) asuvad korpuse taga, sinna kinnitatakse väliste lisaseadmete kaablid
signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart
Meelelahutus, Kommunikatsioon,Ärindus 10. Arvutite tüübid rakendusvaldkondade järgi Server, koduarvuti, kontoriarvuti, multimeediaarvuti, ruuterarvuti. 11. AT ja ATX tüüpi arvutite erinevused AT toitega emaplaat vajab ka vastavalt. AT pistiku emaplaadi poolsem osa kujutab endast kaheteistkümnest jämedat metallpulgast mis on suunatud emaplaadist eemale. Toiteploki poolsem osa koosneb kahest kuue auguga pistikupesast, mis peavad emaplaadile klappima täpselt külg-külje kõrval. AT-emaplaat vajab 12V ja 5V toitepinget. AT arvuti seiskamiseks on vaja lülitada power nuppu. ATX emaplaat vajab samuti ATX toiteplokilt saadavat toidet. Erinevuseks AT-ga on see, et ATX plaat vaja lisaks 12V ja 5V veel 3,3V toitepinget (RAM mälude jms. toitmiseks). Samuti erineb ATX emaplaat AT-st oma toitepistiku kuju suhtes. AT ja ATX pistikud ole omalahel asendatavad. Vool otse emaplaadile. Arvuti lülitub ise välja. 12
CDplaadi lugemiseks sihitakse laserkiir plaadile, mis sealt tagasi peegeldub. Keskmiselt mahutavad CDplaadid 650700 MB infot. CDst järgmised põlvkonnad on DVD ja BLURAY ,mille mahutavused on CD plaadist mitu korda suuremad (vastavalt 4.7GB ja kuni 128GB) Videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga. Helikaart Helikaart on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võrgukaart
reguleerimist, et kindlustada tõeline energiasäästlikkus (kuni 96% võrreldes konkureerivate toodetega). Seda tehnoloogiat kasutavad emaplaadid on väiksema energianõudlusega ja töötavad madalamatel temperatuuridel. Need emaplaadid hoiavad temperatuuri arvutikorpuse sees madalamad ja pikendavad võtmekomponentide (protsessor, emaplaat) eluiga. Express Gate Express Gate töötab minioperatsioonisüsteemina, mis on juba tootja poolt installeeritud Flash- mälusse emaplaadile. Express Gate'iga on võimalik mängida minimänge, vaadata fotosid, kasutada suhtlustarkvara, Skype'i jms. Express Gate laadib ennast üles kohe, kui arvuti sisse lülitada ja teeb seda 5 sekundiga. Express Gate laadib ennast üles enne teisi operatsioonisüsteeme, olgu selleks Windows, Linux vms. See ei toimi, kui kõvaketas on lakanud töötamast, kuna vajab umbes 500 MB ruumi kõvakettal. Kuid kui peamine
...................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:....................................................................6 Võrgutüübid:.......................................................................................................... 6 Võimalikud kiirused:..............................................................................................6 Tuntuimad tootjad:................................................................................................. 6 Hinnad:...............................
Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini
EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express- siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner, MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust
helikaart - Heli väljund. firewire e. IEEE 1394 interface - Reaalajas andmeedastus seadmete vahel. Leiab kasutust näiteks analoogvideokaamerast pildi saatmiseks arvutisse. Firewire peetakse SCSI ühenduse asenduseks. gameport - Mängupultide ühendamiseks arvutiga. Tänapäeval on puldid paraku USB ühendusega, mistõttu seda pesa uuematel emaplaatidel enam pole. võrgukaart - Kohtvõrku ühendamiseks ja interneti kasutamiseks vajalik kaart. Paljudel juhtudel integreeritud emaplaadile. LPT e. Line Print Terminal - Seda ühendust kasutavad ainult vanemad printerid. Tänapäeval enam rakendust ei leia, sest printerid on võrguprinterid või läbi USB ühendatavad. COM - Port, mida kasutati vanadel arvutitel näiteks hiire ühendamiseks. VGA e. Video Graphics Adapter - Analoogliides vanematest aegadest monitori ühendamiseks arvutiga. DVI e. Digital Visual Interface - Digitaalliides, mis edastab pilti digitaalselt. Läbi selle liidese LCD ekraan kalibreerimist ei vaja. HDMI e
ka vedelat õhku mis suudab kahjustada arvuti komponente. Mitte kunagi kasutada tolmuimejat et eemaldada arvuti seest tolmu kuna see kogub endasse tohutult elektrienergiat mis kontaktil komponentidega nad rivist välja lööb. Plastikotsaga tolmuimeja puhul ei ole oht aga nii suur. Kui komponente vahetada siis enne kindel olla, lisatav komponent on töökorras. Rikkis komponendi lisamine töötavasse arvutisse, näiteks protsessor, võib kaasa tuua kahjustusi, selle näite puhul emaplaadile. Mitte kasutada mittestandartseid adaptreid kui laadida seadmete akusi. Selle käigus võid kahjustada akut või ta täielikult hävitada. Printerite puhul tuleb arvestada, et mõned komponendid võivad olla kuumad ja põhjustada põletusi.
Tavaline tähis on näiteks FAN 1 või SYS_FAN1. Ühendused on veel kõvaketastele kasutades SATA pesasi, Flopide jaoks FDD pesad, CD/DVD lugeja jaoks veel eraldi pesad. Pühendatud on ka pinid emaplaadil korpuse küljes olevate nuppude, USB, heliväljundi ja muude lisaseadmete jaoks. Need on samuti tavaliselt ära märgistatud plaadile teksti kujul. Emaplaadil asub ka taktigeneraator, mis tagab süsteemset taktisignaali, mille abil hoitakse sünkroonis erinevaid komponente. Emaplaadile komponente ühendades pole peaaegu mitte mingit võimalust midagi valesti ühendada kuni komponendid on ühilduvad antud plaadiga. Kui midagi jääb segaseks on vajalik kindlasti kasutada emaplaadiga kaasa tulevat dokumentatsiooni, mis kirjeldab ära kõik ühendused plaadil. Emaplaadil on tavaliselt küljes erinevad pesad I/O seadmete jaoks, nagu klaviatuur, hiir, audio,kui plaadil on integreeritud graafika kaart, siis ka VGA või isegi DVI, Ethernet, kui on integreeritud
arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga
Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. · Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade
võimaldades seeläbi kasutada kõrgemat töösagedust. Intel võttis LGA 775 kasutusele sellepärast, et see võimaldas esisiini jõudlust tõsta kuni 1600 operatsioonini sekundis. LGA 775 toetab esisiini kiirusi 533, 800, 1066, 1333 ja 1600 operatsiooni sekundis. Teine oluline muudatus seisnes selles, et enne olid nõelad keskprotsessori küljes, nüüd on nad emaplaadi küljes. Nõelte paindumise risk läks seega protsessorilt üle emaplaadile. Protsessori mõõtmed on 3,73×3,73 cm. Socket M2 Teisel veerandil 2006 AMD tutvustas oma uut protsessorit, mis kasutab uut socketit nimega Socket M2. Socket M2 Koosneb 940 pinist, sama number mis on kasutatud Socket 940 poolt, Socket M2 on disainitud toetamaks integreeritud Dual-Channel DDR2 mälu kontrollerite mis oli lisatud Athlon 64 ja Opetron protsessoritele. SATA SATA IDE-liidese edasiarendus, kus rööparhitektuur (paralleelarhitektuur) on muudetud jadaarhitektuuriks
EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks.
-Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust ,sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat, koos sellel asuvate seadmetega (protsessor,operatiivmälu,kontrollerid,lienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega. -Teised arvutiosad ,mis paiknevad korpuses ,paigaldatakse ka sotse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil .Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. Sisendseadmed -Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga -Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on: -klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks. Hiir kui elekroonile "nimetissõrm"
võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud vajadus ühe kiirete ja ühe aeglaste seadmete kontrolleri järele. Tihtipeale on kiibistik koondatud integraallülituse sisse. Igal kiibistikul on oma funktsioon. Näiteks võib üks kiibistik täita graafikakaardi põhifunktsioone, teine aga arvuti protsessori funktsioone. Kiibistik määrab ära milliseid protsessoreid, mälusid ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadile ühendada. Kiibistik mõjutab oluliselt arvuti jõudlust ja stabiilsust. Skeem Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel Protsessorit võib päris kindlalt nimetada arvuti närvisüsteemiks. Põhjus väga lihtne: protsessori ülesandeks ongi töödelda kõiki etteantud ülesanded läbi ning väljastada tulemused. Kõik programmid, mida sa kasutad lähevad nullide ja ühtede jadana protsessori, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks
energiat selleks, et tagada andmete säilimine aastateks. Mõnedel uuematel kiipidel on sisseehitatud tilluke liitiumpatareid, millel on toitevaru kümneks aastaks. Kui patarei välja võtta, siis "unustab" arvuti ära kõik sätted, mida vahepeal BIOS-is muudetud on. Patareid üldjuhul siiski välja võtta ei tasu väikesätete taastamiseks (kui arvuti valede sätete pärast enam piltigi ette ei võta) on emaplaadi tootjad paigaldanud emaplaadile silluse (jumper), mida ümber tõstes info CMOS-kivil kustub. Arvuti töökiirus võib tublisti sõltuda CMOS-i sätetest, sest CMOS lubab määrata, kui kiiresti loeb arvuti andmeid operatiivmälust, kas protsessori vahemälu on lubatud või keelatud, kui kiiresti PCI siin suhtleb sellel siinil olevate lisakaartidega jne. Täpsed valikud, mida BIOS-is teha saab, sõltuvalt BIOS-i tootjast ja valmistajast. 6 Erinevad sätted ja valikud 1
LocalBus) uutel emaplaatidel enam ei kohtagi. · Pistikupesad Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDEseadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2. Uute plaatide korral, mis kasutavad UDMA 100/133 seadmeid, tuleb meeles pidada, et kaabli sinine pistik peab ühenduma emaplaadile, must otsmine masterseadmega ning hall, keskmine pistik slaveseadmega. Emaplaadi komponendid Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDEkaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID'i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks. Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX
uusim 2,14 GHZ (AGP 8×). Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. Mõningatel eriti lihtsustatud ja odavatel lihtkontoritööks mõeldud emaplaatidel võib aga AGP hoopiski puududa ning emaplaadile on lisaks integreeritud graafikakiip, mis hoolitseb pildi joonistamise eest ja täiendavat graafikakaarti 5 masinasse vaja polegi. Hilisema laiendamise võimatuse korvab lihtsus ja odavus. AGP järel asub mitu (harilikult 26), tavaliselt valget värvi, PCIsiini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSIkontroller, helikaart, võrgukaart, TVkaart jne)
enamasti kullatud metallitükk, mille mõõtmed on tavaliselt 1 mm x 3 mm. Seega on sillused üleminekud, mida kasutatakse ajutiste elektriliste ühenduste loomisel. Silluste puudumisel ei tohiks ühendada pistikute kontakte juhtmega, kuna selline tegevus võib põhjustada lühise ja seadme hävitada. Sillused kõvakettal: Silluseid on pikka aega kasutatud kõvaketastel, et lubada kettakontrolleril (ketta juhtseade (kiip või trükkmoodul)) saata paigutuse informatsiooni arvuti emaplaadile. IDE (ATA) kõvaketastel on sillused, mis määratlevad ketta ülemana, alamana, monopolina (inglise keeles single), kaabel valikulisena (inglise keeles cable select) või kiip valikulisena (inglise keeles chip select). Veel võimaldavad sillused piirata kõvaketta andmemahtu ühildumaks vanema baasvahetussüsteemi (inglise keeles basic input/output system) versioonidega. Kui sillus ei ole kettale õigesti paigaldatud, eksisteerib võimalus, et arvuti süsteemis ei tunta ketast ära.
ühikuid 5. Mitu bitti on 1 megabait? 1MB =8388608B 5 Marcella Jatsinjak Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt motaaziplaati paljude väikeste eletroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnikatest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadi asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. 6 Marcella Jatsinjak Protsessor Arvuti ''südameks'' on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Kuna
Kaartide valikul, saavutamaks maksimaalset efekti oma investeeringust, peab arvestama, et emaplaat toetaks vastavat kiirust. AGP 8× kaardid suudavad töötada ka AGP 4× siiniga plaadil, kuid vanematele neid 4 installeerida ei tohi, sest AGP 2× kasutatav pinge on suurem kui uutel kaartidel ja põhjustab nende läbipõlemise. Mõningatel eriti lihtsustatud ja odavatel lihtkontoritööks mõeldud emaplaatidel võib aga AGP hoopiski puududa ning emaplaadile on lisaks integreeritud graafikakiip, mis hoolitseb pildi joonistamise eest ja täiendavat graafikakaarti masinasse vaja polegi. Hilisema laiendamise võimatuse korvab lihtsus ja odavus. AGP järel asub mitu (harilikult 2–6), tavaliselt valget värvi, PCI–siini (Peripheral Component Interconnect) laienduspesa, mida kasutavad väga erinevad lisakaardid (sisemine modem, SCSI–kontroller, helikaart, võrgukaart, TV–kaart jne). Seega, kui on plaan mitmeid lisakaarte kasutusele võtta, tuleb
Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor sooritab enamuse arvuti tööks vajalikest arvutustest, seetõttu sõltub arvuti kiiris kõige rohkem protsessori kiirusest ehk taktsagedusest, mida mõõdetakse hertsides. Taktsagedus määrab palju loogikatehteid suudab antud protsessor ühes sekundis teha.
mõlemad põhinevad ühe kiibi tehnoloogial. Kõige suurem andme edastus toimub põhja silla ja protsessori vahel. Erinevad arvuti komponendid saadavad elektrilisi signaale, mis positiivsed ning negatiivsed laengud mida esitatakse kahendsüsteemis. Erinevad laengute kombinatsioonid ütlevad arvuti komponentidele, kuidas nad peaksid käituma. Kiibistukud reguleerivad neid elektrilisi laenguid. Näiteks kui liigutada arvuti hiirt, siis hiir saadab andmed läbi hiire juhtme emaplaadile. Andmed lähevad sealt edasi kiibistiku. Kiibistik kontrollib andmed ning uurib kuhu need andmed minema peaks. Kiibistik tunneb hiirest tulevad andmed ära ning saadab need edasi protsessorile. Protsessor dekodeerib andmed ning saadab andmed tagasi kiibistikule mis juhib andmed edasi videokaardile. Videokaart saadab andmed monitorile ja monitor esitab andmed pikslitena ning esitab hiire liikumist kuvaril. Kiibistikud on peidetud rohelise kuuma kindla metalliga, mis juhib kuumust eemale et
põhjal arvutab kasutamiseks sobiva resolutsiooni. http://images.library.uiuc.edu/projects/calculator/image_calc.asp 13 14 GRAAFIKAKAART Monitor üksi ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab ekraanile kuvama - selleks on vaja graafikakaardi abi. Graafikaart saab protsessorilt korraldusi, ning edastab need monitorile ekraanipildi muutmiseks. Graafikakaart võib olla emaplaadile integreeritud, PCI siinil, AGP siinil või siis kõike seda korraga. Uuemad graafikakaardid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone. Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlema valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP). Graafikakaart koosneb kolmest osast: kiirendi, pildimälu ning digitaal-analoogmuundur. Lisaks on vaja draiverit see on programm, mis "tutvustab"
· 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed Mälu on koht, kuhu arvuti salvestab tööks vajalikke andmeid ja programme. Enne andmete salvestamist ja töötlemist teisendab arvuti kogu info kahendkoodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Vähim mäluühik on bitt. See vastab ühele kahendkohale (väärtus 0 või 1). 1 bait = 8 bitti, 210 baiti = 1024 baiti = 1 KB (kilobait), 1024 KB = 1 MB (megabait), 1024 MB = 1 GB (gigabait).
personaalarvutites, tööjaamades ja mängukonsoolides. Tänapäeva GPU-d oskavad väga efektiivselt manipuleerida arvuti graafikaga nende kõrgelt rööp- ehk paralleelstruktuurne ehitus annab keerulisi algoritme käsitledes palju suurema efektiivsuse kui üldprotsessoriga (CPU). Personaalarvutis võib leida GPU videokaardilt või integreerituna ehk sisseehitatuna emaplaadilt. Teiste seadmete puhul on GPU peamiselt integreeritud emaplaadile. Tänapäeval omavad üle 90% süle- ja lauaarvutitest graafikalahendusi integreeritud GPU kujul, mis on aga kehvema jõudlusega kui sihtotstarbelised videokaardid. 8.6. Operatiivmälu (RAM) - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk primaarmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu ehk RAM (lühend ingliskeelsetest sõnadest random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda
Kui andmed on salvestatud, siis lugemis- ja kirjutamispea liigub tagasi asendisse kus ta oli enne või asub täitma ülesannet mis tal ennist pooleni jäi. Kui kasutaja soovib neid andmeid lugeda mis ta kirjutas, siis kasutaja annab märku, et tal on soov nendele andmetele juurde pääseda. Lugemis ja kirjutamis pea liigub kohta kus soovitud andmed on ja loeb sealt maha nullide ja ühtede jada. Need andmed loetakse buffrisse ja sealt edasi mööda andmekaablit liiguvad andmed emaplaadile ja töödeltakse andmeteks või failiks. Andmete kustutamisega on nii, et kõvakettalt ei kustutata neid üldjuhul kunagi (va. Format) vaid tehakse lihtsalt kasutajale nähtamatuks ning kui vajadus on, siis kirjutatakse lihtsalt uued andmed peale. Selle tõttu on võimalik kõvakettalt taastada juba kustutatud andmeid. 6 Ajalugu
ilmub vajalik veebileht kuvarile kiiremini. (crjg.vil.ee) Vahemälu jaguneb kolmeks tasemeks. Esimese taseme vahemälu on kiireim ning see asub protsessori kiibil. Teise taseme vahemälu asub tavaliselt emaplaadil või protsessoril asuval eraldi kiibil, mille pöördumine on kiirem kui 3 suure muutmälu poole, kuid aeglasem kui esimese taseme vahemälu poole. Kolmanda taseme vahemälu emaplaadile monteeritud või protsessorisse sisse ehitatud kolmanda taseme mälumoodul. Kolmanda taseme vahemälu on kolmest aeglaseim. (vallaste.ee) 1.1.3 Põhimälu Põhimälu ehk muutmälu (RAM) on ajutine talletuskoht, mida arvuti kasutab programmide käivitamiseks. (windows.microsoft.com) Põhimälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kui arvutil on operatiivmälu liiga vähe, võetakse kasutusele virtuaalmälu, mis on operatiivmälu laiendus välismällu
4. USB-port – hiired, skännerid. Laiendusplaadid – vajalikud teiste seadmetega suhtlemiseks (monitor, arvutivõrk). Laiendusplaadid võivad olla integreeritud tootja poolt emaplaadi sisse. Graafika- ehk videokaardil paikneb monitori pistikupesa. Reeglina, mida suurem videomälu math seda parem. Tavaliselt 256MB kuni “/4/8 GB. Võrgukaart – ette nähtud arvutivõrgu kaabli ühendamiseks. Helikaart – kaasajal peaaegu alati emaplaadile integreeritud. SISENDSEADMED Puutetundlik ekraan – Klaviatuur- Skanner – optiline sisendseade, mis on mõeldud piltide sisendamiseks arvutisse. Skannerit kasutatakse paberkandjal olev info viimiseks elektroonsele kujule. Olulisemad näitajad on kontaktpinna suurus ja lahutusvõime. Mida kõrgem on skanneri lahutusvõime, seda täpsem on sisetatud pilt ja see võimaldab seda ilma kvaliteedi olulise halvenemiseta suurendada. VÄLJUNDSEADMED
18 1.5.7 Laiendusplaadid Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st
annaabi.ee 
