Emaplaat (0)

Emaplaat
Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana . Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor , RAM, võrgu kaart, kõvaketas , toiteplokk ja nii edasi.
Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil , mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide , ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Seda tasub tähele panna kui hakata vaatama ühildavust. Tihtipeale on kibistiku puhul tegemist kahe eraldi seisva üksusega mida kutsutakse põhjasillaks ja lõunasillaks. Põhjasild ühendab protsessori väga suurt andmeedastus kiirust nõudvate komponentidega nagu RAM ja graafika kaart(PCI-E või AGP). Lõunasild on ühenduses põhjasillaga ning kannab hoolt tavaliselt aeglasemate siinide eest nagu näiteks PCI, ISA, USB, Ethernet ja muud. Tänapäeval tuleb kiibistike erinevate tootjate käest, näiteks AMD, Intel, Nvidia, Broadcom ja teised.
Protsessor paigaldatakse emaplaadi küljes protsessori pesasse. Protsessori pesasi on tänapäeval tohutult ja igaüks neist sobib ainult teatud protsessoritele. Samas saab neid liigitada pinide asukoha järgi. On olemas neid kahte tüüpi, mida tänapäeva kasutatakse. Need on PGA ja LGA. PGA – Pin Grid Array ja LGA – Land Grid Array. LGA puhul asuvad pinid emaplaadi protsessori pesas. PGA puhul asuvad pinid protsessori enda küljes. Protsessori pesa, mis emaplaadil on määrab ära millist protsessori on võimalik paigaldada. Näiteks Socket G1 ühildub paljude Intel Core i7, i5 ja mõndade i3 protsessoritega.
RAM paigaldatakse DIMM pesadesse ( Dual In-line memory module ). Kuna DIMM RAM-e on kasutusel erinevaid ja erinevate pinide arvudega tuleb jälgida ka siin, milliseid komponente valida et tagada ühildavus emaplaadiga. Kasutusel on aga ka UniDIMM, 260 pini , mis toetab nii DDR3 kui ka DDR4-ja.
Emaplaadil asub ROM (Read Only Memory), mille peal on tavaliselt BIOS või Firmware(Püsivara). Tänapäeval ei ole enam kasutusel ROM vaid tihtipeale Flash ROM. ROM puhul ei olnud võimalust mälusse enam midagi kirjutada, tähendab, kui BIOS läks rikki , tuli välja vahetada juba terve kiip , kui mitte terve plaat. Flash ROM puhul on kasutusel hävimälu ning andmete kirjutamine on võimalik.
Emaplaadil asuvad erinevad ühendused , mis on mõeldud toiteplokki jaoks. ATX plaatide puhul on selleks 20 või 24 pinine ühendus. Need ühendused tagavad toite paljudele komponentidele, mis on otseses füüsilises ühenduses emaplaadiga. Tänapäeval paljud graafika kaardid on muutunud aga nii võimekaks, et nemad nõuavad otsest ühendust toiteplokkiga, kuna emaplaat ei suuda neid varustada piisava elektrienergiaga.
Emaplaadi küljes on ühendused ventilaatorite jaoks, mis tavaliselt on emaplaadi maskile kirjutatud. Tavaline tähis on näiteks FAN 1 või SYS_FAN1. Ühendused on veel kõvaketastele kasutades SATA pesasi, Flopide jaoks FDD pesad , CD/DVD lugeja jaoks veel eraldi pesad. Pühendatud on ka pinid emaplaadil korpuse küljes olevate nuppude, USB, heliväljundi ja muude lisaseadmete jaoks. Need on samuti tavaliselt ära märgistatud plaadile teksti kujul.
Emaplaadil asub ka taktigeneraator, mis tagab süsteemset taktisignaali, mille abil hoitakse sünkroonis erinevaid komponente.
Emaplaadile komponente ühendades pole peaaegu mitte mingit võimalust midagi valesti ühendada kuni komponendid on ühilduvad antud plaadiga. Kui midagi jääb segaseks on vajalik kindlasti kasutada emaplaadiga kaasa tulevat dokumentatsiooni, mis kirjeldab ära kõik ühendused plaadil.
Emaplaadil on tavaliselt küljes erinevad pesad I/O seadmete jaoks, nagu klaviatuur , hiir , audio,kui plaadil on integreeritud graafika kaart, siis ka VGA või isegi DVI, Ethernet, kui on integreeritud plaadile võrgukivi, tänapäeval tavaliselt ka USB tugi. I/O pesad varieeruvad plaadilt plaadile, kuid need, välja arvatud VGA, on tänapäeval standartsed.
Komponentidele, mis töötavad suure võimsusega, on emaplaadil tavaliselt lisatud metallsed komponendid nimega heat sink . Nende töö on eralduvat soojust hajutada, et vältida läbipõlemist. Tavaliselt jahutatakse kogu sisemust ventilaatorite abil õhu kaudu kuid suure võimsusega masinatel on kasutuses ka vesijahutus.
Sülearvutite puhul on emaplaadid tihtipeale igal seadmel erinevad ning erinevate integreeritud seadmetega. See tähendab, et raske võib olla antud plaadiga ühilduvaid komponente. Emaplaatide suur varieeruvus on tingitud sülearvutite võimalikult minimalistlikust disainist.
Emaplaadi tootjaid on tohutult, nende hulgas näiteks Asus, Intel, IBM, Asus, Acer, Gigabyte Technology ja nii edasi.