Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eluolu & usk Vana-Kreekas & Vana-Roomas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, rõivastus, kanti, mantel, kael, varuka, haridus, algkool, retoorika, keep, paelad, soeng, jalanõu, kelluke, kindad, mindi, sparta, kõnelema, särk, õlg, palla, ilmad, kiiver, sandaal, rätik, kuldrubaduur, süütu, jume, püksid, kandis, õmblus, seljale, kleiti, leiutis, pükseasuline, rikasteahvel, kehakultuurunnid, oskaks, karmimAntsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass ROOMA RÕIVASTUS Referaat Juhendaja õpetaja: TIINA KALLION Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Rooma rõivastust..............................................................................................................................4 1.1 Meeste riietus.............................................................................................................................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus............................................
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja
linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Senaatoritele järgnes ratsanikeseius, mis koosnes samuti inimestest, kes olid teatava rikkuse saavutanud. Ratsanikud tegelesid kaubandusega ning nende seast määrati tihti kohtunikke.
Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud. Seetõttu peeti algkooli õpetajaid inimesteks, kes millegi muuga hakkama ei saa. Õpetaja palk oli väga väike, selle raha eest pidi ta rentima ka ruumi, kus lapsi õpetada. Tihti oli see ruum vilets, sest õpetajal ei jätkunud parema ruumi rentimise jaoks raha. Algkool kestis 5 aastat. Et saada vägevaks riigimeheks, pidid rooma poisid käima kolmes kooliastmes. Grammatiku kool tuleneb sõnast grammata-raamatud. Nagu nimigi ütleb, tegeleti grammatiku koolis raamatutega. Õpetajateks olid grammatnikud, nad olid tunnustatud õpetajad, tavaliselt olin nad kreeklaste poolt vabaks lastud orjad. Grammatiku koolis õppisid harilikult aristokraatide pojad. Grammatnikud õpetasid noormehi õigesti kõnelema ja
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Hiline 1450. a eKr 1450 a eKr VANA KREEKA 700. a eKr Rõivastus: - väga lihtne - voldistikud - linane, villane, nahk, gobelääni kangad, mustrid periood Arhailine Mehed himationi kanti üle vasaku õla, eksomis, kitoon, hlamis Naised peplos, vöötatud kitoon, himation, aluspesu Ehted fibula, juuste kaunistusnõel, kaelaripatsed, käevõrrud, kõrvarõngad, amulettsõrmused Soengud 500. a eKr N: sõlme keeratud juuksed, pats, parukad, sinjoonid M: pikkad juuksed ja pikk habe, lühikesed juuksed Peakatted petasos, pilos, saccos, stephanie
gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. Sajandil. Levis Itaalias, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaal ja esimese suurema stiilina ka Eestisse. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 11401200) kõrggootikat (u 12001350) hilisgootikat (u 13501525). RIIETUS Ilmuvad esimesed raudrüüd. Raudrüü on ka see, mille põhjal pärast arendatakse välja varuka lõige. Siiani on varukas endiselt neljakandiline tükk riiet 13 sajandi kleit ja vammus e. tuunika lõigatakse taljest läbi ja lõigatakse ka varukas otsast. Samas käeaugu ja õlakaare konstruktsioon tuleb hiljem. Varukad ühendatakse nööpide ja prossidega kleidi külge 13 sajandi algul oli Pariisis 700 rätsepa ja 300 tsumfti. Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis
VANA - ROOMA Rooma riik ISELOOMUSTUS Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi,
kulla ja kalliskividega. 2. Keskaja naine Naise tavaliseks riietuseks oli ikka kleit. Tavaliselt kantsid naised villast tuunikat või hõlmikseelikut. Kleite valmistati erinevatest materjalidest (puuvill, lina, vill). Tavaliselt olid kleidid ikkagi pikad ja kodused, selliseid kleite valmistati ikka odavamast riidest. Tavalised naised mitte aadlikust naised kandsid tagasihoidlikes värvides kleite (pruun, beez, tumepruun ) või maarohtudega värvitud kangas. Samuti kanti ka villaseid asju, sest neid tihti peale saadi kodust. Kirevamast kangast riiete kandmine näitas juba paremale järjele jõudmist. Aadlikuprouad kandsid pikki, uhkeid värvi kirevaid kleite. Piha osa oli peenike ja kokkutõmmatud. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, siis oli korsett ilusti. Kui taheti, et kleit paistaks välja nii nagu oleks kaks kleiti seljas, siis seda laiendati kiilu, ehk slepi abil. Palju kanti ka pealismantleid.
sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale. Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati
SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,, Kasvatus ja kool Vana-Roomas", ning valisin selle teema sellepärast, et mulle endale meeldib väga ajalugu, ja see pakkus mulle huvi, et kuidas kasvatati ja koolitati lapsi vanasti. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Algkooli mindi 7-aastaselt. Algkoolis käisid poisid ja tüdrukud koos. Õpiti lugema, kirjutama ja arvutama. Kõigepealt õpiti tähti, siis õpiti neid lugema ja alles siis hakati kirjutama. Harjutused muutusid järjest keerulisemaks, lõpuks jõuti etteütlusteni ja õpiti grammatikat. Arvutati peast ja sõrmede abil. Peaaegu igaüks võis hakata algõpetajaks, mingit ametlikku luba selle jaoks vaja ei läinud
Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba pisteti vo o vahele, et ka alumine riietus va lja paistaks Ka naised kandsid mitmekihilst riietust. Katmata ihu na itamist peeti suureks eksimuseks No opide asemel kinnitati ro ivad po orade, sidumispaelte vo i so lgedega Va ga oluline oli vo o Taskud ilmusid alles keskaja lo pul Hoopis va hem ta helepanu po orati ihupesule, kui seda u ldse kanti. Alussa rk oli pa evane riietusese. Oo sel vo eti sa rk seljast ja magati alasti. Alles 16. sajandil hakati kasutama o osa rke RIIETUS Kõrgemad seisused ja linlased armastasid kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboolikat: punane tähendas armurõõmu ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust
Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi. Rooma rannajoon polnud sedavõrd liigendatud nagu Kreekal. Itaalia hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased. Linna kujunemine kestis roomlastel mitu sajandit. Rooma linn ümbritseti lõpuks müüriga. Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Kuningas valitses koos nõukoguga - senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja need omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Rooma perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Igal roomlasel oli kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi.
Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle
Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi RIIETUS Egiptuse rõivastus jaotatakse kolme perioodi. Vana riigi periood ( 2778- 2263 a eKr ) Mehed. Mehed kandsid piklikust riidetükist niudevööd või põlle. Riie mähiti ümber keha ja kinnitati vöökohalt paelaga nii, et üks riide ots rippus lahtiselt ees. Vaaraode rõivastuses arenes lahtine ots rikkalikult dekoreeritud kolmnurkseks põlleks. Õlgadel kanti lahtist katet või loomanahka. Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni.
sotsiaalset kuuluvust. Mehed uhkeldasid ka valehabemetega, mis olid eelnevalt lokitud ja ka punutistega ehitud. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga, kui aga juustele ja küüntele sooviti punakas-oranzikas läiget, saadi abi hennast. Umbes 1150 e.m.a ilmusid parukatesse sellised toonid nagu sinine, roheline ja punane. Kõige populaarsemaks soenguks oli sirgelt lõigatud juuksed, mille pikkus varieerus lõuast kuni õlgadeni. Kuna juuste eest kanti erilist hoolt, siis kas seetõttu et neid paremini eksponeerida, ei ole veel peakatetel märkimisväärset rolli. Kanti kolmnurkseid triibulisest riidest rätte, mis seoti nii, et nad moodustasid korrapärase voldistiku. Vaarao pere liikmed kandsid ühelt küljelt all rippuvat jämedat patsi ja sinise-kollasetriibulist rätti, mida tohtisid kanda ainult nemad. Vaarao peakate oli Ülem-Egiptuses valge suhkrupeakujuline ja Alam-Egiptuses 4
Endiselt kasutati tinavalget alusmeigina Naised kasutasid elavhõbekloriidi, millega loodeti nahka silendada ning kõrvaldada laigud ja näonaha muud vead Meikimise suunaks oli naise loomuliku ilu rõhutamine Kuna pesemist ei harrastatud, siis sai üha enam tuult tiibadesse parfüümide tootmine ja nende kasutamine RIIETUS MEHED Renessansiajastu rõivasiluett rõhutas mehelikku figuuri. Et jätta rinnast ja õlgadest võimsam mulje, kanti rõivaste all pakse heintest tehtud padjandeid, talje aga tõmmati rihmaga kõvasti kinni Kitsaste pükste asemel tulid meestel moodi liibuvad sukad, niudepiirkond aga leidis rõhutamist mitmesuguste dekoratiivsete rõivaelementidega kui ka erilise kubemekotiga Teravaninaliste jalatsite asemel tulid moodi väga laia ja poolkerakujulise ninaosaga jalavarjud, mida nimetati lehmaninadeks Veneetsia ülikutele meeldis kanda liibuvaid sukki, mida kinnitati haakide või
RIIETUS NAISED 700 - 168 eKr Kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks oli enamasti nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangas endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon. Ideaalis pidi kehakate olema nii märkamatu, et keha ja rõivas muutusid nagu üheks tervikuks Kanti peplost või kitooni ja ülerõivana himationi. Peplos oli villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja kasvusl. Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil. Riidetüki üleliigne laius volditi ülaservas kokku ning moodustati sellest lühikest peleriini meenutav detail. Peplost kanti peamiselt vöötatult Kitoon oli palju avaram, laius ulatus kuni 2,5 m. Kitoon valmistati kahest
koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5. Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7
*30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi Religioon ja avalikud pidustused · Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi. *Kuulsaimad: "Ilias", "Odüsseia" *Autoriks peetakse Homerost · Lüürika *Lühemad luulevormid *Ette kanti suuliselt, vile- või keelpilli saatel *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra *Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused
Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne
Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul
Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha. Huuled Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis tooniti elavhõbesulfiidiga kinaver- või karmiinpunaseks või ookervärvidega ookerpunaseks
kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad. Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja stilettodega Mehed :
Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis.
Lihtkodaniku kehakate valmistati kargemast materjalist, nahast või taimekiust, näiteks pilliroost. Suurnikele õmmeldi riided lõuendist. Preestrid kandsid teatud tseremooniate puhul leopardinahka. Riided pidid olema kuuma kliima tõttu avarad, kerged ja lihtsakoelised. Meeste ja naiste riietumises suuri erinevusi polnud. Meeste riided lubasid liikuda vabamalt. Alumistest klassidest pärit olevad mehed kandsid põlvepikkuseid valgeid puusariiet, skentit. Ülakeha oli neil paljas, vahel kanti ka käisteta särki. Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40)
> Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid > Naistel puudusid riigis õigused > Perekonda valitses isa Rooma Eluolu Elamud: > Ristküliku kujuline Kivist maja, mille keskel asus aatrium ja seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Vihmavee tarvis asetses põranda keskel väike bassein. Hilisemal ajal loodi ka külalistele vastuvõtmiseks eraldi ruum. Rõivastus: > Igapäevane alus rõivastus tuunika. Külma ilma puhul kanti mitut tuunikat või siis oli meestel pealisrõivastuses valge tooga. Mingi ametikoha taotlejad kandsid valget rüüd, mida nim ladina k candidate. Jalanõuna olid tuntud sandaalid. Toit: > Vaesemad sõid enamast leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg ajalt ka kala, juur – ja puuvilju. > Jõukamad sõid 3 korda päevas. Nende toidulaual oli ka liha. Hommikueine oli kergem, lõunaks söödi eelmise õhtu jääke ja õhtusöök oli rikkalik
tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku
Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni. Juuksesalgud muutusid punakaks ja laineliseks. Juuste pikkus õlgadeni. Tukk laubal või lahuga. Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega. Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.). Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat. 2 parukasoengu vormi: Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks Ümar pallikujuline Kolmeosaline parukas Lokk, mis saadi peente patside lahtikammimisel. . 2 3 Lapsed
Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite. Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad, mida kanti nii argipäevadel kui pidulikel puhkudel. Eestimaal tähistasid rahvarõivad nii seisuslikku kui rahvalikku kuuluvust maarahvast ja talupoja seisust. Valitsevad klassid kuulusid sootuks teise, saksa rahvusse. Vanimad andmed eestlaste rõivastuste kohta pärinevad 11.-13. sajandist ning põhinevad arheoloogilistel leidudel. Enne seda valitsenud surnupõletamise kombe tõttu andmed puuduvad. Rohkem on teada naiste pidulike rõivaste kohta, vähem argipäeva- ja meeste rõivastest
3 Keskaja mehed Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku
annaabi.ee 
