.Sõpradele ta tagasi ei helistanud, küll aga helistas ta emale, kelle telefon oli välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm ja Pille-Riin ei julgenud enam oma tuppa minna see- eest jäi ta hoopis elutuppa magama.Hommikul ärgates hakkas ta asja uurima ja nii nagu selgus oli ta ema kuuks ajaks Kreetale sõitnud!Raadiost teatati, et kooli ei pea minema, sest sinna oli öösel sisse murtud, seega jõi ta oma kohvi ära ja läks oma sõbranna Merili poole, kes elas Pille-Riiniga samas tänavas, kuid ka Merilit polnud kodus.Siis suundus ta Sergo poole arvates, et Sergo võiks midagi Merilist teada (kuna Pille-Riinile tundus, et Merili ja Sergo vahel susiseb midagi).Sinna jõudes kuulis ta, kuidas korteris oli suur lärm.Ukse kella lastes, avas ukse mingi poiss bokserite väel, keda kutsuti Beniks, nagu hiljem selgus.Pille-Riinilt võeti jope ning viidi see kuivama ja seejärel surus poiss Pille-Riini vastu seina ja proovis
palju tüdruk talle ikka meeldib. Kitkus ta rohtui nägi väljal, siis nägi ta teise sirget kuju toominga varjust välja astuvat, tuues allikalt vett siis vaatasid lainetes vastu kaks selget silma. Eidevastu, kes oli külas nõid ei lausunud Miina oma teost sõnakestki. Nõnda sai ka täna õhtu jälle kirikuesine juhtumine vuraja vokiratta linaheide sisse kedratud ja sala ohkamine Miina rinnust pani loole tipu taha. Tammistu küla Riinu, kes oli kuuskümmend, mõtles kodukandi veski peale. Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina
linnast ostetud linnaklassi pahna maal müüb. Olles mitte midagi kuulnud tükk aega oma pojalt võttab meeledi pere vastu Ekke, pakkub süüa ja kui jutt sattub tema kaasakantavale varale on naised rohkem kui rõõmsad ostma erinevaid seepe, riidetükke ning perfüüme mida pakub, hiljem saadab Aadu tütre Viia Ekkega ringikäima kuna külarahvast on lihtsam veenda ostma Ekke kaupa mis neile näib kui uhke suur kaubamaja kui teda toetab keegi tuttav. Päeva lõpus saadab Viia Ekke Pille Riinu juurde kes küla. juttude järgi olevat kena soe ja hooliv inimene valmis pakkuma öömaja ränduritele. Kuid tegelikuses ei oota Ekket tuli kaminas ega soe söök laual. Tuleb välja, et teda on ninapidi veetud kuna Pille Riini kodu on külm, pime ja koostlagunemas. Pille ise on aga unistaja, ta väidab, et taevariigi võtmed on iga inimese käes olemas ja oma kujutelmadega täiendab ta seda, mis elu jätab võlgu. Ekke aga on vihane ja ei taha leppida Pille vaeste elutingimustega, teenided
vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba. Paari aasta pärast tulnud kuri oma palga järele, mis peale tõusus kära ja siis tuli hävitanud kõik. Mehest polnud jälgegi. Naine suri ka paari aasta pärast ära ja nende maad said endale võõrad, kel teiselpool silda väiksem veski oli, Sestpeale käinud Peep vanades põlenud riietes seal kodukäijaks. Tammiste veskitoas ketrasid Riinu ja tema tütreke Miina. Kumbki ei rääkinud midagi. Miina mõtles vanale loole,mis juhtus pool aastat tagasi, kui nad emaga teise kihelkonna kirikus käisid. Selajal, kui preester ütles, et Jumal on siit maailmast ära kutsunud Aadussaarte kolme ja poole aastase poja, siis Miina minestas. Teda püüdsid kinni kaks tugevat kätt ja viisid kirikust välja. Ema oli hirmul, kuid ta ei pääsenud tütrele lähedale, sest kirik oli inimesi täis
Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema
Viimaks jõuab ta Odja juurde. See on jõukas pastoraat rohkete põldude ja niitudega. Seal on häärber ja kirik. Ta küsib praost Odja käest tööd, aga tal on kiire ja käsib Ekkel oodata. Kui Ekke on juba paar tundi seisnud ja oodanud, siis õhtuhämaruses tuleb praost Odja ja küsis mis Ekke nüüd tahtiski ja nad seadsid sammud peretuppa. Seal ootavad peremeest töölised kes on väsimusest kurnatud ja ei jaksa eriti süüagi, saaks ainult ära magama. Hommikul ajas peremees kõik üles ja nad jooksid võidu tööle, kaasaarvatud Ekke, kes tegeles nüüd vilja ja puu kasvuga. Peremees aga karjub, et kiiremini ja passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema
Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab
,,ENNE KUI MA SUREN" See raamat räägib 16-aastasest tüdrukust nimega Tessa. Ta elab oma isa ja venna Cal'iga. Ta on üsna üksik ja maailma peale pahane. Nimelt ta põeb Leukeemiat. Ta on kogu aeg oma toas voodis ja ei tee mitte midagi. Ta isa ja vend üritavad teda iga päev voodist välja meelitada aga see ei õnnestu. Ühel päeval tuleb Tessale külla tema parim sõbranna Zoey. Tessa räägib Zoeyile et tal on nimekiri 10st asjast mida ta tahab enne surma teha. Esimeseks asjaks tema nimekirjas on seks. Zoey otsustab Tessa klubisse vedada. Tessa isa küll ei luba seda aga Tessa läheb ikkagi. Zoey leiab klubist kaks noormeest ja nad lähevad koos Tessaga nende poole. Tessa hakkas kartma ja otsustas juba vahepeal ümber ja ta ei tahtnud kaasa minna aga Zoey tuletas talle meelde et nad teevad seda Tessa enda pärast, seega jääb Tessa nõusse
Tibu komistas ja etapp kukkus piltidele. Oi, kõik pildid läksid laual Laps järjestab pildid 1. Pildiseerija sassi! õigesti. järjestamine Pane palun pildid õigesse järjekorda. Tubli. 2. Igal ilusal jutul on algus. Kuidas meie jutt Sisutaastavatel algas? e küsimustele vastamine Iga tegevus toimub mingil ajal. Nimetame päevaosa ja aastaaja. Kas hommikul, päeval, õhtul või kevadel, suvel, sügisel, talvel. Millal selle jutu tegevus toimus? Mis aastaajal? Mis ajal päeva jooksul? Miks sa nii arvad? Kus toimus meie jutu tegevus? Kes olid meie jutu tegelased? Mis meie jutus juhtus Ukuga? Alati pole jutus meile kõik ära öeldud. Peame ise natuke juurde mõtlema.
kes tuleb pimedas toas lilli kastma kastab poti üle. J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest
Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis bussijuhi käest kas on juba Viilupi peatus, bussijuht ütles, et sellist peatus ei olegi, Karina otsustas aga ikka kohe maha minna ja ka Pärt järgnes talle. Karina pistis oma suure musta kotiga kohe jooksu. Lõpuks aga kukkus ta kuskile kraavi ja hakkas Pärti appi kutsuma. Pärt aitas Karina kraavist välja ja nad läksid lähimasse tallu ning uinusid kohe. Hommikul avastas Karina, et ta kott on jäänud sinna kraavi ja käskis Pärdil seda otsima minna. Enne kui Pärt ära läks kuulsid nad lapse nuttu, nutt tuli majast ning Pärt lõi akna katki ja nad ronisid sisse. Hällis oli tilluke poiss nimega Aap. Poisil oli tõusnud kõrge palavik. Pärt leidis maja kõrvalt suure rohu seest mehe laiba. Karina käskis nüüd Pärdil minna nii koti kui ka abi järele. Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele
Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja
Kohtuvad ikka korteris, ühel õhtul Isebel teeb Justusele süüa. Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja
Jakob Westholmi Gümnaasium VARESELE VALU Referaat Maarja Eliisabet Roosalu 7a Tallinn 2010 Leelo Tungal Eesti luuletajanna, tuntud lastekirjanik ja tõlkija, sündinud 22. juunil 1947, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea l
Tal on kodu. Ema töötab lihttöölisena ühes toiduainetetööstuse ettevõtetest, isa kuulub intelligentsi esindajana regiooni tuntud inimeste hulka. "Isal on omal kui palju tegemist ja peale kõige muu on tal ilmast ilma oma mure, et kuidas mitte kuiva kurguga jääda." Ema käis tööl. Ta tuli üldiselt koju siis, kui vanemad magasid, mõnikord oli hoopis linnas sõprade juures, mõnikord jumal ise teab kus. Ning hommikul vara minema - ,,süsteemis" sai ju oldud. Aga pärast tabasid vanemad ära. Eks ta tegi kodus ka aeg- ajalt suurpuhastust. Ja nad nägid süstlat. "Tõsine jutuajamine oli." Isa tahtis teda saata Venemaale, tal on tutvust ja sidemeid, - et seal oleks teda ehk ravitud. "Aga enne pandi kinni." Haridust on 8 klassi, ei viitsinud eriti õppida, suunati kutsekooli. Kutsekooli ka ei lõpetanud. Kõigepealt ei olnud seal üldse huvitav, ning ta ei viitsinud seal eriti kohal käia. Jooksis - nii
ratastega tugiraami, millega Volli suvel liikus. Ljudmilla: Kui te nüüd meil tööle hakkate, siis kasutage ikka abivahendite õigeid nimetusi nagu rulaatorid, ratastoolid, tõstukid jne. Kiira: Aga kui haiged kasutavad abivahendite korral sõnu ,,hani", ,,kitsed", ,,part"? Ljudmilla: Hästi, Kiira! Lõpetame selle vestluse. Ma otsustasin, et võtan Teid hooldustöötaja ametikohale tööle. Teie tööpäev algab homme hommikul kell 8.00.Oodake kabineti nr 12 juures. Nägemiseni! Kiira: Tänan. Kohtumiseni homme hommikul. Ljudmilla: Kas Marina Murukamar? Homme kell 8.00 tuleb tööle uus hooldustöötaja Kiira. Võta ta vastu ja vii kurssi meie tööga. Erilist tähelepanu pööra hooldusabivahendite nimetuste õigele kasutamisele. Dialoog 2 Osakonnas. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja osakonna töötaja Marina. Kiira istub kabineti nr 12 ukse taga
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on.
"Lapse ja mehe armastuse kujutamine Lolitas" Nabokov, Vladimir. Vladimir Nabokov on vene päritolu USA kirjanik, kelle üks tuntuim teos on 1955 aastal kirjutatud ''Lolita''. Romaan räägib minategelase Humberti ''pedofiilsest'' suhtest oma 12-aastase kasutütre Lolitaga. Kuigi autori kirjapandu võib tunduda paljudele põlastusväärne, on seda siiski tehtud väga kaunilt ja veenvalt. Kui lugeda seda tavalise romaanina, siis selles käsitletavad tunded ja olukorrad ärritaksid tavapäraselt inimesi ning tekitavad neis võõrastust. Siiski on raamat kirjutatud nii, et selles ei leidu ainsatki nilbust. Keskealine mees, raamatus kui nimega Humbert Humbert, on nõudlik keskealine ülikooli professor, kellel on kiindumus nooremapoolsetesse tütarlastesse. Ta nimetab neid raamatus nümfettideks ning peab nende all silmas just 9 -14aastaseid tütarlapsi. Raamatus märgib ta ka ära, et ega siiski kõik selles eas tütarlapsed o
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand"
Nad istusid veoauto kastis, kui nad linna jõudsid, siis sai Mende aru, et see oli Dilling. Mende mõtles kohe põgenemisplaani, et kui auto südalinna jõuab, siis saavad nad kastist välja hüpata, kuna auto peab kiirust vähendama, sest liiklus on väga tihe. Kuid liiklus ei olnud nii tihe ning see plaan ei õnnestunud. Nad ei teinud ühtegi peatust ja sõitsid ka öösel ning kuna kõrbes on öösel tohutult külm, siis nad ei saanud magada. Hommikul kui tüdrukud tahtsid pissile ning süüa karjus Mende, et autojuht auto kinni peaks, autojuht peatus hüti ees, kus nad said süüa. Siis sai Mende teada, et nad sõidavad suurlinna Hartumisse. Kui nad linna jõudsid olid kõik väga imestanud, kuna keegi neist ei olnud varem linnas käinud. Nad arvasid, et suured majad on autodele ning et autod elavad nendes suurtes majades ning nad tegid järelduse, et need autod mis seisid olid haiged või magasid
Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
keegi ei teadnud, kes valvuriteks on, oli müüt, et suvisel pööripäeval puhkeb õitsele sõnajalg ja see ongi võtmeks (PS! sõnajalad ei õitse), Vootele neid jutte ei uskunud, pidas neid lihtsalt inimestele meelepärasteks seletusteks ja püüdeks mingit lootust säilitada - Leemet aga otsustas lootust säilitada ja õnne proovida, temaga liitus Pärtel, koos otsiti seda kogu öö, kuid asjatult, hommikul ärgati Meeme juures, kellele oma seiklusest rääkisid, Meeme teadis öelda, et pole olemas sõnajalaõit, kuid on siiski võti, mis tuleb ise õige inimese kätte, kui selleks vastav aeg on, ta jätkas veinijoomist ja poisid läksid koju 6. - Meeme sõnadele mõeldes hakkas Leemet tasahaaval neid mõistma ja uskuma, et võtmeks on Meeme kingitud sõrmus nahkses kotis, kuna selle saamine oli väga kummaline ja seda sõrmust ei hoitud nii nagu teisi ehteid
HELGA NÕU ,,TIIGER, TIIGER" Referaat 1. AUTORI TEEKOND PAGULUSSE Helga Nõu (neiupõlvenimega Raukas) sündis 22. septembril 1934 Tartus metsainspektorist isa Aleksander Friedrich Raukase ja käsitööõpetajast ema Elsa Raukase esiklapsena. Ta õppis Pärnu 5. algkoolis. 1944. aastal põgenes perekond Rootsi. Rootsis õppis Adelsö algkoolis ja Hermodsi korrespondentsinstituudis, lõpetas Stockholmi tütarlaste gümnaasiumi ja 1957. aastal algkooliõpetajate seminari. Töötas algkooliõpetajana Stockholmis ja Uppsalas ning rootsi keele ja joonistusõpetajana Uppsalas, alates 1999. aastast on ta pensionil. Aastatel 1952-1956 oli tegev ajakirja ,,Tulehoidja" toimetuses. Aastatel 1979-1983 ja 1988-1993 oli Rootsi riikliku kultuurinõukogu käsikirjade hindaja eesti kirjanduse alal, aastatel 1983-1988 oli ta sisserändajate ja vähemuskirjanduste toetuskomisjoni liige. Helga elab alates 2000. aastast koos abikaasa Enn Nõuga vaheldumisi Uppsalas ja Tallinnas. Helg
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Turismiosakond Art Aamisepp Grete Jakobson Katriin Mats Annaliisa Orro TH1 ja EP1 "Mäleta mind" Filmi analüüs Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.FILMI ANALÜÜS.........................................................................................................5 1.1 Sisu lühiülevaade.....................................................................................................5 1.2 Filmis kajastatav ühiskond ja kultuurilised komponendid......................................6 1.3 Sotsialiseerumine ja sotsiaalsed faktid....................................................................7 1.4 Hälbekäitumine........................................................................................................8 1.5 Sot
erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab ,,Idioodi" problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega. 13 Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast. Gabriel küll kartis natuke, millega kõrgemast soost naine küll vastab. Agnes oli meelitatud noorhärra tundeavaldusest ning vastas samaga. Sel hetkel nad said aru, et olid teineteisse väga armunud ja soovisid oma ülejäänud elu koos veeta. Kahjuks armunute teekond Tallinnasse lõppes peagi. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo
luuletaja looming on üks tervik. · Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). · Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Tänulikkus 1965 Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. 15 7. Eduard Vilde (1865-1933) draamalooming · Sündis Ida-Virumaal Pudiveres. · Vastakatest muljetest mõisaelus sündis teos ,,Minu esimesed triibulised" · Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Tema realismi märgiks on 1896 ,,Külmale maale" · Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas.
välja nagu oleks Raskolnikov tõega ainult narrinud. Raskolnikovi juurde jõudes leiavad nad sealt eest Raskolnikovi ema ja õe kes on pikka aega oodanud. Raskolnikov minestab. pärast toibumist ajab kõik toast välja. Razumihhin saadab naised koju ja ajab neile igasugust imelikku pula, mida hiljem väga kahetseb. Näeb, kui armas on Dunja ja armub temasse, mida ei taha hiljem tunnistada. Näeb aga palju vaeva et neile head muljet jätta. Järgmisel hommikul saab Dotja kirja Luzinilt, kes ähvardab kaduda kui tema õhtuse külaskäigu ajal ka Raskolnikov seal on. Pulheeria Ivanovna on murtud, sest arvab et Luzin on parim asi mis Dunjaga juhtunud on. Raskolnikov vihkab toda sellepärast et Pjotr on ka otse välja öelnud et ta eelistaks heameelega alamast klassist naist - siis on too talle terve elu tänu võlgu ja sõnakuulelik. Nii Raskolnikovi ema kui Dunja tulevad koos selle kirjaga Raskolnikovi juurde. D on otsustanud risti vastupidi toimida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
