Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti (liiva ja lubja segu), vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda
1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem Rada ja rajavahetus Ellipsikujuline Pikkus 133,33, 250, 333,33 või 400 m 400 m - rahvusvaheline standardrada Võistlemine paarikaupa Võistlejad vahetavad rada igal ringil finisi vastassirgel asuva 70 m pikkusel ristlemislõigul Lühirajauisutamise rada on 111,12 m pikk ja 6,75 m lai - sirge on 28,07 m - rada lühem, kurvid järsemad, starditakse koos, uisutera erineb Võistlusalad Mitmevõistlus - naistel 500, 3000, 1500, 5000 m - meestel 500, 5000, 1500, 10 000 m - kaks esimest esimesel päeval, kaks teisel
tehiskaalase ehk sateliidi orbiidile. Tehiskaaslane liigub ümber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla, sest Maa külgetõmbejõud on täpselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva kesktõrjejõuga (kaaluta olek). Enamikul tehiskaaslastel on väiksed mootorid, mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti. Orbiit on ringjoonekujuline või, juhul kui kiirus ületab 7,8 km/s, ellipsikujuline. Maa suurim tehiskaaslane on ISS(International Space Station) ehk rahvusvaheline kosmosejaam tiirleb Maa-lähedasel orbiidil. Seda on võimalik Maalt palja silmaga ka näha. Selle uurimislaborid viivad kosmonaudid läbi muu hulgas bioloogia-, keemia-, meditsiini-, psühholoogia- ja füüsikaalaseid katseid ning teostavad astronoomilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi. Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme mida vajatakse võimalikel lendudel Kuule ja Marsile.
keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed
Lucius Vitruvus Cordo Rabirius Vitruvius *kuppel - Pantheon tähendab Kreeka keeles `'kõikidele jumalatele''. - Ehitise lage kaunistab 43,3m laiune kuppel. kuppel Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjamördist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Colosseum on neljakorruseline. *Vana rooma teater Tänapäeval Vana-Rooma ajal Üks vanimaid töötavaid majakaid maailmas. 57m pikk
Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks hinnatakse 1000 aastat. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat Kui Jupiter oleks seest tühi, siis mahuks üle 1000 Maa sinna sisse. Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud
Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate
tänapäeval veel selge, selgust peavad tooma tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised
10 Itaalia vaatamisväärsust 1. Colosseum See on suurim amfiteater Roomas, mis mahutab 50 000 pealtvaatajat ning antiikajal oli see suuruselt kolmas staadium. Colosseum sai oma nime Nero colossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused ning hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mille kõrguseks oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist trellised ning nüüdisajal on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega. Colosseum on neljakorruseline, mille kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, millesigas on 80 kaart. Ülemine korus on sammaskäiguga, kus olid ka päikesepurjed. 2. Santa Maria delle Gracia kirik See on kirik Milanos, mis on tuntud kui Leonardo da Vinci seinamaali "Püha
Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks. Majavammikahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks, kus puidu kiud on justkui noaga läbi lõigatud. Eelpool toodud tunnuste põhjal ei saa siiski kindlalt öelda, et tegemist on majavammiga. Kui Teie hoones esineb mõni neist tunnustest, siis
kujuteldava sfääriga, mida kutsutakse sündmustehorisondiks. Selle suurust kutsutakse Schwarzschildi raadiuseks. Pöörlev must auk: pöörleb ümber telje, ümbritsev ruum on kaasa tiritud, tekitades kosmilise keerise (pöörisvälja); seal on keskne ringsingulaarsus, mis on ümbritsetud kahe sündmustehorisondiga: sündmustehorisont ja statsionaarsusraja (ellipsikujuline). Seal on veel ala, mida kutsutakse ergosfääriks. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Gravitatsioonijõud muutub lõpmata suureks sündmuste horisondil/ väljaspool seda Sündmustehorisont raja, millest seespoolt lähtuvad signaalid (nt. valgus, osakesed jms.) ei pääse välja, võib nimetada musta augu pinnaks.
tulevikus planeedi juurde saadetavad kosmoseaparaadid. Mis see on? Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit See on äärmiselt suur antitsüklon, mille elueaks hinnatakse 1000 aastat. Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io - vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri magnetväli Muud huvitavat
aine sisemuses saavad alata termotuumareaktsioonid. Selleks on vaja temperatuuri vähemalt kümme miljonit kraadi. Jupiteri esialgsel kokkutõmbumisel ei läinud ta sisemus küllalt kuumaks ja termotuumareaktsioonid ei puhkenud. Sellest hoolimata kiirgab Jupiter soojuskiirgust. 3 SUUR PUNANE LAIK Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Teda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. RÕNGAD Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi küll, ka Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks mitmed astronoomid, kuid kõigile pingutustele vaatamata neid avastada ei õnnestunud.
pidustustega. Kuni 405. aastani toimusid seal gladiaatorite võistlused, hiljem olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati ca 526. aastani. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel, kuid suurim neist, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Circus Maximuses toimus kaarikute, Konstantinoopoli hipodroomil hobuste võidusõit. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mõõtudega 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid 86x54 meetrit. Neljakorruselise hoone kõrgus oli 48,5 meetrit. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei
Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.Aastast 1997 on kasutusel niinimetatud klapp-uisud. Uisutera on kinnitatud uisusaapa külge ainult ühest punktist. Klapp-uisuga on jala liikumisulatus palju suurem ja uisutamine dünaamilisem. Rada ja rajavahetus Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 45 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Raja sirgete lõikude pikkus on 111,95 m, väliskurvide raadius 35 m, väliskaare pikkus 97,81 m, sisekurvide raadius 25 m, sisekaare pikkus 80,11 m. Välimise ja sisemise kurvi vahelise keskmise kaare raadius on 30 m.
· Ateena Kreeka pealinn. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. · Colosseum- Amfiteater Roomas. Colosseum ehitati Flaviuste ajal.Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused, hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna ja see jäi varemeisse. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. · Pheidias- oli 5. sajandil eKr elanud Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim kujur, Myroni ja Polykleitose kaasaegne. Kasutas osavalt nii pronksi, marmorit kui ka kulda ning elevandiluud. Pheidiase teoste hulka kuuluvad akropolile püstitatud
Suurim asteroid 900 0,02 4,60 aastat. [2[Suur punane laik- Suurima planeedi, Jupiteri atmosfäär koosneb mitmevärvilistest pilvevöötidest. Tuntuim moodustis on Suur punane laik-tohutu keeristorm läbimõõduga ligi 30 000 km. Seda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku kõrgrõhkkonnaga.Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). Numbrilised arvestused ennustavad Jupiteri atmosfääri
Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad. Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad. 2.3Juuste värvus Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e
Tiheduse poolest on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja kiviplaneedi tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem. Jupiteri keskmine orbitaalkiirus on 13,03 km/s. Maal on see näiteks 29.783 km/s. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Seda on nähtud juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Jupiteril ja teistel gaasilistel planeetidel liiguvad suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad tuuled vastupidises suunas. Tühised keemilised ja temperatuurilised erinevused nende vöötide vahel on vastutavad värviliste vöötide eest, mis
kahjusta nii profiili • küljed paralleelsed, ei pea tööriistale suruma • saab kanda üle suurt pöördemomenti Tähistatakse: T1; T2; T3; ... T80; T90. ® Torx Acument Intellectual Properties LLC kaubamärk Välis- Torx • Samasugune kui sise-Torx • Tööriista tähistus: E4; E5; E6; ... E18; E20. • nr näitab vastakuti asetsevate sakkide vahet Torx Plus® • ellipsikujuline pesa, lai kontaktpind • optimaalne pöördemomendi ülekanne • tööriista kulumine sama pöördemomendi juures teistega võrreldes oluliselt väiksem • tööriista tähis "IP" Keermete lukustus Lukustuse liigid: Hõõrdlukustus – vedruseib, hammasseib, tähtseib, vedrurõngas, kontramutter, sisemise
leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 2) Ateena kreeka keeles Athenai, Kreeka pealinn. Asub Atika poolsaarel, 5 km Egeuse rannikust. Kreeka tähtsaim poliitiline, kultuuriline ja majanduslik keskus. 3) Colosseum - Amphitheatrum Flavium. Rooma amfiteater, ehitatud keisrite Vespasianuse ja Tituse ajal, valminud aastal 80. Oli neljakorruseline ellipsikujuline hoone, mille alumised korrused toetusid dooria, joonia ja korintose poolsammastega arkaadidele. Keskel asus areen, mida ümbritsesid istmeread (alumistel korrustel kivist, neljandal puust). Mahutas u 50 000 inimest. Praegu on Colosseum varemeis. 4) Pheidas Feidias (u. 500-431 e.m.a.), kreeka kujur. Pärit Ateenast, elulooandmed vaieldavad. Pheidas on kreeka klassikalise kunsti silmapaistvaim autor. Ta kasutas meisterlikult nii pronksi, marmorit kui ka kulda ja elevandiluud
Pontifex oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifex Maximus on riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma üleriigiliste pidustust eest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. 21. Kirjuta sellele lausele Rooma vaste: Vana-Kreeka, Homeros, Ilisas, Odüsseia. Vana-Rooma, Apuleius, „Kuldne eesel“ 22. Colosseum- lisa pilt, aeg, mõõtmed. Colosseumi põhiplaan oli ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Ehitus algas 70 pKr ja lõppes 80 pKr. 23. Millega on tegu (lugu, aeg, koht jne) Tegu on kapitooliumi emahundiga- etruski skulptuuri silmapaistvamaid näiteid 5.saj eKr. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest: Alba- Longas sündisid Aneasel kaksikud. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda
Viimased võivad sõltuvalt nende dissotsiatsioonist vesilahuses olla katioonaktiivsed (nt mõned alkaloidid) või anioonaktiivsed (nt pesemisvahendid).Näiteks Na-stearaadi C17H35COONa dissotsiatsioonil tekib pindaktiivne anioon C17H35COO- ja Na+- ioon. Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Mitsellid võivad moodustada erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline ja ellipsikujuline. 29. Valguse hajumine disperssetes süsteemides Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte
Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Colosseumist hukati kristlastest märtreid väitis paavst Benedictus XIV 1749. aastal. Peale seda kuulutas ta Colosseumi püha paigaks ja keelas selle kasutamist kivimurruna. Ta õnnistas paiga Kristuse kannatuste nimel ning organiseeris ristikäigu, mille sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid aga 86x54 m. Selle kõrguseks oli 48,5 meetrit ning ta mahutas 50 tuhat pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud trepid võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Neid kasutati varjudena ereda päikse korral. Areeni all asusid
4. MARSS Marss on järjekorras neljas ja suuruselt seitsmes planeet. Nähtavasti sai planeet oma nime Kreeka sõjajumala järgi vastavalt oma punasele värvusele. Marssi kutsutakse mõnikord ka Punaseks Planeediks. Marsi nime järgi on nimi pandud ka märtsikuule. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning sealgi vahetuvad aastaajad. Marss on Maast väiksem ja tema pindala on sama suur kui Maa maismaa pindala. Marsi orbiit on ellipsikujuline, mõjutades suuresti Marsi kliimat ja temperatuuride vaheldumist. Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik ning sellel paikneb muu hulgas Olympus Mons suurim, 24 km kõrgune mägi Päikesesüsteemis. Suurem osa Marsi pinnast on väga vana ja kraatreid täis, aga seal on ka nooremaid orge, kõrgendikke, mägesid ja tasandikke. Marsil puudub aktiivne laamtektoonika. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas
1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel. Pontifeks. Pontifex Maximus on riigi ülempreester. Pontifeksid pidid hoolt kandma, üleriigiliste pidustusteest ning sellega seoses korras hoidma kalendrit ja pidama arvestust riiklike tähtpäevade üle. 21. Kirjuta sellele lausele Rooma vaste: Vana-Kreeka, Homeros, Ilisas, Odüsseia. Vana-Rooma, Apuleius, ,,Kuldne eesel" 22. Colosseum- lisa pilt, aeg, mõõtmed. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Ehitus algas 70 pKr ja lõppes 80 pKr. 23. Millega on tegu (lugu, aeg, koht jne) Kapitooliumi emahunt- etruski skulptuuri silmapaistvamaid näiteid 5.saj eKr. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles
Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur ja kuskil 12-15 kilomeetri sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. Suur Punane Laik Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu - 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin. RÕNGAD
tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast
Arvatavasti on tegemist moodus- tumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist sees- pool kaaslased tekkida ei saa. Suur Punane Laik: Jupiteri atmosfääris on Suur Punane Laik,mis on pakkub suurt tähelepanu juba 3.sajandit. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline suhte- liselt püsiv keeriseline moodustis.Tema läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu( 50 000 km.) ja lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ta ära ei kao kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab
Füüsikalise maailmapildi ajalugu Füüsikaline maailmapilt ja selle ajalooline areng. -Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng
Kunagi oli üldlevinud arvamus, et Maa on ketas, mis toetub kilpkonnale (või elevandile või veel millelegi). Selline seisukoht tulenes inimeste piiratud kogemusest: maapind näib ju tasasena ja kui midagi seisab, siis peab ta millelegi toetuma. Kuid juba tuntud vanakreeka filosoof Aristoteles tuli sellisele järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Ta taipas , et see on tingitud Maa asendist Päikese ja Kuu vahel. Maa vari aga polnud sugugi ellipsikujuline, nagu peaks välja nägema ketta vari, vaid alati ringide lõige. Teiseks oluliseks argumendiks Maa sfäärilisuse kasuks oli see, et hele täht Põhjanael, mis taevavõlvil asub taevapooluse läheduses, paistab lõunapoolsematel laiuskraadidel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolsetel. Samal ajal uskus Aristoteles, et Maa on maailma keskpunkt, mille ümber erinevates sfäärides liiguvad Päike, planeedid ja Kuu. Sama idee oli ka Ptolemaiose
Kõik laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ning tuletavad meelde maiseid tsükloneid ja antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vööndid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Ja need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse teda pidevalt. Laik on ellipsikujuline, selle pikem läbimõõt võrdub 50 000 km-ga, lühem pikkus on 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao kunagi. "Voyageride" 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga. Punase värvi annab laigule fosfiin (PH3). 3 Suur Punane Laik. Et Jupiter kiirgab kaks korda rohkem soojust kui ta ise Päikeselt saab, võib soojus paksu
1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Lühirajauisutamise ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala
meelde maiseid tsükloneid ning antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Teda nähakse juba üle kolmesaja aasta. Esimesena märkas laiku itaalia rahvusest prantsuse astronoom Cassini 1666. aastal. 1878. aastast tänaseni vaadeldakse Suurt Punast Laiku pidevalt. Laik on ellipsikujuline ja ta pikem läbimõõt on neli Maa läbimõõtu -- 50 000 kilomeetrit, lühem 30 000 km. Laigu suurus ja heledus muutuvad aja jooksul, kuid päris ära ei kao ta kunagi. Suur Punane Laik asub planeedi lõunapoolkeral, umbes kakskümmend kraadi ekvaatorist lõuna pool. 6 "Voyageride" poolt 1979. aastal tehtud fotod näitavad, et tegemist on tõepoolest hiiglasliku antitsükloniga
Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest allapoole jääv külgharu pöördub ülespoole ja hakkab domineerima, kasvades algsest peateljest mööda. Sellise harunemisega on näiteks kase, paju jt perekondade tüved. Võra kuju sarnasuse järgi enamtuntud geomeetriliste kujunditega eristatakse ja nimetatakse neid kindlate terminitega – koonusjas, munajas, äraspidimunajas (võra tipuosa laiem, aluse suunas ahenev), ellipsikujuline nagu paljudel noortel lehtpuudel, kerajas, poolkerajas jt. Puittaimede tüve ehitus on üsna keerukas, erinedes okas- ja lehtpuude. Puutüve ristlõikel väljaspoolt sissepoole liikudes võime eristada järgmisi kihte: 1. Tüve katab koor, mille välimine osa – korp koosneb peamiselt suberiini, tselluloosi, parkaineid, rasvu ja vaiku sisaldavatest surnud korkkoe rakkudest. Korp võib
Käsivartele, jalgadele ja kehale oli mähiste vahele asetatud veelgi ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Tutanhamoni vasakul käsivarrel oli kuus ja paremal seitse käevõru. Need olid ehted, mida vaarao oli kandnud eluajal. Nagu Howard Carter oma lahkamisprotokollis selgitab, oli laibale ümber seotud kümme objekti, mille otstarve ja tähendus oli tundmata. Vasakul pool lebas välimiste sidemete all kummaline y-kujuline kuldplekist amulett ja vahetult selle peal ellipsikujuline kuldtahvel. Selle amuleti tähendust ei tunta. Teatakse vaid, et Keskmise riigi sargakirjades tuleb ette seesama ese, mida nimetatakse ABETiks ja mis kujutab endast valitsuskeppi. Et see aga sarnaneb linast riiet ja rõivaid tähistava kirjamärgi ühe koostisosaga, peaks see olema mõttelises seoses mähistega. See on tõenäoline, kui arvestada, et selle juurde kuuluv kuninglik kuldtahvel katab täpselt sisselõiget, mis tehti laibale siseorganite eraldamiseks
Colosseum on oma nime saanud oma läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv valitseja Vespasian alustas selle ehitust, selle avas aga 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80. aastal pKr. Kahjuks on tänaseks sellest suurejoonelisest areenist säilinud vaid varemed, on seal siiski palju vaadata ning hea kujutlusvõime korral pole just raske kujutleda pilti olnust. Kolosseum oli üleni valge neljakorruseline ellipsikujuline ehitis, mille fassadi kaunistasid võrratud sambad esimesel korrusel Doonia ja teisel korrusel Joonia ja kolmandal korrusel Korintise stiilis. Seestpoolt oli igal kolmel korrusel 80 võlvi, mis olid kaunistatud hiiglaslike kujudega. Teater mahutas kuni 50 000 pealtvaatajat. Seal korraldati erinevaid suurejoonelisi etteasteid : gladiaatorite võitlused, lõvide-elevantide-sebrade-jõehobude jahtimine või suurejoonelised lavastatud merelahingud, sest areeni oli võimalik ka veega täita.
Kompleksis on Türreeni ja Aadria purskkaevud, Rahu altar ning Tundmatu Sõduri haud. ROOMA - on suurim 2. saj. p. Kr. Kr Pont du Gard (sild üle Gard'i jõe) I saj. e. Kr. - akvedukt Lõuna-Prantsusmaal, millega juhiti mägedest lume sulades tekkinud vett 48 km kaugusele Nimes'i linna. 300m pikk, 50 m kõrge 3 osa kaaristut. 18. saj ehitati sild kõrvale, aga vahele jäeti väike vahe. Roomas on Claudiuse akvedukt. Colosseum - 80. p.Kr. - ellipsikujuline travertiinist (jõeuhtekivim (Tiberi kallastelt, kui see seal jooksis)) amfiteater - gladiaatorite võitluspaik. Sees areen 54x86m. 100 päeva avapidustusi. Mahutab 50000 inimest. Pikkus 188m, laius 156m, kõrgus 50m. 80 kaarava. Olevat olnud 10 minutiga täidetav ja tühjenev. Areeni all loomade puurid ja gladiaatorite kongid, kus nad elasid võistluste ajal. Areen oli tiigiks kujundatav (lasti vesi sisse ja lavastati merelahinguid)! 4 vööndit : IV lihtsalt 4
Koore pealmine kiht meenutab pisut kuusekäbi soomuseid, vees pundudes lähevad soomused laiali. Juuksesibula ümber on silelihased, mis võivad karvu pisut liigutada (hirmuga tõusevad juuksed püsti), ning õõnsus nahas karvatupp. 2.2. Juuksed ja rass Juuste kuju ja asetus peanahas on rassiti erinev. Mongoliididel on karvanääps sirge ja karv väljub peanaha suhtes risti, karva ristlõige on ringikujuline ja karv sirge. Europiididel on karvanääps veidi kõver, karva ristlõige ellipsikujuline ja karv laineline. Negriididel on karvanääps väga kõver, karv väljub peanahast terava nurga all, ristlõige on lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad. Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad. 2.3. Juuste värvus Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e
lõugadevahelisest kitsast pilust alla. Liikuva lõua lihtliikumisega ja ühe liikumatu lõuaga purustites kiigub liikuv lõug oma liikumatu telje ümber ning vajutab materjali puruks. Liikuva lõua liitliikumisega purusti lõua (lõugade) liikumistee on keerukas (ellipsikujuline). Ülemises osas lähe-neb ellipsi kuju ringjoonele, alumises osas on tee väljavenitatud. Niisugune liikumistee kiirendab materjali eda-siliikumist väljumisava poole ning sellega suureneb ka tootlikkus 20...30% võrra. Liitliikumisega purustites toimub nii materjali puruksvajutamine, lõhestamine ja murdmine kui ka peenekshõõ-
Ksivartele, jalgadele ja kehale oli mhiste vahele asetatud veelgi ehteid, kevrusid ja srmuseid. Tutanhamoni vasakul ksivarrel oli kuus ja paremal seitse kevru. Need olid ehted, mida vaarao oli kandnud eluajal. Nagu Howard Carter oma lahkamisprotokollis selgitab, oli laibale mber seotud kmme objekti, mille otstarve ja thendus oli tundmata. Vasakul pool lebas vlimiste sidemete all kummaline y-kujuline kuldplekist amulett ja vahetult selle peal ellipsikujuline kuldtahvel. Selle amuleti thendust ei tunta. Teatakse vaid, et Keskmise riigi sargakirjades tuleb ette seesama ese, mida nimetatakse ABETiks ja mis kujutab endast valitsuskeppi. Et see aga sarnaneb linast riiet ja rivaid thistava kirjamrgi he koostisosaga, peaks see olema mttelises seoses mhistega. See on tenoline, kui arvestada, et selle juurde kuuluv kuninglik kuldtahvel katab tpselt sisseliget, mis tehti laibale siseorganite eraldamiseks. Jrgmine ese oli kuldplekist T-kujuline smbol
-valitsevaks oli profaanarhitektuur -rooma kultuuri ja arhitektuuri hiilgeajaks oli keiser Augustuse valitsemisaeg (27. e.Kr -14 p.Kr) -arvukalt ehitati amfiteatreid, kõige suurejoonelisem ja kolossaalseim teos on Colosseum, mille ehitamine lõpetati 80. a keiser Tituse valitsemise ajal. See mahutas 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite ja metsloomade võitluseks, võimalik oli välja lasta korraga 3000 paari gladiaatoreid -Colosseum on ellipsikujuline põhikaartega hoone, keskel asus areen, mille ümber pealtvaatajate kohad. Tegu on ümara fassaadiga. Koosnes kaartest (80), mis olid sissepääsudeks. -PANTHEON = ehitati Hadrianuse valitsemise ajal, Rooma arhitektuuri silmapaistvaim saavutus, üks esimesi kuppelehitisi. Oli ümara.... 23.november BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Kunst 6.-15. saj. Bütsantsi riik tekkis 395. a Rooma riigi jagunemisel Lääne- ja Ida- Rooma riigiks. Lääne-Rooma lagunes 5
*Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel.
*Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs Praegusel hetkel kasutatakse erinevaid seadmeid ja tehnikaid osakese suuruse kuju ja mahu mõõtmiseks. Nendeks on näiteks: 1. mikroskoopia, 2. sõelanalüüs, jne Mikroskoopia Mikroskoobi all saab näidist vahetult vaadelda ja jälgida ning see võimaldab mõõta osakese diameetreid. Elektroonilised skannerid ja videosalvestuse seadmed on välja arendatud selleks, et vältida vajadust mõõta osakesi visuaalse vaatluse teel.
Laiuskraadidest ± 66o33' pooluste poole asuvaid alasid nimetatakse polaarehk külmvoonditeks (Arktis ja Antarktis). Troopiliste ja polaaralade vahele jäävad parasvoondid. Seega on maakera jaotatud viieks temperatuurivööndiks. Poolustel tõuseb Päike vastavalt kevadisel või sügisesel pööripäeval terveks poolaastaks (polaarpaev) ja loojub samuti terveks poolaastaks (polaaröö). Refraktsiooni tõttu on polaarpäev mõne ööpäeva võrra pikem polaarööst. Maa orbiit on ellipsikujuline . Ellipsi fookuskauguste erinevuse suhe suurema pooltelje pikkusesse (ekstsentrilisus) on Maa orbiidi elliptilisusest ja ekliptika kaldest järeldub huvitav asjaolu, et põhjapoolkera suvi pole identne lõunapoolkera suvega, ega talv talvega. Põhjapoolekera suvi on u. 10 päeva pikem aga kuna lõunas on kiirgus intensiivsem siis on kiirgusehulk suht võrdne. Astronoomiline ühik e. Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua
Nagu öeldud, on vabariigi - aegseid ehitisi Roomas suhteliselt vähe säilinud. Nende kujunemist võib aga jälgida 79. a.. pKr. Vesuuvi purske tagajärjel laava alla mattunud linnade Pompeij, Herculaneumi ja Stabiae arhitektuuris, kuigi ka neis linnades püstitati enamik säilinud ehitisi juba keisririigi ajal. Pompeijs on üks huvipakkuvamaid vabariigiaegseid rajatisi 1. saj. eKr. ehitatud amfiteater, mille ülemine galerii on küll purunenud, allesjäänud istmeread ja keskne ellipsikujuline areen annavad aga tunnistust ehitise arhitektuursete vormide lakoonilisusest ning selle üksikosade otstarbekusest. Pompeijs on säilinud ka vabariigi - aegseid seinamaale ning põrandamosaiike. 30 1. saj. keskel hakkas tollane konsul Caesar, alles pärast edukat sõjakäiku Idamaadele sealsete linnade luksuslikkuse mõju all, edendama ehitust ka Roomas. Eelkõige hoolitses Caesar
Maa-ala, kus paiknevad hajumise tagajärjel laialipaiskunud Kuulide lennujoonte kogumit, mis on kuulide või mürskude langepunktid, moodustunud nende loomuliku ha- nimetatakse hajumispinnaks. Haju- jumise tagajärjel, nimetatakse haju- mispind on harilikult ellipsikujuline. misvihuks ehk lennujoontevihuks. Kui sihtmärk ei ole kaugel, võib haju- Mõttelist joont, mis läbib vihu keset, mispind olla vertikaaltasapinnas rin- nimetatakse kesklennujooneks. And- gikujuline. med kesklennujoone kohta on toodud lasketabelites. Hajumist põhjustavad:
on ~oigem k¨asitleda seda antud juhul h¨a¨aldusosutina . Sellise t~olgendusega tekib erinevus ja klassifikatsioonis. 1 Teravalehine tamm (lad.k. Quercus acutissima) 2 lad.k. Antheraea yamamai ka (), tegu on tumepruunide silmakujutistega tiibadega liblikaga, mille suuremate isendite tiivaulatus on isegi kuni 13 cm. Karvased r¨o¨ovikud on u. 8 cm pikkused, h¨avitavad tamme ja p¨o¨ogi lehti. Ellipsikujuline kookon on kollakas rohelist v¨arvi. Jaapanis leidub paikkonniti m¨agedes. Niisiis peab Mizugami m¨arki pilth¨a¨alduslikuks . Kuigi autor m¨arki iseseisvalt ei k¨asitle, annab seletus plusspunkti `p¨oidlateooriale' ning osutab m¨arkidele , mis v¨aidetavalt `p¨oidlateooriat' toetavad. Vaatame, kuidas seletab Kanjigen [ 94]: Piktograaf. Kujutab puud, mil- le v~oras on yamamayu (siidius-
annaabi.ee 
