Elektrimõõteriistad Voolu tüübi järgi jagunevad: ·Alalisvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud lisatakistid voolu mõõtmiseks shunt, pinge mõõtmiseks lisatakisti ·Vahelduvooluahelate mõõteriistad mõõtmiseks vajalikud mõõtetrahvod voolu- ja pingemõõtetrafod, kasutatakse ka vahelduvvoolu muundureid alalisvooluks Elektrimõõteriistad Konstruktsiooni ja põhimõtte järgi jagunevad: 1.Magnetoelektriline liikuva raamiga 2.Magnetoelektriline liikuva magnetiga 3.Elektromagnetiline 4.Elektrodünaamiline 5.Ferrodünaamiline 6.Induktiivne 7.Elektrostaatiline 8.Vibratsiooniline Elektrimõõteriistad
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c.
cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused leidmiseks: = * = * Arvutustel võtame cos k = 0,2 Lisatakisti takistuse määramisel kasutame lihtsustatud valemit: = - - ) = -0,980²-0,2)=0,448 5. Nüüd leiame nimipöörlemissageduse N n = N n ,1 - ( N n ,1 - S n ) N n = 1500 - ( 1500*0, 02 ) = 1470 p/min 6. Leiame niminurkkiiruse nn n = 30
Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1
elektromagnetilist aja konstanti. See aga tähendab, et lühiskeeru, magnetahela masiivsete 4 osade, pooli metallkarkassi ja kinnitusdetailides ning muudest metallosaedst tekkivate lühiskeerdude olemasolu on lubatud. Sammuti väheneb elektromagneti aja konstant, kui valmistada magnetahela osad teraslehtedest. Elektromagnetilise ajakonstandi vähendamiseks võib lülitada elektromagneti pooliga jadamisi lisatakisti. Veel suurema rakendumiskiiruse võib saada, kui lülitada elektromagnet sellisesse skeemi: L RL C Skeemi pingestamise hetkel kujutab kondensaator endast väha väikest takistust ja takisti RL on temaga praktiliselt shundeeritud. Sellega on praktiliselt kogu toitevõrgu pinge rakendatud poolile. Pooli vool kasvab kiiresti ja elektromagneti rakendumine kiireneb. Elektromagnetite kasutusala lukusüsteemides
Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistusega Rl = 1,8 . Rööpergutusmootori tunnusjoonte arvutamiseks on otstarbekas leida elektromotoor- jõutegur, mis konstantse magnetvoo korral on püsiva väärtusega U n - I n Ra CE = k E = , nn kus kE on elektromotoorjõu võrdetegur, magnetvoog, Wb; Un nimipinge, V; In nimivool, A; Ra ankruahela takistus, ; nn nimipöörlemissagedus, s-1. Pöörlemissagedus pööret sekundis on
koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas. Mootori mehaanilist karakteristikut lisatakisti puudumisel ankruahelas nim loomulikuks. Lisatakisti lisamisel nim tehiskarakteristikuks. Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides on lajaldase kasutuse eeliseks. 29. Jadaergutusega alalisvoolumootor (lk 115) Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor- musvoolust. Mitteküllastunud magnetsüsteemi korral on mootori pöördemoment võrdeline voolu ruuduga, pöörlemiskiirus aga pöördvõrdeline koormusvooluga.
vt järgnev joonis (a). Kui me ühendame sellise sisendiga signaaliallika, siis toimib võimendi sisendtakistus allika jaoks koormustakistusena RL , vt joonis joonis (b). Antud olukorras ei saa me varieerida ei RL ega RS väärtusi. See on aktsepteeritav, kui VL väärtus on 50%...90% VS väärtusest. Sageli aga tuleb selle tingimuse rahuldamiseks allika sisendtakistusega järjestikku ühendada üks lisatakisti, vt joonis (c). Edasistes arvutustes on uus RS võrdne allika väljundtakistuse ja lisatakisti takistuse summaga. Mõõta tuleb allika avatud väljundi pinge VS ja koormatud pinge VL ning seejärel arvutada RL. Mõõtemeetod töötab eeldusel et mõõdetavad ahelad on resistiivsed (aktiivtakistuslikud). Võimendi sisendmahtuvuse väärtus võib aga olla küllalt suur, eriti kui tegu on kõrge impedantsiga sisendiga. Üldiselt on käsitletud
Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas. Mootori mehaanilist karakteristikut lisatakisti puudumisel ankruahelas nim loomulikuks. Lisatakisti lisamisel nim tehiskarakteristikuks. Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides on lajaldase kasutuse eeliseks. Jadaergutusega alalisvoolumootor Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor-musvoolust. Mitteküllastunud magnetsüsteemi korral on mootori pöördemoment võrdeline voolu ruuduga, pöörlemiskiirus aga pöördvõrdeline koormusvooluga. Töökarakteristikud (joonis 6
Selliseid regulaatoried saab häälestada vedru pingutamisega. Lihtsustatud tööpõhimõte siis järgmine. Kui generaator töötab väikeste pööretega, siis on pinge madal ja relee ei rakendu. Seega kulgeb ergutusvool generaatori plussklemmilt läbi kontaktide otse ergutusmähisesse. Ettenähtust kõrgema pinge korral (suuremad generaatori pöörded) ületab relee tõmbejõud vedru vastupanu ja kontaktid avanevad. Nüüd pääseb vool generaatori ergutusmähisesse läbi skeemis oleva lisatakisti. Seeläbi väheneb ergutusvool ning väheneb ka generaatori pinge. Selle tulemusena nõrgeneb pinge relee mähises ning see ennistub algasendisse (kontaktid sulguvad). Protsess hakkab korduma. Pinge on seda stabiilsem, mida suurem on pingerelee vibreerimissagedus. Ja kui kontaktid avanevad/sulguvad juba ca 30korda sekundis, siis voltmeeter näitab meile juba stabiilset pinget. Sellisel pingeregulaatoril on ka paar olulist puudust: temperatuuri sõltuvus ja releemähise suur endainduktsioon. 57
4. Andurid 4.1 Jahutusvedeliku temperatuuriandur Ehitus ja tööpõhimõte- Jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termistore (takisteid, mille takistus sõltub oluliselt temperatuurist). Tavaliselt kasutatakse NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, mille takistus temperatuuri suurenedes väheneb. Termistore saab toitepinge tavaliselt läbi juhtplokis oleva lisatakisti. Termistori klemmipinge ongi temperatuuri signaaliks. Joonis 1. Jahutusvedeliku temperatuuriandur Diagnostika- Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temperatuuri mõõtepiirkonnaks on tavaliselt määratud -45..140 C (Signaalpinge vastavalt 4,8... 0,2 V). Juhul kui signaal on väljaspool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Rikkekoodid- P0115 Mootori jahutusvedeliku temperatuurianduri vooluahel See rikkekood rikke olemust täpselt ei määratle
ühendatakse pidurduskontaktori KM1 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena alalisvooluallikaga (joonis 1.6.c).. Staatorimähises voolav alalisvool tekitab ruumis liikumatu alalismagnetvälja, milles pöörleva rootori mähises indutseeritakse vool ning staatori magnetvälja ja rootorimähise voolu koostoimel tekibki pidurdav moment. Faasirootoriga mootori korral on otstarbekas lülitada pidurdamise ajaks rootori- ahelasse lisatakisti R2, mille tulemusena suureneb algpidurdusmoment. Pidurdamise käigus lülitatakse lisatakisti R2 mingil hetkel kontaktori KM2 sulguvate kontaktide sulgumise tulemusena välja ja see võte võimaldab kindlustada laias kiiruse muutumise vahemikus praktiliselt konstantse pidurdusmomendi. 1.3. Elektriajamite juhtimispõhimõtete realiseerimise tüüpsõlmed. 1.3.1. Käivitamise tüüpsõlm sõltuvalt voolust.
aku. Aku ja generaator on ühendatud vooluringi rööbiti; nii saab mootor generaatori rikke korral seiskamata edasi töötada, tarbides voolu akust. Süütesüsteemis on madal- ja kõrgepingevooluring. Madalpingevooluringi on lülitatud jaadamisi aku, süütelüliti, süütepooli primaarmähis, katkesti kontaktid, rööbiti kontaktidega on ühendatud kondensaator. Jadamisi süütepooli primaarmähisega võib olla ühendatud veel lisatakisti, mis piirab mootori töötamise ajal süütepooli primaarmähise pinge 10 voldiga, vältides pooli kuumenemist. Mootori käivitamise ajal juhitakse vool akust primaarmähisesse otse ja siis rakendub sellele akupinge käivitushetkel 10...11 V. Kõrgepingevooluringi on lülitatud jadamisi süütepooli sekundaarmähis, kõrgepingejaoturi rootor, jaoturi kaane klemmid, süüteküünlad. Kõrgepingevooluringis kasutatakse erilisi kõrgepingejuhtmeid, mis
kommutaatorit vedrudega, mille surve on 420____500 gf. voolu tugevust nii, et generaatori pinge oleks ankru pöö- Üks harjapaar on ühendatud massiga, teine -- mõlema rete muutumisel püsiv (joon. 42), Vaadeldav pingeregu- ergutusmähise ühe otsaga. laatör töötab kaheastmeliselt. Väiksema pingetõusu korral Süütelülitile vajutamisel ühendab käivitusrelee klem- vähendab ta ergutusvoolu lisatakisti lülitamisega ergutus- mid B ja G ning aku vool läbib generatorkäiviti peavoolu- ahelasse (I reguieeriimsaste). Edasisel pinge tõusul hakkab 76 ta lühistama ergutusahelat (II reguleerimisaste). Pinge 77
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
