.. 0,2 s pärast; sumbub kahe erineva ajakonstandi järgi. Millised protsessid toimuvad sünkroonmasina üleminekul generaatoritalitluselt mootoritalitlusse? Muutub voolu suund pinge suhtes; muutub pöörlemiskiirus. Mis toimub sünkroonmootori ergutusvoolu muutmisel, kui moment tema võllil ei muutu? Ergutusvoolu suurendamisel genereeritav reaktiivvõimsus kasvab; ergutusvoolu suurendamisel sisemine elektromotoorjõud kasvab. Mis on sünkroonkompensaator? Sünkroonmasin mis pole mootor ega generaator; reguleeritavat reaktiivvõimsusallikat elektrivõrgus. Nimetage asünkroonmootori pöörlemiskiiruse muutmise meetodid. Kiiruse reguleerimine primaarsageduse muutmisega; kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega; kiiruse reguleerimine primaarpinge vahendamisega; kiiruse impulssreguleerimine. Nimetage sünkroongeneraatori paralleeltööle lülitamise tingimused. Lülitatava generaatori pinge
Nüüd ei mõjuta käivitusmähis mootori tööd, sest selles ei indutseerita EMJ. Käivitamise ajal ei tohi ergutusmähis olla avatud, vaid suletakse selle vooluring läbi tegevtakisti (suurte keerdude arvu tõttu tõuseks EMJ liiga suureks). Käivitus voolud võivad ulatuda 5 - 7 kordseni, seepärast kas. otselülitust võrku harva. Selleks kas. säästetrafot või reaktorit. 19. Sünkroonkompensaator (lk. 273) Kujutab endast sünkroonmootorit, mis töötab koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6) Sünkroonkopensaator (SK) töötab koormuseta ja seepärast on ta tegevvõimsus väike, sest seda võimsust kulutatakse ainult kadude
a) Hüdro- ja tuuleturbiinid (50 ... 750 p/min, p = 60 ... 4), valmistatakse üksik- ehk väljepoolustega (salient pole) b) Auru- ja gaasiturbiinide pöörlemissagedus n = 3000 p/min, seega p = 1 c) Diiselgeneraatorid (600 ... 1500 p/min) Sünkroonmootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik konstantne (koormusest sõltumatu) pöörlemissagedus ja mootorit lülitatakse harva sisse ja välja Mootorina suurtes ventilaatorites, tsentrifugaalpumpades, kompressorites jne. Sünkroonkompensaator on tühijooksul töötav üleergutatud sünkroonmootor, mille eesmärk on kompenseerida reaktiivenergiat, parendades sellega cos -d 2 Töötamispõhimõte Töö põhineb elektromagnetilisel induktsioonil, mille käigus mehaaniline energia muundatakse vahelduvvoolu elektrienergiaks Jättes alalisvoolugeneraatori kommutaatorita, saame vahelduvvoolugeneraatori.
lülitatud takistile.Lülitades staatori mähise võrku tekib vool ja põõrlev magnetväli, kui mähised on 120kraadi nihutatud.Pöörlev magnetväli indutseerib rootori käivitusmähises elektromotoor jõu ja tekib vool(mähis lühistatud).Voolu ja pöördvälja toimel rootor hakkab pöörlema.kui rootori pöörlemiskiirus erineb pöördväljakiirusest ligikaudu 5% siis lülitatakse käivitusmähise otsad alalisvoolu toitele ja sünkroonmootor tõmbab sünkronismi. Sünkroonkompensaator Kujutab endast sünkroonmootorit, mis töötab koormuseta. Sünkroonmootori töötamisel üleergutusega tekib staatorimähises vool I1, mis eelneb võrgu faasipingele Uv.(joonis 18.6) Sünkroonkopensaator (SK) töötab koormuseta ja
3.1. Trafo ja autotrafo 3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis 3.1.2. Trafo soojuslik talitlus 3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
2 ∆P = R ∆U = (3.6) U N2 UN 3.2. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKAD Lisaks elektrijaamade generaatoritele kasutatakse reaktiivvõimsuse genereeri- miseks elektrivõrkudes reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmeid – sünkroonkompensaatoreid, kondensaatorpatareisid, põikreaktoreid ja spet- siaalseid staatilisi kompensaatoreid. Sünkroonkompensaator on tühijooksul (ilma aktiivkoormuseta) talitlev sünkroonmootor. Tema vool I on reaktiivvool ja vektor on risti elektro- motoorjõu ja sünkroonkompensaatori klemmipinge vektoritega. Vool on mää- ratud elektromotoorjõu ja klemmipinge vahega E −U I= (3.7) 3x ning võrku antav reaktiivvõimsus E −U
annaabi.ee 
