15. Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele. Eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb. N:Ge, Si, Se, As, In, PbS 16. Ränikristallis on aineosakesed paigutatud kindla korra järgi. Ränikristallil on kindel sulamistemperatuur. 17. Kuna kõikide aatomite valentselekrtonid tiirlevad korraga ümber 2 tuuma, siis muudustub aatomite vaheline kovalentne side elektronpaaride kaudu. Teatud temperatuurini püsivad kõik valentselektronid oma radadel- vabu elektrone pole. Temperatuuri tõustes ei suuda
abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlainete skaala Raadiolained • Raadiolained (f = 105…1012 Hz, = 104 m… 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. • Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. • Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus • Optiline kiirgus (f = 1012…1017 Hz, = 10-4 m…10-8 m) on peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380…760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm …1 mm). • Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides.
· Nulljuhe on ühendatud maaga. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks. Lühis · Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on
Elekter Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaltab liikuvaid elektrilaenuga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate
tugevust. 5. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (näiteks: metallid, vask) Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained (sisaldavad väga vähe vabu laengukandjad). Näiteks: gaasid ja nende segud. Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele (eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb) Näiteks: räni ja germaanium (enamasti kristalsed ained) 7. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 8. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. Väli on jõu võimalikkus (aineosakeste vastastikmõju vahendaja). 10.
ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule
Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb vooluallikast, tarvitites, mõõteriistadest. Elektrijuhtide ühendused Jadaühendus- Jadaühenduse korral elektrivoolei hargne. Kõik elektrilaengu osakesed peavad olema järjest. Ühe el. väljalülitamisel kogu elektrilaeng katkeb. Voolutugevus jadaahelas on igal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus
d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 9. Kirjelda elekrtijuhte. Too näiteid. (3p) Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab vabalt liikuda võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjaid ning mille elektritakistus on seetõttu väike. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks.Head elektrijuhid: on raud/ puit/ klaas/ vask/ alumiinium/ kumm/ plastmass/ grafiit/ õhk/ vesi/ metallid.
6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I 1. Gaaside läbilöögimehhanism. Toimub siis, kui rebestatakse välja elektrone
, kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A). U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3
Thompsoni valemiga saab välja arvutada võnkeringi perioodi. 14. Mis on elektromagnetväli, elektromagnetlaine ja iseloomusta? Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piir juhtudeks on elektriväli ja magnetväli. 15. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 16. Kuidas on elektromagnetenergia seotud sagedusega? Elektromagnetlaine energia on võrdeline sageduse neljanda astmega. 17.Mis on antenn? Antenn on elektrijuhtide loodud süsteem, mis on elektromagnetlainete tekitamiseks või vastu võtmiseks. 18. Mis on valgus? Valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on 380- 760nanomeetrit(nm.) 19. Miks kasutatakse valguse kirjeldamisel elektrivälja? Sest, magnetväli käitub samamoodi nagu elektriväli ja valguse registreerimisel tekitab signaali just elektriväli. 20. Mis on lainepikkus, periood, sagedus ja intensiivsus?
mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, küttekehad, valgustid, arvutid jms. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
8. Näitavad kokkuleppeliselt vaadeldavas välja punktis magneti põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. 9. Liigi Homo sapiens esindaja. 10. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. 11. Pinge ühik. 12. Riist ilmakaarte määramiseks. 13. Energiaühik. 14. Protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. 15. Elektritakistuse ühik. 16. Isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel. 17. Seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. 18. Meie Päikesesüsteemi täht, tänu millele on meil soe. 19. Aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 20. Energia, ms koosneb kineetilisest energiast, potentsiaalsest energiast ja tuumaenergiast. 21. Füüsikaline pikkusühik ja meetermõõdustiku pikim ühik. 22
ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Hüdroelekrijaamades toodetakse elektrit jõgede potentsiaalse energia arvel. Kuna mida suurem on vee langus seda suurem on ta potentsiaalne energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis
kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
Tõsisemate elektriõnnetuste korral: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! · Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse. · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist. · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Mis on elektriohutus? · Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. · Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kodus olevate elektritarvete võmsused Elektri tarbja võimsus 1. Triikraud 1. 2400W 2. Külmkapp 2. 700W 3
Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Tulekahju võib tekitada ka juhtme isolatsioon,mis on viga saanud või põlema süttinud. Üleüldse Elektriohtuse mõiste: Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Elektriohutus Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis,siis elektriohtusseadust ja selle alusel kehtestatud õiguakte nende puhul ei kohaldata
Q=I2Rt 41. Mis on voolu võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. N=UI. Tähis N, ühik W 42. Mis on nimivõimsus? Maksimaalne võimsus mida seade võib arendada pikema aja jooksul. 43. Mis on nimipinge? Suurim pinge mida võib rakendada tarbija otstele. 45. Mis on lühis? on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust.
muutuvate vooluimpulssidega. Maksimaalse intensiivsusega elektromagnetlained kiirguvad vibaatori teljega ristuvas sihis. Vibraatori telje sihis elektromagnetlaineid ei kiirgu. Lainete registreerimiseks kasutas Hertz teist vibraatorit, mille varraste vahel tekib säde näitas võnkumise olemasolu. Lähtevibraatori vardapaari võib vaadelda saateantennina ja laineid registreeriva vibraatori laineid vastuvõtu antennina. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. §34. Elektromagnetlainete skaala Peamiseks elektromagnetlainete iseloomustavaks suuruseks on sagedus f või lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0...
möödasõitev laev ja võttis tormist merehaiged madrused oma pardale. Teadlased on palju pead vaevanud, mida kujutas endast see punane objekt, mis nii palju kahju põhjustas. Praeguseks on nad kindlad, et see oli erakordselt suur keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga. Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija. b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise
Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km) 42. Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 43. Mis on antenn? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. 44. Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses. Voolu magnetvälja energiat saab avaldada järgmise valemiga. CU 2 W= 2 45. Mille poolest sarnanevad vedrupendel ja võnkering? Mõlemad süsteemid tuleb
Energiat tähistatakse üldjuhul suure ladina tähega E ja selle ühik SI-süsteemis on 1 dzaul. ELEKTRIVOOL on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. ELEKTRIJUHT ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. HAJUV VALGUSVIHK - Valgusvihku, mis moodustub teineteisest eemalduvatest valguskiirtest, nimetatakse hajuvaks valgusvihuks. Valguskiired lähtuvad valgusallikast. Kui valgusallikas on väga kaugel, nagu näiteks Päike ja teised tähed, siis on valguskiirte lõikepunkt meist väga kaugel ja valguskiired on praktiliselt paralleelsed.
· Kovakentne side moodustub siis, kui molekuli koosseisu kuuluvate aatomite üks või mitu elektroni muutuvad kogu süsteemile ühiseks. · Ioonsideme puhul ,,omandab`` üks aatom teise aatomi elektroni. ELEKTRIJUHT Ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. POOLJUHID
Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Pooljuht on
transpordivahendites) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad) Miks elektrienergia? Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia Elektrienergia on sellise domineeriva koha võitnud kõigepealt sellega, et: ◦ teda saab lihtsalt muuta teist liiki energiaks ◦ teda saab edastada elektrijuhtide kaudu (nt elektriliinide abil) Kütuse energia kasutamine soojuselektrijaamas 33% • ELEKTRIENERGIA • KAOD 42% JAHUTUSVEEGA • KAOD PÕLETAMISEL (mittetäielik põlemine, tuhagab lahkuv ja 14% korstnasse minev soojus)
galvaanikaseadmed. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus,
järgivsüsteemides ning distantsmõõtesüsteemides. Selsüünid võivad töötada indikaatori- või transformaatorireziimis. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar , mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda jootekohta, mis paigutatakse mõõdetava temperatuuri tsooni nim. Kuumjooteks. Elektrijuhtide vabade otste (nim. külmjooteks) ühendatakse millivoltmeeter (indicator). Kuumjoote ja külmjoote vahelise temperatuuride erinevusel tekib emj, mida mõõdetakse millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks Termoelektrilised andurid on kõrge tundlikkusega, on võimalik mõõta temperatuure laias diapasoonis, on võimalik anda väljundsignaali kauge maa taha. Puuduseks võib lugeda termopaaride korrosiooni või oksüdeerumist, samuti termopaari poolt
kuuluvate osakeste elektrilaengute ning ioonvõrega kristalliliste dielektrikute ioonide laengute liikumist dielektrikus, mis muudab dielektriku polarisatsiooni, nimetatakse polarisatsioonvooluks. 5. Juhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. 6. Dielektrikud
o Analüüsib uusi teadustöö tulemusi ja statistikat töökohtadel esinevate riskide kohta. o Prognoosib uusi ja tekkivaid riske oma Euroopa Riskiseirekeskuses. o Jagab teavet, head tava ja nõuandeid mitmete huvirühmadega, nagu sotsiaalpartnerid tööandjate ühendused ja ametiühingud. 23. Elektriohutus ja tooteohutus Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus on mõeldud mitte otseselt seadmete vaid inimese kaitseks. Kogu ettevõtte elektripaigaldus peab olema ehitatud nii, et inimesed erinevates olukordades ja kokkupuutel seadmetega ellu jääksid. Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota
elektrivälja ) R() - VOOLURINGI üksikosa elektriline takistus . Seadus kehtib samaväärselt ka vooluringi kogu välisosale , kuid tuleks siis sõnastada pisut teisiti : vooluringi välisosas kulgeva voolu üldine tugevus (koguvoolu tugevus ) on võrdeline kogu välisosale rakendatud pingega ja pöördvõrdeline välisosa kogutakistusega . Rangelt võttes kehtib see seadus niisugusel kujul vaid elektrijuhi jääval temperatuuril ja mitte kõigi elektrijuhtide (näit,pooljuhid ) korral Ohmi seaduse põhjal defineeritakse ka elektrilise takistusega mõõtühik üks oom () . Seaduse definitsioonivalemi I=U/R põhjal R=U/I ja ühik 1 =1V/1a. Üks oom ( 1) on sellise juhi takistus , mille otstele rakendatud pinge üks volt (1V) tekitab juhis voolu tugevusega üks amper (1A) . Juhi takistus näitab , kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega (=1 A ) vool . 1
7 Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. 1.9 Dielektrik Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. 1.10 Pooljuht
8. Nimetage gaaslahenduse liigid. Lk 63 Elektrivoolu tekkimisel gaasis või aurus eristatakse sõltumatut ja sõltuvat lahendust. Sõltumatu jaguneb veel omakorda kolmeks liigiks: vaikne lahendus, huumlahendus ja kaarlahendus. 9. Millises gaaslahenduse piirkonnas töötab stabilitron? Lk 66 Normaalse huumlahenduse piirkonnas 10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88 Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. 13. Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91
ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad.
ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused. Takistustermomeetrite ehitus. Takistustermomeetrite tüübid ja karakteristikud. NTC ja PTC termistorid. Elektrilise takistustermomeetri (ttm) töö põhineb elektrijuhtide elektritakistuse sõltuvusel temperatuurist. Koosneb termotakistist, elektritoiteallikast ja elektrimõõteriistast termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Mõõteriistaks on logomeeter või vahelduvvoolu mõõtesild. On plaatina- ja vasktakistustermomeetrid, esimese mõõtepiirkond on -260...750°C, teisel -50... 180 °C, plaatinast ttm on täpsem, tal on 5 korda suurem eritakistus, kuid vasest ttm-d on vibratsioonikindlamad.
Pöörismagnetväljaga omakorda kaasneb elektrivool, mida kutsutakse nihkevooluks. Nihkevoolu olemust väljendavad Maxwelli võrrandid. Eristatakse kahte liiki elektrivoolu: alalisvool ja vahelduvvool. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
Selles on külluses elektrone, mispärast metallid on suurepärased elektrijuhid. Energiatsoonid metallides, pooljuhtides ja dielektrikutes : E JUHTIVUSTSOON JUHTIVUSTSOON KEELUTSOON VALENTSTSOON VALENTSTSOON 13 Metallidest elektrijuhtide eritakistused on piirides 10 - 6 ...10 - 8 m, isolaatoritel 10 13 ... 10 20 m. Nende materjalide juhtivuste vahepeal on pooljuhid, millede keelutsooni laius on kitsam kui isolaatoritel. Mida kitsam on keelutsoon, seda kergemini võivad valentselektronid üle minna juhtivustsooni. Pooljuhtide keelutsoon on suhteliselt kitsas ( 1,5 eV ) , mis on aga suuresti muutuv temperatuurist, mille tulemusena muutub materjalis voolukandjate arv. Absoluutse nulli juures pooljuhis vabu elektrone ei ole
kasutada. Hoolimata elektriohutusele kehtestatud kõrgetest nõuetest, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldusest. Elektriohutusnõuete parem tundmine on kõige parem õnnetuste ennetamise moodus. Mis on elektriohutus? Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks
kasutada. Hoolimata elektriohutusele kehtestatud kõrgetest nõuetest, tuleb igal aastal ette õnnetusi ja tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldusest. Elektriohutusnõuete parem tundmine on kõige parem õnnetuste ennetamise moodus. Mis on elektriohutus? Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus tulekahjusid, mis on tingitud elektripaigaldiste või elektriseadmete valest kasutamisest või nende puudulikust hooldusest. Elektriohutusnõuete parem tundmine on kõige parem õnnetuste ennetamise moodus. Mis on elektriohutus? Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektripaigaldise ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks juhuks
vedelikes ioonid ja molioonid. Mittepolaarse vedeliku molekulid tavaliselt ei dissotseeru ja elektrijuhtivuse määravad lisandid (nt vesi), mis dissotseeruvad positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Polaarsete vedelike elektrijuhtivuses osalevad lisandid, kui ka vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul. Eriti polaarsed vedelikud juhivad voolu nii hästi, et nad kuuluvad ioonjuhtivusega pooljuhtide või isegi elektrijuhtide hulka. Vedelike elektrijuhtivus sõltub tugevalt temperatuurist. Peamisi põhjusi on kaks: Temperatuuri tõusul väheneb vedeliku viskoossus, Temperatuuri tõusul suureneb vabade laengukandjate arv. Kui iooni vedelikus vaadelda viskoosses keskkonnas liikuva kerana, saab kirjutada kus on vedeliku 2 n q
1.7 Aukjuhtivus Aukjuhtivus on pooljuhtide elektrijuhtivus kus laengukandjateks on augud, milleks nimetatakse lahkunud elektronide kohti kovalentsidemetes. 2. Elektrijuhid Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 ·m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Kui elektrilised potentsiaalid juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja
c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise info- edastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörle- misel molekulides
13/27 jklng3.sxw Termoelektrilised andurid. Termoelektrilisi andureid kasutatakse suhteliselt kõrgete temperatuuride mõõtmiseks. Termoelektrilises anduris on tajuriks termopaar (joonis 0.2.16.), mis kujutab endast kaht erinevast metallist või sulamist isoleeritud ja otsapidi kokkujoodetud elektrijuhti. Seda jootekohta, mis paigutatakse mõõdetava temperatuuri tsooni nim. kuumjooteks. Elektrijuhtide vabade otste (nim. külmjooteks) ühendatakse millivoltmeeter (indicator). Kuumjoote ja külmjoote vahelise temperatuuride erinevusel tekib emj, mida mõõdetakse millivoltmeetriga ja mis on anduri väljundsignaaliks. Väljundsignaali väärtus sõltub temperatuuri vahest joodete vahel ja jooteid ühendava elektrijuhi materjalist. Selleks, et saada ühest ja õiget temperatuuri peab olema külmjoote temperatuur kogu aeg ühesugune
(klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga). Suhteliselt tugev ja jäik aga ka painduv, madal tihedus. CFRP- süsinikfiibritega tugevdatud (armeeritud) polümeer. Tugevam ja jäigem, kallim; kasutusel lennukitööstuses, spordivarustuses (jalgrattad, golfikepid, tennisereketid, lumelauad jm). 16. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); elektroonika- ja arvutitööstus. Biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei tekita reaktsioone. Targad materjalid- suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja- või magnetvälja tugevuse muutustest
Soojuse levimine õhus:Gaasi temp võib muutuda ka siis kui tal puudub soojusvahetus ümbrusega.N.gaasi kokkusurumisel tema temp.tõuseb,paisumisel aga langeb.Sel korral öeldakse,et gaas soojeneb v jahtub adiabaatiliselt.Reeglina temp.kahaneb atmosfääris kõrgusega.inversioonikihiks nim.atmosfääri kihti,milles temp.kasvab kõrgusega. Temperatuuri mõõtmine on kaudne mõõtmine. Mitmete ainete omadused sõltuvad oluliselt temperatuurist (näit. vedelike ruumala, elektrijuhtide takistus, metallide ühenduskohtade kontaktpinge jm.). Seda tõsiasja kasutatakse termomeetrite valmistamisel. Näiteks kõigile tuntud vedeliktermomeetrites me jälgime termomeetri täitevedeliku ruumala muutusi, mis on tingitud temperatuuri muutustest. Igale täitevedeliku tasemele termomeetri kapillaaris vastab kindel termomeetri temperatuur. Temperatuur maapinnal ehk maapinnatemperatuur mõõdetakse taimkatteta pinnal. Selleks on
10. Materjalide omadused (6 kategooriat). 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 1) Mehhaaniline - deformatsioon koormuste mõjul jäikus, tugevus jm; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 2) Elektriline- elektrijuhtivus, elektrivälja mõju; n Pooljuhid- elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 3) Termiline- soojusmahtuvus ja juhtivus; (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); 4) Magnetiline- magnetvälja mõju; elektroonika- ja arvutitööstus. 5) Optiline- elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, n biomaterjalid- kasutatakse implantaatidena inimkehas, mittetoksilised, ei
17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. 3) Termiline soojusmahtuvus ja juhtivus; Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne. 4) Magnetiline magnetvälja mõju; n Pooljuhid elektrilised omadused vahepealsed elektrijuhtide 5) Optiline elektromagnetkiirguse või valguse mõju, murdumisnäitaja, (metallid ja sulamid) ja isolaatoritega (keraamika ja polümeerid); peegeldusvõime; elektroonika ja arvutitööstus. 6) Keemiline keemiline aktiivsus.
integraallülituste tootmine ja kasutamine jne. See areng jätkub ja on väga raske ette arvata, milliseid üllatusi pakuvad meile järgnevad aastakümned. Ka kõige kaasaegsemate pooljuhtseadiste korral tuleb ikkagi arvestada nende kahe puudusega: omaduste sõltuvusega temperatuurist ja kiiret riknemis-võimalust ülekoormusel. Nende omaduste olemasolu ei tohi kunagi unustada. 4.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektri juhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10-4... 10-6*cm. isolaatoritel 1010 ... 1018 ·cm ja pooljuhtidele jääb küllaltki suur vahemik 10 ... 10 l 0 * c m. Kõigi pooljuhtide ühiseks oluliseks omaduseks on takistuse vähenemine temperatuuri tõusmisel. Tuntumad pooljuhtmaterjalid on germaanium, räni, seleen, galliumarseniid jt. Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni.
annaabi.ee 
