Elektriväli ja selle tugevus (0)

Kontrolltöö: elektriväli ja selle tugevus
1. Mis on elektromagnetiline vastastikmõju?
2. Kus kasutatakse elektromagnetilist vastastikmõju?
3. Mida näitab elektrilaeng ja kuidas laetud kehad teineteist mõjutavad?
4. Kirjelda aatomi osakeste laenguid. Mis on elektrilaeng?
5. Mida ütleb laengu jäävuse seadus?
6. Defineeri elektrijuhid, dielektrikud ja pooljuhid . Too näiteid.
7. Mida näitab voolutugevus ?
8. Kirjuta Coulomb -i seadus ja valem.
9. Kuidas defineeritakse välja?
10 .Lähimõju ja kaugmõju teooria.
11. Mille poolest erinevad aine ja väli?
12. Mida näitab elektrivälja tugevus?
13. Joonista positiivse ja negatiivse punktlaengu jõujooned.
14. Joonista positiivse ja negatiivse laengu vastastikusemõju elektrivälja jõujooned.
15 .Joonista samamärgiliste punktlaengute vastastikmõju elektrivälja jõujooned.
16. Joonista ühtlaselt ja ebaühtlaselt laetud plaatide elektrivälja jõujooned.
Vastused:
1. Elektromagnetiline vastastikmõju on elektrilaengute vahel, selle avaldumisvormid on elektrinähtused ja magnetnähtused.
2. Elektromagnetilist vastastikmõju kasutatakse elektroonikas ja tehnikas, nagu näiteks telefonid, arvutid , elektrimootorid jne.
3.Elektrilaeng näitab kui suure jõuga on ta võimeline teisi kehi liigutama.
Laetud kehade teineteise mõjutamine:
Kuna vastastikmõju ilmneb kahel viisil, peab olema ka kahte liiki laenguid!

• Samalt kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised, samaliigiliste elektrilaengutega kehad tõukuvad.(+ ja + / - ja -)
  
• Erinevatelt kehadelt saadud elektrilaengud on eriliiglised, eriliigiliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad.( + ja - )
  

4. Aatomi osakeste laengud :
Elektrilaeng- Füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust.
5. Laengu jäävuse seadus: Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
6.

• Elektrijuhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (näiteks: metallid, vask)
  
• Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtivad ained (sisaldavad väga vähe vabu laengukandjad). Näiteks: gaasid ja nende segud .
  
• Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel jäävad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele (eritunnus- temperatuuri tõustes pooljuhtide takistus väheneb) Näiteks: räni ja germaanium (enamasti kristalsed ained)
  

7. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget.
8. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga .
9. Väli on jõu võimalikkus (aineosakeste vastastikmõju vahendaja).
10.

• Lähimõju teooria: Kehad mõjutavad üksteist kokkupuutudes.
  
• Kaugmõju teooria: Kaks keha mõjutavad teineteist kaugelt läbi tühjuse.
  

11.

• Kaks aine mateeria vormi ei saa olla ühes ja samas punktis, aga kaks välja saavad minna üksteisest läbi ja olla samas punktis
  
• Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole
  
• Ainet meie meeled tajuvad, aga välja ei taju (selleks on vaja spetsiaalset aparatuuri)
  

12. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale.
13. 14.
15. 16.