Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elekterilaeng (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on keha elektriseerimine?
  • Milline keha on elektriseeritud?
  • Kuidas on võimalik kehi elektriseerida?
  • Mis juhtub kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha?
  • Mis juhtub siis kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad?
  • Mis on elektrijõud?
  • Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud?
  • Mis on dielektrik?
  • Kus asub elektriväli?
  • Kuidas seda kindlaks teha?
  • Milline osake aatomis on laenguta negatiivse laenguga positiivse laenguga?
  • Millise laenguga on aatom?
  • Mis on positiivne ioon?
  • Mis on negatiivne ioon?
  • Mis on vool metallides ja elektrolüütides?
  • Mis on voolutugevus?
  • Mis tähendab et voolutugevus on 1A?
  • Millega mõõdetakse voolutugevust?
  • Kuidas ühendatakse?
  • Mis on alalisvool?
  • Mis on vahelduvvool?
  • Mis on vooluallikas?
  • Mis on vooluring?
  • Mida tähendab et pinge on 1V?
  • Mis on elektrivool?
  • Millest sõltub juhi takistus ja kuidas?
  • Mis on eritakistus?
  • Mis on takistus?
  • Mis on reostaat?
  • Mis on voolu võimsus?
  • Mis on nimivõimsus?
  • Mis on nimipinge?

Lõik failist

Füüsika
  • Mis on keha elektriseerimine?
    Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine.
  • Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng
    3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida?
    Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehadsaavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehagapuudutada laadimata keha.
  • Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks?
    Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanudühesugused laengud .
  • Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud.
  • Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha
  • Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud?
    Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud , sedasuuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud.
  • Mis on juht? Aine või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Nt metallid, hapete, soolade ja leeliste vesilahused.
  • Mis on dielektrik ? Aine või ainete segu mida mööda elekter ei kandu ühelt kehalt teisele. Nt kumm , puit, klaas, marmor, siid .
  • Kus asub elektriväli? Kuidas seda kindlaks teha? Laetud kehade ümber, seda saab kindlaks teha elektroskoobiga.
  • Milline osake aatomis on laenguta, negatiivse laenguga, positiivse laenguga?
    Negatiivse laenguga – elektron , positiivse laenguga – prooton,laenguta – neutron
  • Millise laenguga on aatom ? Laenguta, sest prootoneid ja neutroneid on ühepalju.
  • Mis on positiivne ioon? aatom, mis on andnud ära ühe või rohkem elektroni.
  • Mis on negatiivne ioon? Aatom, mis on juurde saanud ühe või rohkem elektroni.
  • Voolu tekkimise vajalikud tingimused? Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu.
  • Mis on vool metallides ja elektrolüütides? Elektrivool metallides on vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrolüütides ioonide suunatud liikumine.
  • Voolu soojuslik , magnetiline ja keemiline toime? Soojuslik – kõik juhid mida elektrijuhid läbivad soojenevad. Magnetiline – vooluga juhitud kehade ümber tekivad magnetilised omadused. Keemiline – esineb ainult elektrolüütides. Voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad.
  • Mis on voolutugevus ? Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Arvuliselt on voolutugevus võrdne juhi ristlõiget läbinud laengu ja läbimiseks kulunud aja jagatisega. Ühik on amper -A. I=q/t
  • Mis tähendab, et voolutugevus on 1A? Voolutugevus on 1A siis, kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng.
  • Millega mõõdetakse voolutugevust? Kuidas ühendatakse? Ampermeetriga, jadamisi tarbijaga.
  • Mis on alalisvool ? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu.
  • Mis on vahelduvvool ? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad.
  • Mis on vooluallikas ? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel.
  • Mis on vooluring ? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarbija või lüliti.
  • Mis on skeem? Skeem on tingmärkidega joonistatud vooluring.
  • Jadaühendus. Vooluringi takistuse saamiseks liidetakse kõikide takistite takistused. R= R1 + R2 + … Ühesuguste takistite korral võib kasutada valemit E = nR1. Voolutugevus on igal pool ühesugune I = I1 + I2 + … Pinged liidetakse Uk = U1 + U2 + …
  • Rööpühendus. Pinged on igal pool võrdsed. U = U1 = U2 = … Ik = I1 + I2 + …
    Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevustesummaga rööbiti ühendatud juhtmetes . Kogu takistuse pöördväärtuson võrdne üksikute takistuste pöördväärtustega. 1/R = 1/R1 +1/R2 + … R= R1R2/R1+R2
  • Mis on pinge? Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümber paigutamisel ühest ruumi punktist teise. U = A/q mõõdetakse voltides – V.
  • Mida tähendab, et pinge on 1V? Pinge on 1 V siis, kui ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise, teeb elektriväli tööd 1J.
  • Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse paralleelselt tarbijaga.
  • Mis on elektrivool? Laetud vabade osade suunatud liikumine.
  • Ohmi seadus, valem, ühikud, tähised. Voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I = U/R. Voolutugevus = Pinge/ takistus. I=A R=oom U= V
  • Millest sõltub juhi takistus ja kuidas?
    Juhi takistus sõltub juhi materjalist. Takistuse sõltumistmaterjalist arvestab eritakistus .
  • Mis on eritakistus? Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule.
  • Mis on takistus? Takistus on aine võime avaldada vastupanu elektrivoolu liikumisele.
  • Mis on reostaat ? Juht, mille takistuse suurus on muudetav.
  • Voolu töö. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge juhti läbiva voolutugevuse ja töö tegemiseks kulunud aja korrutisega. A=Uit , A=J U= V I= A t=s
  • Joule’i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja selleks kulunud aja korrutisega. Q=I2Rt
  • Mis on voolu võimsus? Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. N=UI. Tähis N, ühik W
  • Mis on nimivõimsus? Maksimaalne võimsus mida seade võib arendada pikema aja jooksul.
  • Mis on nimipinge ? Suurim pinge mida võib rakendada tarbija otstele.
    45. Mis on lühis? on isolatsiooniriketagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingegavõi pingega ja pingeta elektrijuhtidevahel, kui rikkevoolu
  • Elekterilaeng #1 Elekterilaeng #2 Elekterilaeng #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Eleri Õppematerjali autor
    Küsimusted ja vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

    Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktrosko

    Füüsika
    thumbnail
    14
    docx

    Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng.

    ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha

    Füüsika
    thumbnail
    7
    doc

    Füüsika kordamine 9. klass

    KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Tähtsaim elektriõpetusest

    Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel v

    Füüsika
    thumbnail
    8
    doc

    Elektromagnetism ja optika

    ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud ­ laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F ­ jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r ­ laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q ­ laeng (ühik: 1C) Elek

    Füüsika
    thumbnail
    4
    odt

    Elektriväli ja magnetväli

    Elektrilaeng Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastasikmõjus. Tähis- q (Q) Kontrollküsimused: 1.Millisele sõna "laeng" tähendusele taanduvad kõik teised kasutusvõimalused? Vastus: keha omadus 2.Millist tähendust omab sõna ,,laeng" järgmises lauses: ,,Kui kehad kokku puutusid, siis nende laengud ühtlustusid."? Vastus: füüsikaline suurus Elektrilaengu jäävuse seadus Elektrilaengu jäävus- väljendab maailma üldist keskmist elektilist neutraalsust Kontrollküsimused: 1.Mis juhul on süsteem elektriliselt isoleeritud? Vastus: laeng ei lahku süsteemist ega sisene süsteemi Coulumb´ seadus Coulumb´i seadus- lühidalt sõnastatav nende kehade jaoks, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahekaugusega. Neid kehi nimetatakse punktlaenguteks. Kontrollküsimused 2.Kuidas sõltub elek

    Bioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Elekter

    Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui ju

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Elektromagnetism ja optika

    III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng- füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilistes vastastikmõjudes. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. Punktlaeng-ideaalne objekt, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Coulomb'i seadus-2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga, määrab ära arvväärtuse mitte suuruse. Elektrivälja tugevus- füüsikaline suurus, selleks nim. elektriväljas pos. laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja töö- elektrivälja võime teha tööd, laengute vastastikmõjutõttu on tal olemas energia. Töö on ärakulutatud energia. Pinge- potentsiaalide vahe Elektrivälja mahtuvus- füüsikaline suurus, mis näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Mahtuvus 10 F näitab. Et peame juhi ühe

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun