Elektromagnetväli (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks?
Mida sisaldab võnkering?
Mida nimetatakse isevõnkumiseks?
Mis on elektrongeneraator?
Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?
Millal on tegemist sundvõnkumisega?
Milline nähtus on resonants?
Mida nimetatakse nihkevooluks?
Millest sõltub elektromagnetlainete toime?
Mis on lainepikkus?
Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis?
Kuidas see levib?
Kes oli James Maxwell?
Mis on elektrivälja energia?
Milleks muutub elektrivälja kondensaatori energia?
Kuidas nimetas Maxwell elektri- ja magnetnähtuste ühist alget?
Milleks on Thomsoni valem vajalikkirjuta ka valem?
Miks levib elektromagnetlaine ruumis?
Mis on kiirgumine?
Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal?
Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
Millise valemiga on määratud ajaühikus tekkivate lainete energia?
Millise energia omandab deformeerimisel vedru?
Millistes suundades tekivad pinged kondensaatoril ja poolil?
Mille vahendusel toimub elektrivälja levik?
Mis on laine levimiskiirus?
Kuidas nimetatakse kiirgumist teisiti?
Mis on omavõnkesagedus?
Millega on määratud võnkeringi omavõnkesagedus?
Kuidas tekitada madalsageduslaineid ja kus need levivad?
Kuidas tekib infravalgus?
Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus?
Kuidas jaguneb optiline kiirgus?
Milleks on Hertzi vibraator?
Milleks kasutatakse raadiolaineid?
Kuidas need jagunevad?
Kuidas tekivad madalsageduslained?
Mis on magnetvälja energia?
Mille poolest sarnanevad vedrupendel ja võnkering?
Mis on GPS seade?
Mis on moduleerimine?
Kus esinevad elektromagnetlained?
Mis on kondensaator?
Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi?
Mis on raadionavigatsioon?
Kuidas kantakse üle telesaateid?
Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera?
Mis on ionosfäär?
Mis on kandesagedus?
Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit?
Milleks kasutatakse induktiivpooli?
Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses?
Millised on elektromagnetlainete põhiomadused?
Milline seade tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi?
Millise nähtuse korral võnkumise amplituud kasvab järsult?

Lõik failist

Küsimised. Õpik lk. 66-84.

Milliseid süsteeme nimetatakse võnkeringiks? Lk.66 Võnkering on vooluring, mis sisaldab pooli ja kondensaatorit.

Mida sisaldab võnkering? Lk. 66 Võnkering sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit.

Mida nimetatakse isevõnkumiseks? Lk.69.Isevõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mille korral süsteem ise täiendab oma energiavarusid välisest allikast.

Mis on elektrongeneraator? Lk. 69. Elektrongeneraator on seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi.

Milliseid võnkumisi tekitab elektrongeneraator?Lk.69 Tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi.

Millal on tegemist sundvõnkumisega? Lk. 69. Sundvõnkumisega on tegemist siis, kui võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge

Milline nähtus on resonants ? Lk. 69 Resonants tekib siis kui süsteemi omavõnkesagedus saab võrdseks sagedusega(välise)

Mida nimetatakse nihkevooluks? Lk. 71. Nihkevool on nähtus, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma.

Millest sõltub elektromagnetlainete toime? Lk. 75 Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest ja lainepikkusest.

-Missugune on kiirus ja energia pendli tasakaaluasendis?

-Mis on elektromagnetväli? Lk. 71Elektromagnetväli on elektri –ja magnetjõude vahendav ühtne väli.

-Mis on elektromagnetlaine? Lk. 72 Elektromagnetlaine on elektri- või magnetvälja muutuse levik ruumis. Ta on ristlaine

Mis on lainepikkus ? Tähis. Valem. Lk.75 Lainepikkus on naaber-laineharjade vahekaugus . Tähis lambda λ.

-Mis oli Maxwelli jaoks magnetväli? Lk Elektrivälja muutus.

Kuidas tekib elektri-või magnetvälja muutus ruumis? Kuidas see levib? Elektrivälja muutumine ühes punktis, mis põhjustab muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena.

Kes oli James Maxwell? Inglise füüsik

Mis on elektrivälja energia? Elektrivälja energia iseloomustab elektrivälja energeetiliselt . Kondensaatorisse salvestatud elektrivälja energiat saab arvutada W=

Milleks muutub elektrivälja kondensaatori energia? Elektrivälja kondensaatori energia muutub voolu magnetvälja energiaks.

Kuidas nimetatakse nähtust, kus laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel planeedil liikuma? Nihkevool

Kuidas nimetas Maxwell elektri- ja magnetnähtuste ühist alget? Elektromagnetväljaks

Milleks on Thomsoni valem vajalik,kirjuta ka valem? Tähised. T = 2

Miks levib elektromagnetlaine ruumis? Magnetväli põhjustab mitte ainult laengukandjate vahetu liikumise(juhtivusvoolu) , vaid elektrivälja muutuse tühjas ruumis(nihkevoolu)

Mis on kiirgumine ? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist.

Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal? Madalsageduslained , raadiolained , optiline kiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus ,

Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlaineid kasutatakse inimese teenistuses. Raadioside , mikrofon, valjuhääldi, televisioon , radar

Mis on kvant ? Kvante võib vaadelda osakestena, mille energia on võrdeline sagedusega.

Millise valemiga on määratud ajaühikus tekkivate lainete energia?

Millise energia omandab deformeerimisel vedru? Deformeerimisel omandab vedru potentsiaalse energia.

Millistes suundades tekivad pinged kondensaatoril ja poolil? Kondensaatoril ja poolil tekkivad pinged toimivad vastandlikes suundades.

Mille vahendusel toimub elektrivälja levik? Muutuva elektrivälja levik toimub magnetvälja vahendusel.

Mis on laine levimiskiirus? Laine levimiskiirus on lainepikkuse ja sageduse korrutis. v =f · λ

Kuidas nimetatakse kiirgumist teisiti? Kiirgumist nimetatakse elektromagnetlainete tekkimiseks.

Mis on omavõnkesagedus? Millega on määratud võnkeringi omavõnkesagedus? Omavõnkesagedus on võnkeringi parameetritega määratud sagedus. Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega ja mahtuvusega.

Kuidas tekitada madalsageduslaineid ja kus need levivad? Madalsageduslaineid tekitatakse vahelduvvoolugeneraatori abil ja elektrienergiat kantakse üle juhtmete abil, sest vaakumis ja dielektrikus on lainete intensiivsus tühiselt väike.

Elektomagnetlainete liigid ja nende lainepikkused? Madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus röntgenikiirgus gammakiirgus

Mis on radar? Radar on seade ruumis paiknevate objektide avastamiseks ning nende asukoha või liikumiskiiruse määramiseks raadiolainete vahendusel.

Kuidas tekib infravalgus ? Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides.

Kuidas tekib nähtav valgus ja ultravalgus ? Nähtav valgus ja ultravalgus tekib aatomite väliskihi elektronide ehk valentselektronide kiirgumisel.

Kuidas jaguneb optiline kiirgus? Optiline kiirgus jääb vahemikku 10-4 kuni 10-8 m. Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks(10 -380 nm), nähtavaks valguseks(380 -760 nm) , infravalguseks (760 nm -1 mm) .

Milleks on Hertzi vibraator ? Hertzi vibraator on avatud võnkering. Kasutatakse elektromagnetlainete tekitamiseks ehk kiirgamiseks.

Milleks kasutatakse raadiolaineid? Kuidas need jagunevad? Kasutatakse elektromagnetiliseks infoedastamiseks. Jagatakse mm ja cm lainealaks ( 1-10 mm ja 1-10 cm), dm ja m lainealaks, raadio ultralühilaineks ( 3m), lühilaine (10-100 m), kesklaine (100 -1000 m) ja pikilaine (üle 1 km)

Kuidas tekivad madalsageduslained? Madalsageduslained lainepikkusega 10000 m ja rohkem on vahelduvvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides.

Mis on antenn ? Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks.

Mis on magnetvälja energia? Iseloomustab magnetvälja energeetiliselt. Magnetvälja energia muut võrdub pööriselektrivälja tööga, mis on vajalik laetud osakeste nihutamiseks suletud kontuuri ulatuses. Voolu magnetvälja energiat saab avaldada järgmise valemiga. W=

Mille poolest sarnanevad vedrupendel ja võnkering? Mõlemad süsteemid tuleb võnkumise tekitamiseks viia tasakaaluasendist välja. Vedrupendli korral toimub see vedru väljavenitamise teel ja võnkeringi korral tehakse seda kondensaatori laadimisel alalisvooluallika abil.

Mis on GPS seade? Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel

Kirjelda raadioside põhimõtet.

Mis on peiler?

Mis on moduleerimine?

Kus esinevad elektromagnetlained ?

Mis on kondensaator ?

Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi?

Mis on raadionavigatsioon ?

Kuidas kantakse üle telesaateid?

Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera?

Mis on ionosfäär?

Mis on kandesagedus ?

Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit?

Milleks kasutatakse induktiivpooli?

Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses?

Millised on elektromagnetlainete põhiomadused?

Milline seade tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi?

Millise nähtuse korral võnkumise amplituud kasvab järsult?
VALEMID:

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ket142 Õppematerjali autor

Küsimused ja vastused ning valemid. Kordamine tööks.

elektromagnetväli võnkering isevõnkumine sundvõnkumine resonants elektromagnetlaine james maxwell kondensaator nihkevool kiirgus levimiskiirus omavõnkesagedus radar valemid

Sarnased õppematerjalid

doc

Elektromagnetlained

need osakesed seisavad paigal või liiguvad. Elektrivool tekitab enda ümber magnetvälja. Magnetinduktsiooni jooned ümbritsevad vooluga juhte , niisuguseid välju nimetatakse pöörisväljadeks.Magnetväli mõjub elektrivoolule, see tähendab ainult liikuvatele laetud osakestele. Muutumatu tugevusega elektrivool tekitab magnetvälja, mille induktsioon ajas ei muutu. Elektri- ja magnetväljad on pidevad ja muutuvad sujuvalt üleminekul ruumi ühest punktist teise. Muutuv magnetväli tekitab kinniste jõujoontega elektrivälja. Niisiis elektrivälja tekitavad, mitte ainult elektrilaengud vaid ka muutuv magnetväli. Magnetinduktsiooni B muutumisel ajas tekib elektriväli, mille jõujooned ümbritsevad magnetinduktsiooni jooni(joon A). Lenzi reegli kohaselt moodustab elektrivälja tugevuse vektor E, magnetinduktsiooni kasvamisel vektori B suunaga vastupäeva süsteemi. Maxwell leidis, et nii nagu muutuv magnetväli tekitab elektrivälja nii ka

Füüsika

doc

Elektri- ja magnetväli

tekkiv endainduktsiooni elektromotoorjõud kondensaatori pingele vastupidises suunas ja piirab voolu kasvu. Kui pinge Kondensaatoril on saanud nulliks,on voolutugevus maksimaalse väärtusega.Kondensaatori elektrivälja energia on muundunud pooli magnetvälja energiaks Wm..Laengukandjad jätkavad liikumist.Voolukasv asendub kahanemisega,sest kondensaator pidurdab voolu.Kui vool peatub , on kondensaator absoluutväärtuselt suurim,kuid vastupidise märgiga laengu ja pingega.Pooli magnetväli on muundunud kondensaatori elektrivälja energiaks.Vool poolis on suurima väärtusega alles siis ,kui kondensaator on täielikult tühjenenud ja elektrivälja energia pooli magnetväljale üle läinud. Päripäeva kulgevas voolus liigu posit. laeng inertsiga kondensaatori plaadile.Laaduv kondensaator pidurdab voolu. Elektromagnetväli ja elektromagnetlained . Laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma, seda nim.nihkevooluks. Laengukandjate liikumise

Füüsika

doc

Elektrmagnetvõnkumine

3.Nüüd laeb vool inertsist kondensaatori vastupidiselt, kusjuures poolis voolu magnetvälja energia muundub uuesti kondensaatori elektrivälja energiaks, sest plaatidele koguneb uuesti nüüd juba märgilt esialgsele vastupidine laeng. 4. Laetud kondensaator tühjeneb jälle läbi pooli, kusjuures kondensaatori elektriväli muundub jälle poolis voolu magnetvälja energiaks. 5. Vool laeb jälle inertsist kondensaatorit, poolis voolu magnetväli muutub tagasi kondensaatori elektriväljaenergiaks. 6. Laetud osakestel võnkeringis on inerts- algul raske liikuma panna pärast raske seisma saada. Jätkab liikumist kui pole jõudu, mis talle mõjuks. Kuigi kondensaatori elektriväli on kadunud, jätkavad kord liikuma pandud laetud osakesed oma liikumist poolis ja juhtmetes mõne aja samas suunas ja nii kogunebki kondensaatori plaatidele uuesti laeng, kusjuures voolutugevus kahaneb seejuures 0-ni

Füüsika

ppt

Elektromagnetlained ja elektronmagnetvõnkumine võnkeringis

Elektromagnetlained looduses ja tehnikas OliverLepp Martin Raud Elektromagnetlainete tekitamine Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering. Ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb seega kasutada avatud võnkeringi Võnkering Üleminekul suletud võnkeringilt avatule eemaldatakse kondensaatori plaate teineteisest seni, kuni plaatidevahelise elektrivälja jõujooned täidavad kogu ümbritseva ruumi. Üleminek Suletud võnkeringilt avatule Võnkeringi omavõnkesagedus on määratud induktiivsusega L ja Mahtuvusega C. Elektrivälja muutumisega kaasneb magnetvälja teke. Elektromagnetlainete tekkimist nimetatakse sageli ka nende kiirgumiseks. Elektromagnet lained peegelduvad metallpindadelt. See tuleneb elektrivälja suutmatusest tungida elektrit juhtivasse kehasse. Elektromagnetlained difrageeruvad, i

Füüsika

docx

Elektromagnetvõnkumine võnkeringis, elektromagnetlained

1. Võnkering Koosneb kondensaatori mahtuvusest C ja induktiivsusest ja võnkering on võnkuv elektrosüsteem · Võnkeringe kasutatakse peamiselt vajaliku sagedusega signaalide selekteerimiseks (väljaeraldamiseks) või nende läbipääsu tõkestamiseks. · Sisaldab alati induktiivpooli ja kondensaatorit · Kõige lihtsam mõista vedrupendliga võrdlemise teel · Poolis võngub: magnetvälja energia, magnetväli, voolutugevus, pinge · Kondensaatoris võngub: elektrivälja energia 2. Resonants Võnkumise amplituud kasvab järsult · Tekib, kui sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkesagedusega · Leiab laialdast kasutamist omavõnkesagedusel 3. Elektromagnetväli Elektri- ja magnetnähtuste üldine alge. · Maxwelli teooria ennustab, et elektromagnetväli on võimeline levima iseenesest · Ennustab elektromagnetlainete olemasolu

Elektromagnetvõnkumine

doc

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL, ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE, ELEKTROMAGNETLAINED Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus muutub perioodiliselt. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. T= t/n T= 2/ t-liikumise aeg n-sooritatud võngete arv - nurkkiirus Sagedus näitab võngete või pöörete arvu ajaühikus. Ühik 1 Hz. = n/t =1/T Ringsagedus () näitab ajaühikus läbitavat faasinurka radiaanides.Ühik rad/s. =2f Siinuse või koosinuse argumenti t nimetatakse faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Faasi tähistatakse tähega ja väljendadakse radiaanides või nurgakraadides. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus. i= Im cos t i=Im sin t e= Em cos t u=Um cos e= Em cos t Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Kaks põhiosa on pai

Füüsika

ppt

Optiline kiirgus

Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained

Füüsika

docx

Valguslained

Võnkering. Võnkering koosneb kondensaatorist ja poolist. Teda kasutatakse elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks. Kirjeldame vabavõnkumist võnkeringis: (j1). Kondensaator on laetud. | Kondensaatro tühjeneb. Eneseinduktsiooni tõttu kasvab vool poolis aeglaselt. | Voolu kasvamine lõpeb siis, kui kondensaator on täielikult tühjenenud. |Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti

Füüsika

Rohkem sarnaseid