Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alaisvool tööleht (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Mida nimetatakse elektrivoolu suunaks?
  • Kuidas muutub voolutugevus juhis kui pinget vähendada 4 korda?
  • Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi?
  • Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti?
Nimi: …………………………………. 20 – 23 p – „5“
16 - 19 p – „4“
11 – 15 p – „3“
˂ 10 p – „2“
Iseseisev töö (avatud materjaliga )
11 kl
Alalisvool
1. Mida nimetatakse elektrivooluks ? (3p) Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.).
2. Kirjelda elektrivoolu tekkimist metallides. (3p) Ühe keha vabad laengukandjad saavad laengu. Siis hakkab see keha liigseid elektrone ära andma, et saada neutraalseks tagasi. Siis tekib selline ahelreaktsioon .
3. Mida nimetatakse elektrivoolu suunaks? (2p) Elektrivoolu suunaks nimetatakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda.
4. Kuidas muutub voolutugevus juhis kui pinget vähendada 4 korda? (2p) Voolutugevus peaks suurenema umbes 4 korda.
5. Sõnasta Ohmi seadus. (3p) Voolu tugevus juhis on võrdeline pingega
See tähendab: kui pinge suureneb korda, suureneb korda ka
voolutugevus. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist.
Seda iseloomustatakse takistusega.
Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose:
6. Miks ühendatakse ampermeeter voolutugevuse mõõtmisel juhtidega jadamisi? (2p) Juhtide ühendamine jadamisi suurendab ühenduse kogutakistust. Jadaühenduse pikendamine tähendab lisaraskuste tekitamist voolu läbiminekul ahelast. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõtmiseks ampermeetrit läbima. Seetõttu ühendatakse ampermeeter uuritava elektriseadmega jadamisi. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et ampermeeter ei mõjutaks uuritava voolu tugevust olulisel määral. Ampermeetri väikese takistuse korral ei erine vool läbi ampermeetri kuigivõrd sellest voolust, mis voolaks ahelas ampermeetri puudumise korral.
7. Miks ühendatakse voltmeeter pinget mõõtes juhiga rööbiti? (2p) Voltmeeter ühendatakse rööbiti uuritava elektriseadmega (või ahela osaga), et voltmeetrile rakenduks seesama pinge, mis toimib elektriseadme otstel. Voltmeetri takistus peab olema võimalikult suur, et vool ei saaks läbi voltmeetri uuritavast ahela osast mööda minna. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur
8. Mida tähendab lause: „Vase eritakistus on 1,7 · 10 -8 Ώ · m“ (3p)
Eritakistus ehk elektrieritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast  materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017Ω ; m
b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 Ω takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m;
c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017Ω;
d) 1m pikkuse ja 1Ω takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 .
9. Kirjelda elekrtijuhte. Too näiteid. (3p) Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab vabalt liikuda võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjaid ning mille elektritakistus on seetõttu väike. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10–6 Ω∙m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea  elektrijuhtivus . Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks.Head elektrijuhid: on raud/ puit/ klaas/ vask/ alumiinium / kumm / plastmass/ grafiit / õhk/ vesi/ metallid.
Alaisvool tööleht #1 Alaisvool tööleht #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ervin Õppematerjali autor
Iseseisev töö (avatud materjaliga)

Sarnased õppematerjalid

ELEKTRIVOOL
1
docx

ELEKTRIVOOL

ELEKTRIVOOL 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). 2. Millitel tingimustel saab aines tekkida elektrivool? Vajalikud on vabad laetud osakesed. Et aines tekika elektrivool tuleb juhis tekitada elektriväli. Elektrivälja saab tekitada vooluallika abil. 3. Mida näitab voolutugevus? näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. 4. Mis on laengukandjateks metallis? Viimase kihi vabad elektronid kuna nad ei ole seotud ühegi kindla aatomiga ja on seetõttu vabadeks laengukandjadeks.. 5. Mida väidab ohmi seadus? Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline pingega juhi otstel, 6. Kuidas ühendatakse vooluringi ampermeeter, kuidas voltmeeter? Miks just nii? Kogu laeng, mis määrab antud voolu tugevuse, peab mõõ

Füüsika
Elekter
3
doc

Elekter

1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu puhul on liikumise põhjuseks elektrijõud 2. Valentselektronid jt *Metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu *laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid e valentselektronid *valentselektronid pole seotud ühegi kindla metalliaatomiga ja võivad liikuda kogu metallitüki piires *valentselektron

Füüsika
Alalisvool
1
odt

Alalisvool

ALALISVOOL Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud, valemid ja mõõteriistad Suurus Tähis Mõõtühik Valem Mõõteriist VOOLUTUGEVUS I 1A I=U/R PINGE U 1V U=I*R Voltmeeter TAKISTUS R 1 R=U/I Oommeeter AEG t 1s t=A/N ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t SISETAKISTUS

Füüsika
Alalisvool - valemid
4
pdf

Alalisvool - valemid

Valemid ­ alalisvool Valemid ­ alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I ­ voolutugevus juhis (A), q ­ juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ­ ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine kus I ­ voolutugevus juhis (A),

Füüsika
Elektrienergia
2
doc

Elektrienergia

1. Alalisvool ­ elektrivool, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu Vahelduvvool ­ elektrivool, mille suund ja suurus muutuvad aja jooksul Elektrivool ­ laetud osakeste suunatud liikumine Juhtivus ­ takistuse pöördväärtus Vooluallika tühijooks ­ vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, välistakistus on ülisuur ning vooluallikas tühjeneb aja jooksul Lühis ­ tekib siis, kui vooluallikas ei ole ühendatud tarbijaga, ometigi tühjeneb kiiresti, kuna välistakistus on nulli lähedale Elektrolüüt ­ nim keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid või keemilised rühmad Galvaanimine ­ mingi metalli katmine elektri abil 2. Juhi takistus ­ juhtivuse pöördväärtus R=U/I R-takistus U-pinge I-voolutugevus 3. Laengukandjate kontsentratsioon ­ suurus, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus n=N/V n-laengukandjate kontsentratsioon N-võimsus V-vaadeldav ruumala 4. Voolutugevus, pinge ja takistus j

Füüsika
G S-Ohm- Ohmi seadus
5
doc

G.S. Ohm / Ohmi seadus

Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, kuid matemaatikaprofess

Füüsika
Elektrotehnika
8
docx

Elektrotehnika

Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem ­ 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning pole kütuse- ja veokulu.

Elektroonika
Alalisvool
26
doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun