Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika küsimused kutsekoolile (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis peab olema elektrivoolu tekkeks?
  • Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi?
  • Kuidas ühendame voltmeetrit vooluringi?
  • Mis nähtus on ülijuhtivus millal esineb?
  • Millest sõltub töö suurus?
  • Mida nimetatakse kõrvaljõuks?
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus.
Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti.
Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti.
2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2)
Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud.
3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised.
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus I-voolutugevus (a ); q- laeng (c) ja t- aeg (s)
4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi?
Ampermeetrit ühendatakse vooluringis jadamisi uuritava objektiga.
5. Pinge sõnastus, ühik, tähis.
Pinge on füüsikaline suurus,mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Tähis- U ja ühik v
6. Kuidas ühendame voltmeetrit vooluringi?
Voltmeetr ühendatakse uuritava objektiga rööbiti.
7. Takistuse sõnastus, ühik, tähis.
Takistuseks ehk elektritakistuseks nim. juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Ühik- Ω ja tähis- R
8. Mis nähtus on ülijuhtivus, millal esineb?
Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks.
9. Joule-Lenzi seaduse sõnastus ja valem. Ühikud ja tähised.
Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem- Q = I²Rt = IUt = U²t / R ; ühikud- q- soojuskulk( ) ; I- voolutugevus( ) ;R- juhi takistus( ) ;
T- aeg(s) ;
10. Millest sõltub töö suurus? Töö valem, ühikud ja tähised.
Mida suurem on takistav jõud juhises, seda rohkem on vaja teha tööd, et tagada laengute suunatud liikumine. Valem- A=I*U*T, kus A on töö(J)
11. Võimsuse sõnastus, valem, ühikud, tähised.
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb, ehk töö tegemise kiirust. Tähis N. SI-süsteemi mõõtühik W ( vatt ). Valem-, 
kus – võimsus, – töö, – aja muut. 
12. Mida nimetatakse kõrvaljõuks?
13. Elektromotoorjõu sõnastus, ühik, tähis.
Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. ; 
14. Kirjuta valem, mis iseloomustab ohmi seadust kogu vooluringi kohta.
15. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem, ühik ja tähised. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
, kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A). U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (Ω).
16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta.
Tühijooks- elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis- on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust.
17. Jada ja rööpühendus. Valemid
Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool.
Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge.
Valemid-
rööpühendus Jadaühendus
Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3
Pinge Uk= U1=U2=U3 Uk=U1(pluss)U2(pluss)U3
Takistus Rk=R1 pluss R2 pluss R3
Füüsika küsimused kutsekoolile #1 Füüsika küsimused kutsekoolile #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jouklaarika Õppematerjali autor
Vastatud

Sarnased õppematerjalid

Elekterilaeng
3
doc

Elekterilaeng

Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile k

Füüsika
ARVESTUSTÖÖ - elekter
2
odt

ARVESTUSTÖÖ - elekter

Elektri kordamisküsimused (2. AT) 1. Loetle voolu tekkimise tingimused. *Peab eksisteerima see, mis liigub; * peab olema põhjus, mis tekitab liikumise. 2. Mis on alalisvool? Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. 3. Mis on valentselektronid? Juhtivuselektronid? Laengukandjateks metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nimetatakse juhtivuselektronideks. 4. Millised on voolutugevust määravad suurused (v.a. Pinge ja takistus)? Väljenda voolutugevus nende suuruste kaudu. Voolutugevus sõltub vabade laengukandjate keskmisest kiirusest, kontsentratsioonist, laengust ja laengukandjate läbitud pindalast. I=-envS 5. Sõnasta Ohmi seadus vooluahela osa kohta. Väljenda seda seadust valemina.

Füüsika
Elekter metallides
14
docx

Elekter metallides

U=IR ε = I R + Ir Kus R on välistakistus ehk takistus väljaspool vooluallikat ja r on vooluallika sisetakistus. Eelmisest valemist saame: I = ε / (R+r) Seda nim Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromootorjõuga ja pöördvõrdeline ahelakogutakistusega. Kodune ül Selgita mõisteid vooluallika tühijooks ja lühis (kirjalikult vihikusse). Õp lk 104 – 105. Uurida, kuidas kujuneb Eesti elektri hind! Kordamis küsimused 1. Elektrivoolu tekkemehhanism. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Sõnastus ja valem. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω) 3. Juhi takistus

Füüsika
Elektrivoolu spikker
4
docx

Elektrivoolu spikker

Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega.

Füüsika
Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused
5
docx

Elektrivoolu kordamisküsimused ja vastused

Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud? Elktrosko

Füüsika
Elektrotehnika
11
docx

Elektrotehnika

Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juht

Auto õpetus
Elektrivool
19
docx

Elektrivool

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured ­ umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe punkti vahel luua elektripotnetsiaalide erinevus, saavad elektronid täiendava triivliikumise madalama potentsiaali poolt kõrgema potentsiaali suunas. Sellel triivliikumisel ei ületa elektronide keskmine kiirus harilikult 0,1 cm/s. Elektronide suunatud triivliikumist, mille põhjustab elektripotentsiaalide erinevus, nimetatakse elektrivooluks. Voolu suunaks loetakse seejuures elek

Füüsika
Füüsika-elektrivool-tugevus
2
doc

Füüsika, elektrivool, tugevus

Elektrivool-elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas Voolutugevus-füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinud elektrilaenguga Ampermeeter-seade voolutugevuse mõõtmiseks, ühendatakse jadamisi Voltmeeter-mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks, ühendatakse rööbiti Takistus- elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju Jadaühendus- järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus-paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge Eritakistus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab teatud kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust Ülijuhtivus-füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja;

Elektriõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun