100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
1nkzu
Õppematerjali autor
Välivektorid on elekromagnetlaines risti laine levimise suunaga Elektromagnetlaine on ristilaine Elektromagnetlainete toime Elektromagnetlainete toime sõltub: sagedusest lainepikkusest Lainepikkus s v= t 1 v = = × = × f T T - lainepikkus(m - meeter) T - periood(s- sekund) f - sagedus(Hz- herts) v=c c - elektromagnetlaine valguse levimiskiirus vaakumis Lainepikkus Elektromagnetlainete skaala Raadiolained Optiline kiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Ülesanded Ül kogu: 11.57 11.58 11.72 11.73 1 1.75 Tänan tähelepanu eest!!! Edukat õppimist!!!
Elektromagnetväljaks 21. Milleks on Thomsoni valem vajalik,kirjuta ka valem? Tähised. T = 2 LC 22. Miks levib elektromagnetlaine ruumis? Magnetväli põhjustab mitte ainult laengukandjate vahetu liikumise(juhtivusvoolu) , vaid elektrivälja muutuse tühjas ruumis(nihkevoolu) 23. Mis on kiirgumine? Kiirgumiseks nimetatakse elektromagnetlainete tekkimist. 24. Millised kiirgused on elektromagnetlainete skaalal? Madalsageduslained , raadiolained, optiline kiirgus, röntgenikiirgus, gammakiirgus, 25. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid? Elektromagnetlaineid kasutatakse inimese teenistuses. Raadioside, mikrofon, valjuhääldi, televisioon , radar 26. Mis on kvant? Kvante võib vaadelda osakestena, mille energia on võrdeline sagedusega. 27. Millise valemiga on määratud ajaühikus tekkivate lainete energia? 28. Millise energia omandab deformeerimisel vedru? Deformeerimisel omandab vedru potentsiaalse energia. 29
valemist. 5. Kirjelda madal-, raadiosagedusliku ja optilise kiirguse iseloomu. Raadiosageduslikud lained kaasnevad vahelduvvooluga. Võnkumisi tekitab elektrooniline generaator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool.Need lained levivad elektrijuhtides. Vaakumis või dielektrikus (näiteks õhus) on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka lainete intensiivsus tühiselt väikesed. Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks , nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel,
kiirgab raadioantenn. Ajaloolise tava kohaselt jagatakse raadiolainete piirkonda omakorda millimeeter- ja sentimeeterlainealaks lainepikkustega vastavalt 1...10 mm ja 1...10 cm (satelliittelevisiooni ning radarite tööpiirkond), televisiooni detsimeeter- ja meeterlainealaks (lainepikkustega 1...10 dm ja 1...10 m), raadio ultralühilainealaks (levinuim lainepikkus 3 m) ning raadio lühilaine ( = 10...100 m), kesklaine ( = 100...1000 m) ja pikklaine alaks (lainepikkus üle 1000 m). Optiline kiirgus ( , ) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Pikalaineline optiline kiirgus tekib molekulide võnkumistel, aga peamiselt tekitavad optilist kiirgust siiski aatomite väliskihtide elektronid. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, 1 nm = 10- 9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm...1 mm). Röntgenikiirgus ( , )
Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise info- edastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm). Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörle- misel molekulides. Nähtavat ning ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elekt- ronid ehk valentselektronid. Röntgenikiirgus (f = 1016...1019 Hz, = 10-8 m..
välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ... 10-8m) peaosatäitja valgusnähtustel. Jaguneb ultravalgus, nähtav valgus (kiirgavad aatomite väliskihi elektronid) ja infravalgus (tekib aatomite pöörlemisel või võnkumisel molekulis). Röntgenkiirgus (f =1016...1019 Hz, = 10-8...10-11m) tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Kasut. meditsiinis. Gammakiirgus (f =1019...1023 Hz, = 10-10...10-14m ) väljastavad radioaktiivsel
· Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10
lainepikkus lambda vaakumis. Sagedus ja lainepikkus on seotud valemiga lambdaf=c, kus c on valgusekiirus vaakumis. ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest paigutatakse nad sageduse või lainepikkuse järgi skaalale. Madalsageduslained (f=0....10(astmes4Hz)) on sisuliselt vahelduvvool, mida kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained (f=10asmtes5 ... 10astmes 12Hz) on elektromagnetilise info edeastamise põhivahendiks. Optiline kiirgus (f=10astmes12.....10astmes17Hz) on peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optilisest kiirgusest on nähtav ainult väike osa, selle kiirguse skaala keskel, millest ühele poole jävad infrapunased kiired ja teisele poole ultraviolettkiired. Röntkeni kiirgus (f=10astmes16...10astmes19Hz) omab tähtsat osa meditsiinis, tema võime tõttu tungida läbi inimkeha Gammakiirgust (f=10astmes19....10astmes23Hz) väljastavad radioaktiivse lagunemisel aatomite tuumal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid