1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset pool...
paberile või kuvab ekraanile. Kogu katse kestab umbes 10 minutit. Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine Ebaühtlane südamerütm Kuidas tehakse? Patsient lamab Jalgadele ja kätele ning rindkerele kinnitatakse elektroodid Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust. Aparaat kirjutab üles südame töö kõveratena. Hea teada ! EKG on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: lööke Võib tekkida lööve kohtadele kus asetati
Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades. P-Q interval vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina lihastele.
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest. VERI KOOSNEB : veriplasmad ja verirakkud punased (erütrotsüüdid) - hapniku toimetamine kopsudest kudedesse, valged (leukotsüüdid) võidelda võõrmikroobidega, vereliistakud (trombotsüüdid) vere hüübimine. hemoglobiin transpordib hapnikku.
Rõhk nendes muutub kõrgemaks rõhust vatsakestes. Ühel hetkel avanevad atrioventikulaarklapid. Veri hakkab voolama vatsakestesse. See toimub kõik ainult diastoli ajal. Kogu vere liikumine südames toimub rõhkude erinevuse tõttu, mis toimub diastolis kodade ja kopsuveenide vahel ja kodade ning vetsakeste vahel. Rõhkude vahe sõltub sellest, kas südamelihas tõmbub kokku või mitte. Sealt, kus kõrgem rõhk, otsib teed sinna, kus on rõhk madalam. Elektrokardiograafia ehk EKG – südamelihase biovoolude registreerimiseks. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsustakse elektrokardiograafiks, üleskirjutist elektokardiogrammiks. Tavaliselt kirjutatakse üle liikuvale paberile, aga võib ka lihtsalt ekraanile kirjutada (püsivaks jälgimiseks). Registreerimiseks asetatakse kehale elektroodid. Nende paigutus on tavaliselt kummagile käele ja jalale. Üks neist maanduselektroot. On võimalik asetada ka rindkerele (6tk ritta). Võib ka nii kätele,
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad vereso...
Analüüside kompleks (veresuhkur, kolesterool, triglütseriidid, uriin) 240 EEK testribaga Lihtne kompleksuuring (veresuhkur ja kolesterool kiirmeetodil, EKG). 300 EEK Võimalik juurde osta arsti konsultatsioon Kompleksuuring südamehaiguste riski hindamiseks (veresuhkur, kolestorool ja trigütseriidid kiirmeetodil, EKG, koormus-EKG, riskitegurite 650 EEK test, arsti konsultatsioon) Terviseuuring naistele (EKG, koormus-EKG, TSH, kolesterooli kõik fraktsioonid, triglütseriidid, veresuhkur, kliiniline vereanalüüs, CRP, 1500 EEK maksa- ja neerufunktsiooni näitajad - ALT, AST, kreatiniin, KMI, riskitegurite test, arsti konsultatsioon) Terviseuuring meestele (EKG, koormus-EKG, PSA, kolesterooli kõik
________________________________ _________________________________________________________________________________ 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd?_________________________________ _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks kõndimine. Kliki “Start” ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse?______ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? ____________________________________________________________________________
kiirem või aeglasem? 55 lööki minutis. Aeglasem. Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni. Vasta järgmistele küsimustele: 4. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikurikast verd? Vasak pool 5. Kumb südame pool sisaldab alati hapnikuvaest verd? Parem pool Vali tegevuseks kõndimine. Kliki "Start" ning jälgi mudelil olevat animatsiooni ning EKG- graafikul liikuvat täpikest. Vasta järgmistele küsimustele: 6. Millise EKG saki juures toimub kodade kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? Kodade kokkutõmbumine toimub P saki juures ning veri surutakse siis vatsakesse. 7. Milliste EKG sakkide juures toimub vatsakeste kokkutõmbumine? Kuhu siis veri surutakse? QRS kompleks. Veri surutakse kopsudesse / kehasse 8. Milliste EKG- sakkide juures on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud? Mis südames sellisel juhul toimub? T sakkide. Süda lõõgastub, veri voolab kodadesse. 9
Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt
valu tekib hommikupoole ööd rahulolekus U Hinnatakse Troponiin T või Auskultatsioon EKG, Rö, Labor u infarkti ohtu, troponiin I, CK, kahin südames ( leuk, Er, Hg, r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid, i pulsisagedus, kreatiniin, troponiin, C-
vereloome häired (trombotsütopeenia, leukopeenia või agranulotsütoos), nägemishäired, ärevus, segasus. Päevik 15.02 Sain esimest korda patsiendiga kokku. Suhtlesin. Visuaalselt patsient on kurnatud. Kuid adekvaatne, sõbralik, koostöövalmis. Mõõtsin tal RR, õhtul temperatuuri. Asend on selili. 18.02 Juhendava õe korraldusel andsin patsiendile igapäevased ravimid. Vastasin küsimustele. Teostasin patsiendile EKG. Mõõtsin RR, temperatuur. Suhtlesin patsiendiga. 19.02 Teostasin patsiendile veenipunktsioon vereanalüüsi eesmärgiga. Õe korraldusel paigaldasin Holter telemeeter, aeg-ajalt vaatasin monitoril pildi. 22.02 Suhtlesin patsiendiga. Õe korraldusel paigaldasin 250 ml kaaliumiga NaCl 0,9% tilkinfusiooni. 23.02 Teostasin patsiendile EKG. Eemaldasin i/v kanüüli. Õendusplaan 15.02.2010 Probleem liigne kehakaal Eesmärk kehakaal väheneb
· VT-st tulenev vatsakeste virvendus · Polümorfne VT · Pöörduvate sakkide tahhükardia · Parema vatsakese düsplaasiaga kaasnev VT · Sääretahhükaardia (Mäkijärvi 2010). Ventrikulaarne tahhükardia ravi 1. Kui VT kestab alla poole minuti ja vereringe on hea (teadvus säilib), võib patsienti jälgida ning anda vajadusel beetablokatorid ja lidokaiini i/v aeglaselt EKG kontrolli all (Mäkijärvi jt 2010). 2. Äge ravi · Võimalusel digitaalisravi ja seerumi kaaliumikontsentratsiooni kontroll · Antiarütmikumid (ajmaliin jt) · Lidokaiin (äge MI-järgse VT korral) · Elektrokardioversioon lühinarkoosis (Harold 1999). 3. Põhihaiguse ravi Olulisim. Nt revaskulariseerimisabinõud MIC-i korral (Harold 1999). 4. Pulsita VT Kohene defibrillatsioon. 9 3
väikese minutimahuga b. Jahenev perifeeria võib olla suurte vigastuste või madala vererõhu tunnus 4. Kontrolli südame löögisagedust, võimalikke rütmihäireid: a. Löögisagedus ei ole <50/min või >100/min, ventrikulaarsed rütmihäired, vatsakeste fibrillatsioon jne Uuringud 1. Monitori ühendamine patsiendiga või pidev südame töö jälgimine EKG-monitori kaudu 2. EKG ehk südamefilm, ka V4R-lülitus vajalik 3. Algul mõõda vererõhku sageli: a. Nitroglütseriin alandab vererõhku b. Vererõhk ei tohi langeda allapoole 90/60 taset 4. Mõõda uriinikogused: a. Peegeldavad südame jõudlust ja selles toimuvaid muutusi 5. Loe hingamissagedust Ravi 1. Veenitee rajamine: soolalahus, mitte suhkrulahust 2. Kiire valuravi: 4-6mg morfiini iv, vajadusel lisaks 4mg 5-minutiliste vahedega iv 1-3 korda 3
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine Ehhokardiogramm EKG Koormustest MRT südamest TTE – transtorakaalneehhokardiograafia(Cheni.a ) Ravi Enamasti näidustatud kirurgiline ravi. Medikamentoosse raviga ei saa haiguse progresseerumist mõjutada, kuigi statiinraviga on mõnel juhul saadud paljutõotavaid tulemusi.
Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid
kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid
b) Kannab CO2-te kudedest kopsudesse c) Kannab O2-te kopsudest kudedesse d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned
nagu näiteks kooli lõpetamine Sümptomid Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. Diagnoosimine Vestlus arstiga EKG ja vereproov Toidupäevik Söömishäirete küsimustik Ravivõimalused alatoitumusest ülesaamine söömiskäitumise normaliseerimine inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia Prognoos ja ennetamine Prognoos Ennetamine Raskelt haigeid Vanemad peaks väga anoreksia all suurt tähelepanu kannatavaid inimesi osutama laste
8 Duchenne'i lihasdüstroofia · Hilisemas staadiumis täielik liikumatus abi vajamine kõikides igapäevatoimingutes · Suurenenud vastuvõtlikus kopsunakkustele, hingamishäiretele 30 a. surm hingamispuudulikkuse, infektsiooni või kardiaalse puudulikkuse tõttu 9 Lihashaiguste uurimismeetodid · Anamnees · DNA- analüüsid · Vereanalüüsid · ENMG · Lihasbiopsia · EKG · Pulmonaarse funktsiooni uuring · RÖ uuringud 10 Lihashaiguste ravi · Ravivõimalused äärmiselt limiteeritud · Ravi eesmärk: olemasolevate võimete maksimaalne säilitamine, deformatsioonide ja kontraktuuride vältimine · Keskendutakse toetavale hooldusele, komplikatsioonide vältimisele, elukvaliteedi parandamisele 11 Lihashaiguste ravi Liikumisravi ja abivahendite kasutamine
D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. Lihaste kokkutõmme – südame löök Parem koda Vaska koda Parem Vasak vatske vatsake
Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. Elektrokardiogramm (EKG) EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. EKG-ga registreeritakse vastava aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid
CT. Veri leiduda d analüüs võrgustik elektrolüüdid, CO2. pneumokokke. patoloogilise Bronhoskoopia PEF-meetria, Rö - varjutuskolded muutuseta või hüpereemiline, spirograafia. EKG vähene SR, hüpertroofiline mõõdukas limaskest, rohke leukotsütoos lima Veri ägenemisel SR kiirenemine ja mõõdukas leukotsütoos D Anamnees, Mikrobioloogia, PEF-meetria (alla Tünnikujuline Anamnees, Anamnees, Rö, EKG, Rö
Alusrühm ja öeldisrühm. ALUS ÖELDIS poiss ============= tassis väike TÄIEND kotti SIHITIS uskumatult MÄÄRUS suurt TÄIEND ALUSRÜHM ÖELDISRÜHM Kas fraasistruktuuri- või sõltuvusgrammatika? Mida on lisaks? 3 EKG süntaksimudel Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. kes? missugune? mida? kui väike? missugust? M T T S [Uskumatult väike] poiss tassis [suurt kotti] ==== Muudame lause sõnajärge. Mis toimub moodustajatega
STENOKARDIA ISHEEMIATÕBI MÜOKARDIINFARKT Marianne Mägi Sirje Reinumets Õde Tase I Südame veresoonkonna haigustesse surevus on Eestis pidevalt esikohal. 1998a. lõppes see letaalselt 46% naistele 64% meestele Südamehaiguste riskifaktorid jagunevad: Mõjutamatud Mõjutatavad pärilikkus vere kolesterooli- vanus sisalduse tõus meessugu hüpertensioon diabeet suitsetamine liikumisvaegus stress alkoholi ligtarbimine ISHEEMIATÕBI Südamelihase verevarustuse vähenemine või lakkamine koronaararterite ahenemise või sulguse tõttu. Tekib südamelihase hapnikupuudus ja sellest südamelihase Isheemia, raskel juhul nekroos. Isheemiatõve klassifikatsioon Äkksurm esmane südameseiskus Stenokardia Pingutusstenokardia Rahulolekustenokardia Müokardi infarkt ...
1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme
INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus ...
kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. · Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Sümptomid ja diagnoosimine Sümptomid · Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. · Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Diagnoosimine · Vestlus arstiga · EKG ja vereproov · Söömishäirete küsimustik · Toitumispäevik Ravivõimalused · kognitiiv-käitumuslik raviviis. Prognoos ja ennetamine · Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. · Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. · Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on ...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Elektrostaatika tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõjude uurimisega Coloumbi seadus:kaks punktmassi mõjutavad üksteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöödvõdeline laengute vahelise kauguse ruuduga F=K*q1*q2/r2 Punktlaeng-laetud kehad, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, ku...
........................................................................ 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2. Elektrokardiogramm (EKG) ....................................................................................... 756 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem ......................................................................................... 760 51.6.4. EKG, EKG tõlgendamine .......................................................................................... 765 51.6.5. Südame rütmihäired ................................................................................................... 769 51.7. Defibrillatsioon ................................................................................................................. 788 51.7.1 Käsielektroodidega defibrillatsioon .................................................
Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise. Juba väike pinge võis kunagi anda kogu elule aluse. Seega võib öelda, et elekter kui pinge või laeng oli elu aluseks.
mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame...
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemär...
Hüpertensiivse kriisi puhul kasutataks patsiendi uurimiseks mitmeid meetodeid, milledeks on: regulaarsed vererõhumõõtmised, mille sagedus oleneb patsiendi seisundist; silma uuringud, mille eesmärgiks on avastada silmas verevalumeid ning muutuseid pupillides; vere ja uriini analüüsid ning elektrokardiogramm (EKG), mis näitab muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.) Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS Üheks suurimaiks probleemiks on õe jaoks see, et patsient ei teadvusta endale olukorra tõsidust
.....................................................................13 Testi läbiviijad .. Vastutav organisatsioon Tallinna Tehnika Ülikool Andmed kasutatud seadme kohta 1. Datex Seerianumber: 410501 Kaitseklass: 1 Patsiendikontaktide tüübid: CF ja BF Tüüp: OSE-123-23-01 Toite ühendus: DPS Lisad: toitejuhe, Sattelite PLUStm pulse wave oximeter with combined ECG Display, maandusjuhe, SPO2 (kõrvalest), SPO2 (näpu külge), EKG patsendikaabel. Seadme eesmärk: Jälgida patsiendi südametööd ning hemoglobiini taset mõõta. 2. Metron QA-90 Mk IISafety Analyzer Seerianumber: 12737 Kaitseklass: I Seadme eesmärk: Mõõteseade eeltoodud seadme testimiseks. Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta Katsed viidi läbi kontrollitud keskkonnas, TTÜ biomeditsiini laboris. Seadmete visuaalsel vaatlusel selgus, et kummalgi seadmel ei ole vigastusi.
Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,…
Kool Referaat Süda Koostas: 2009 Sisukord Südame paiknemine ja ehitus Lk 1-2 Vere liikumine südames. Südametsükkel. Lk 2-3 Südameklapid Lk 3 Südametoonid Lk 3 Südame tervishoid Lk 3 Südame haigused Lk 4-5 Allikad Lk 6 Südame paiknemine ja ehitus. Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. (Mõnel inimesel asetseb süda paremal kehapoolel.) Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule 5 ja 6 roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega · Auskultatsioon · EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Manustatakse 35%-list hapnikku ventimaski kaudu · Pihustiga manustatakse bronhe laiendavaid ravimeid · Pannakse valmis infusioonivahendid 0,9%-lise NaCl või 5%-lise glükoosi infusioonilahus ja esmaabiravimid teofülliinmonohüdraadilahus ning metüülprednisoloon
A-V blokaad võib olla omandatud või kongenitaalne. Viimane esineb üsna harva, umbes pooltel juhtudest kaasub blokaadiga südame mingi muu arenguanomaalia. Anatoomiliselt puudub osa Hisi kimbust, häirele on iseloomulik sünnist alates aeglane südamesagedus, sagedased on ka sünkoobid ja äkksurm. Omandatud A-V blokaadi põhjuseks on müokardiit, süsteemsed sidekoehaigused, bakteriaalne endokardiit, südame isheemiatõbi, kasvaja, ravimid ning operatsioonitrauma. I astme A-V on ilma EKG uuringuta raske diagnoosida. Südame kuulatlusel võib täheldada südametooni nõrgenemist, mis võib johtuda vatsakeste kontraktsiooni nõrgenemise tõttu. A-V blokaadi II astme korral ei jõua osa kodade impulsse vatsakestele. Haige läbivaatlusel võib leida juhuslikke pulsi või südametoonide pause, kuulda koja tooni ja kaelaveenide hoolikal vaatlusel leida pulsatsioone, mis ei vasta vatsakeste kontraktsioonile. Täpne diagnoos on võimalik EKG alusel
SISUKORD sisukord.................................................................................................................................................. 1 1.Kus saab õppida lenduriks?................................................................................................................. 2 Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka.................................................................................................... 3 2. Eritingimused....................................................................................
KOPSUTURSE Mis on kopsuturse? q Kopsuturse on ebanormaalne vedeliku kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine ...
1. Energeetiline. Kõigepealt tekivad muutused rakkude energeetikas, see kas langeb (loidus, väsimus... kurnatus) või tõuseb (pinged, põletikud, ....krambid). Algul on kaebused ebamäärased, tavaliselt tujutus, väsimus, ärritatus, isutus, unehäired jne. Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomiline. Alles seejärel tekivad anatoomilised muutused: haavandid, kivid, ahenemised, kasvajad jne.
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
