1) Defineeri elektriline pinge. Lisa juurde valem ning valemi selgitus. - Elektriline pinge väljendub elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahes. Valem: U=1-2 U= Elektrivälja pinge (V) 1= Elektriväljal asetsev punkt. 2= Elektriväljal asetsev punkt. 2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset pool...
EKG Kristiina Rõzova Kätlin Augla 11c Mis see on? EKG e. elektrokardiogramm - nn. südamefilm Test, mis mõõdab südamelöökide elektrilist aktiivsust. Kuidas töötab? Iga südamelöögiga südamepõhjast levib elektriline signaal. Kuna süda on pidevalt töös, siis füüsilise elektrisüsteemi signaalid põhjustavad südame kokkutõmbeid ja vere pumpamist. Protsess kordub iga südamelöögiga. Kuidas töötab? Südame elektrilised signaalid seavad südamelöökide rütmid. Seade puutub rütmiga elektroodide kaudu kokku
EKG ja vererõhk EKG Tabel 31. EKG osa Saki voltaaz (mV) Ajaintervall (s) (saki kestus, segment, intervall) P-sakk 0,2 0,1 P-Q interval 0,2 Q-sakk 0,1 0,2 QRS-kompleks 0,1
VERERINGE ÜLESANDED: Tagab aine vahetuse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapniku, hormoone ; osaleb jääkainete eristamises ; reguleerib temp. ; seob organismi tervikuks. EKG- iseloomustab südame seisundit, mõõdetakse südames tekkivaid elektrivoole. VERESOONED : Arter- viib verd südamest kudedesse- paksud elastsed seinad Veenid : juhivad verd kudedest südamesse pehmed ja õhukesed, Kapillaarid : ühendab artereid veenidega õhukesed. VERERÕHK rõhk mida veri avaldab veresoonte seinale sõltub südamest välja paisatava vere hulgas veresoonte laiusest elastsused ja löögisagedusest
Rõhk nendes muutub kõrgemaks rõhust vatsakestes. Ühel hetkel avanevad atrioventikulaarklapid. Veri hakkab voolama vatsakestesse. See toimub kõik ainult diastoli ajal. Kogu vere liikumine südames toimub rõhkude erinevuse tõttu, mis toimub diastolis kodade ja kopsuveenide vahel ja kodade ning vetsakeste vahel. Rõhkude vahe sõltub sellest, kas südamelihas tõmbub kokku või mitte. Sealt, kus kõrgem rõhk, otsib teed sinna, kus on rõhk madalam. Elektrokardiograafia ehk EKG – südamelihase biovoolude registreerimiseks. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsustakse elektrokardiograafiks, üleskirjutist elektokardiogrammiks. Tavaliselt kirjutatakse üle liikuvale paberile, aga võib ka lihtsalt ekraanile kirjutada (püsivaks jälgimiseks). Registreerimiseks asetatakse kehale elektroodid. Nende paigutus on tavaliselt kummagile käele ja jalale. Üks neist maanduselektroot. On võimalik asetada ka rindkerele (6tk ritta). Võib ka nii kätele,
kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi Vaktsineerimine: antikehade süstimine organismi EKG- elektrokardiogramm, selle abil saab iseloomustada südame talituslikku seisundit arter- suurimad veresooned, seinad paksud ja elastsed, mitmekihilised, veri liigub südame kokkutõmmete survel, veri liigub kiiremini kui veenides, veri liigub südamest kudedesse, vererõhk on kõrgeim Veenid- seinad on pehmed ja õhukesed, mitmekihilised, veri liigub aeglasemalt kui arterites, klapid takistavad vere tagasivoolu-veri liigub ühes suunas, veri liigub kudedest südamesse.
Tselluliidimassaaz - 60 min 580 EEK Kupumassaaz - 30 min 360 EEK Kupumassaaz - 60 min 580 EEK Laavakivimassaaz - 90 min 670 EEK Massaaz vesivoodil - 30 min 200 EEK Massaaz vesivoodil - 15 min 110 EEK Uuringud EKG (ravipaketiga kliendile) 200 EEK EKG arstikonsultatsiooniga (ravipaketita kliendile) 350 EEK Koormus-EKG (ravipaketiga kliendile) 450 EEK Koormus-EKG arstikonsultatsiooniga (ravipaketita kliendile) 500 EEK Spirograafia 170 EEK Astmatest 260 EEK
_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki “Start”. Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3
teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul
Laboratoorne töö Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt
valu tekib hommikupoole ööd rahulolekus U Hinnatakse Troponiin T või Auskultatsioon EKG, Rö, Labor u infarkti ohtu, troponiin I, CK, kahin südames ( leuk, Er, Hg, r vererõhk, CK-MB, Na, K, ensüümid,
Alkoholi ei tarbi Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta. Haiguse anamnees Esimesel kohtumisel patsiendiga, esitas järgmised kaebused: Nii koormusel kui rahuolekus aeg- ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt.Teatud asendis, liigutustel tuim näriv valu paremal keskkõhus. Hospitaliseeritud südame virvendusarütmia pärast. Oktoobris 2009 järsku tekkinud südamepekslemine, "värelemine", külm higi. EKG-l kodade virvendusarütmia. Varem esinenud südamepeklemishoogusid, ent need on spontaanselt kadunud ning pole olnud nii ebameedlivad. Pole objektiviseeritud, mis laadi rütmihäirega on varem tegu olnud. Rütmihäire avastamise järgselt alustatud ravi Proponormiga 150mg x 4. Südamerütm pole taastunud. Detsembrist 2009 tarvitab Marevani, algselt annuses 7,5mg/p, kuni praeguseni 9mg x1. 2003a. põdenud valuta müokardiinfarkti (EKG-l Q-sakid II, III, aVF). 2008a. ajuinsult -
.....12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust. Rütmihäire või olla kiire või aeglane. Suurem osa rütmihäiretest on healoomulised, sümptomiteta või sümptomitega. Terve südame puhul on rütmihäirete prognoos hea ja nad ei vaja tingimata erilist ravi peale põhiuuringute (EKG, laboratoorsed analüüsid). Kui rütmihäire kordub ja temaga kaasnevad tülikad sümptomid, on vaja edasisi uuringuid. Nende abil selgitakse rütmihäirete põhjus ja võimaliku südamehaiguse iseloom. Rütmihäirehooga kaasneb teadvuskaotus nõuab alati edasist selgitust (Mäkijärvi jt 2010). Peaaegu kõik inimesed on kunagi tundnud rütmimuutusi, ehk südamekloppimist. Tavaliselt on tegu täiesti kahjutute üksikute lisalöökidega. Lühema või pikema kestusega
· Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingamine ja asendivahetused suurendavad valu, ei ole seotud koormusega · Aordi dissekatsioon eriti tugev valu, kiirgub sageli selga · Pneumoonia lisaks valule palavik, kuulatlus- ja röntgenleiud · Kopsuemboolia hingeldus on sageli valust olulisem sümptom: veriköha, EKG-s ST muutused · Pleuriit lisaks valule kuulatlusleiud · Seedetraktivalud söömise mõju valule · Luu-lihaskonnavalud tingitud kaela- või rinnalülidest, õlaliigesest, kaela- õlapiirkonna spastilisusest; pingutus, voodis lamamine, paigalolek halvendavad · Psüühilistel põhjustel tekkiv valu kaasneb sageli depressiooni või ängistusega Esmane abi Esmaabi 1. Voodireziim poolistuvas asendis, kui vererõhk ei ole madal 2
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua
Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine Ehhokardiogramm EKG Koormustest MRT südamest TTE – transtorakaalneehhokardiograafia(Cheni.a ) Ravi Enamasti näidustatud kirurgiline ravi. Medikamentoosse raviga ei saa haiguse progresseerumist mõjutada, kuigi statiinraviga on mõnel juhul saadud paljutõotavaid tulemusi.
(sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse?
Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse. 4. Südame löögisagedus e. pulss. Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus. 5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse?
b) Kannab CO2-te kudedest kopsudesse c) Kannab O2-te kopsudest kudedesse d) Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone e) Kindlustab pideva ainevahetuse f) Osaleb jääkainete eemaldamises g) Ühtlustab keha temperatuuri 3) Kuidas süda töötab? V: Töötab rütmiliselt: a) Kodade kokkutõmme b) Vatsakeste kokkutõmme c) Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme - Südame löök Töötab automaatselt kogu elu 4) Mida võimaldab EKG? V: EKG võimaldab otsustada südametalitluse üle ja avastada südamehaigusi. 5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned
nagu näiteks kooli lõpetamine Sümptomid Anoreksia tunnusteks on kehakaalu hoidmine antud vanusele ja pikkusele ettenähtud minimaalsest normkaalust 15% alla normi. Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. Diagnoosimine Vestlus arstiga EKG ja vereproov Toidupäevik Söömishäirete küsimustik Ravivõimalused alatoitumusest ülesaamine söömiskäitumise normaliseerimine inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia Prognoos ja ennetamine Prognoos Ennetamine Raskelt haigeid Vanemad peaks väga anoreksia all suurt tähelepanu kannatavaid inimesi osutama laste
· Häiritud sotsiaalne suhtlemine · Probleemid seedekulglaga · Enesehooldusdefitsiit · Oht lamatiste tekkeks · Depressioon 6 Duchenne'i lihasdüstroofia · Kõige sagedamini esinev lihasdüstroofia · Kaasasündinud, haigestuvad ainult poisid (haigestumus 30:100 000 elusalt sündinud poisi kohta) · Iseloomulik - keskmisest madalam IQ (85) - patoloogilised muutused EKG-s (80%) 7 Duchenne'i lihasdüstroofia · Lihasnõrkus avaldub 3.-6. a. vahel kõndimisraskus · 10 a. ei saa iseseisvalt trepist käia, põrandalt tõusta · 12 a. võimelised liikuma ainult ratastoolis süvenev nõrkus, kontraktuurid, küfoskolioos, hingamise halvenemine 8 Duchenne'i lihasdüstroofia · Hilisemas staadiumis täielik liikumatus abi vajamine kõikides igapäevatoimingutes
D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. Lihaste kokkutõmme – südame löök Parem koda Vaska koda Parem Vasak vatske vatsake
tekitavat impulssi. Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d. Elektrokardiogramm (EKG) EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus. EKG-ga registreeritakse vastava aparatuuriga ja kujutab endast potentsiaalidiferentside kõverat. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad
tuberkul oos U Auskultatsioonil Vaatlus Rö kopsud Perkussioonil Auskultatsioon Veri SR Muutused EKG-s, u kiuned, räginad, vaadikujuline hüpertransparentsed karbikõla; nõrgenenud kiirenenud, Lk PaO2 langeb alla 85, r karenenud rindkere hiljem, , diafragmakuplid Auskultatsioonil hingamiskahin, tõusnud, CRV Rö, i hingamiskahin või hingamisel osalevad lamenenud rohkesti kiuneid, pikenenud tõusnud
1974 "Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause" (autorid A. ADMANN, K. MIHKLA, L. RANNUT, E. RIIKOJA). 1978 H. RÄTSEP "Eesti keele lihtlausete tüübid" 1980 V. TAULI "Eesti grammatika II" (Uppsala). Sõnaühendisüntaks, põhjalik ja lakooniline. 1995 M. ERELT jt. "Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" (EKI). Moodustajasüntaks. 1997, 2000, 2007 M. ERELT jt. "Eesti keele käsiraamat". Süntaksiosa lähtub EKG-st. 2006 M. ERELT "Lause õigekeelsus" 2013 M. ERELT ,,Eesti keele lauseõpetus I" (ilmumas) 2. SÜNTAKS JA LAUSE Lauseõpetuse ehk süntaksi määratlused: a) keeleuurimise osa, mis uurib seda, kuidas sõnad ühenduvad suuremateks tervikuteks, eriti lauseteks (M. Vilkuna; sünteesist lähtuv määratlus) b) grammatika osa, mis kirjeldab lause ehitust: lause koostisosade vormi, vahekordi ja funktsioone (EKG; analüüs)
Külm õhk harilikult tugevdab valu. Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10 minutiga. Stenokardia vormid 1. Stabiilne stenokardia stenokardiahood esinevad reeglipäraselt/ teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele. 2. Ebastabiilne stenokardia valu tekib väiksemal pingutusel. Valu kestab kauem, esineb sagedamini. Nitro- glütseriin ei aita nii hästi kui varem. DIAGNOSTIKA Mitme riskifaktori olemasolu EKG rahulolekus 50% normaalne, Isheemia tunnused koormusel: ST- joone depressioon Valu kaob nitroglütseriini toimel Veres kolesterooli tõus Hgb aneemia süvendab stenokardiat HOLTER monitooring Ravi eesmärgid ja vahendid Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning prognoosi parandamine. Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine: suitsetamisest loobumine kõrge vererõhu ravi füüsiline treening
1-2 korda aastas. Spordiarst- tippsportlased. Terviseuuring vajalik, et diagnoosida eluohtlikke haigusi, organiseerida uuringuid ja ravi, et välja selgitada sportimist limiteerivaid haigusi, ennetada ületreeningut, kasvamise ja bioloogilise vanuse hindamine, üldise töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme
Kohe tuleb kutsuda kiirabi! Kui Teil on käepärast votke sisse üks tablett aspiriini. Kiire ravi alustamine südamelihase infarkti korral aitab oluliselt vähendada südamelihase kahjustust. Meelespea südame isheemiatõve haigetele Õppige ära tundma isheemiatõve tunnuseid. Õppige ära tundma olukordi, milles Teil vaevused tekivad. Kandke alati kaasas nitroglütseriini tablette või pihustit (Nitro-glütseriini lahuse pudelike). Hoidke alati käepärast viimased Teile tehtud EKG-d. Võtke kohe ühendust oma arstiga, kui Teil valu rinnus tekib sagedamini, on tugevam või kestab kauem. Uuringud Vt. Elektrokardiogramm (EKG); Koormustest (koormus-EKG); Koormus-ehhokardiograafia; Südamelihase uuring radioaktiivse isotoobiga; Südame ultraheliuuring; Pärgarterite nähtavaks tegemine ehk koronarograafia; Söögitorukaudne ehhokardiograafia.Ravi/ ProtseduuridHaiglas algab südameinfarkti ravi enamikel juhtudest intensiivravi palatis. Seal olete personali pideva
kannatajaid kehtestama jäiku dieedireegleid. · Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Sümptomid ja diagnoosimine Sümptomid · Buliimia tunnusteks on liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. · Liigsöömisele järgneb tavaliselt masendus ja enesehalvustamine. Diagnoosimine · Vestlus arstiga · EKG ja vereproov · Söömishäirete küsimustik · Toitumispäevik Ravivõimalused · kognitiiv-käitumuslik raviviis. Prognoos ja ennetamine · Kaua häire all kanntanud inimesed vajavad pikka ja toetavat ravisuhet. · Vastavat ravi saanud buliimiahaige vahetu prognoos on üldiselt hea. · Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted
tugevneda või väheneda. Aju närvirakud tekitavad stimuleerituna elektrienergiat, mis aktiveerivad närve. Neid salvestatakse elektroentsefalogrammi (EEG) abil. Närvid aktiveerivad lihaseid, mis lühenevad ja omakorda liigutavad keha ja stimuleerivad südant, kopse, veresooni, soolte ja näärmete tööd. Kui lihased lühenevad, tekib elektrivool, mida mõõdetakse elektromüogrammiga (EMG). Südametegevuse aktiivsust mõõdetakse elektrokardiogrammiga (EKG). Ajulained normaalsetes tingimustes tekitavad võnkeid 0-20 Hz, eritingimustes kuni 35 Hz. Süda tekitab võnkeimpulsse kuni 225 Hz, lihased aga kuni 250 Hz, sealhulgas peristaltilised lihased võnguvad 3 Hz juures, aga silmaliigutaja lihased 250 Hz, skeletilihased 40-120 Hz vahel.
Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud EKG elektrikardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse graafiline üleskirjutis. P kodade kokkutõmme QRS vatsakeste kokkutõmme T puhkusehetk Füsioloogia. I faas: kodade kokkutõmbumine, veri satub neist vatsakestesse. (0,38 s) II faas: vatsakeste kokkutõmbumine, neisse Valgub veri veenidest. (0,38 s) III faas: üldine paus, mille vältel südamelihas puhkab. (0,1 s) Löögisagedus mitu lööki minutis süda teeb. (u. 70)
viimisel ühest punktist teise U=E*d Sammupinge- kui inimene puudutab maapinda kahes erineva potensiaaliga kohas tekib nende vahel potensiaaline vahe ning inimest läbib elektrivool, tekkinud pinget nim sammupingeks Pige kahe punkti vahel on 1v , kui laegu 1c viimisel ühest punktist teise tehakse tööd 1J E=U/d Üks elektronvolt on töö, mida teeb elektriväli elementaarlaengu liigutamisel ühest punktist teise , kui pinge nende vahel on 1v EKG-elektrokardiograafia- uuritakse südame talitluse käigus tekkivaid pinge impulsse EEG-elektroensefalograafia-uuritakse peaaju talitluse käigus tekkivate pigete ajalist sõltuvust Elektriline induktsioon-juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengu kandjaid juhi liikuma. Selle tagajärjel laadivad juhi vastaspinnad, üks positiivne, teine negatiivne Elektrilie varjestamine- mingi keha kaitsemine elektrivälja mõjude eest, selleks tuleb keha ümbritseda metall võrguga või kestaga
........................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2. Elektrokardiogramm (EKG) ....................................................................................... 756 51.6.3. Südame erutusjuhteüsteem ......................................................................................... 760
Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise. Juba väike pinge võis kunagi anda kogu elule aluse. Seega võib öelda, et elekter kui pinge või laeng oli elu aluseks.
mis suunas veri liigub? Veri liigub ainult ühes suunas. EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus. Veresoonte võrdlus Arterid: kõige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kõige suurem, vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül
sõltumatusgrammatika Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki) Näiteks resultatiivkonstruktsioon Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG) 9. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika: Mida tähendab X? Tähendus: abstraktne, süsteemi tähendus kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus) Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks? Polüseemia- mitmetähenduslikkus Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus Tähenduse analüüsimine semantikas:
kilpnäärmehormoonid). Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida geneetiline omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. Hüpertensiivse kriisi puhul kasutataks patsiendi uurimiseks mitmeid meetodeid, milledeks on: regulaarsed vererõhumõõtmised, mille sagedus oleneb patsiendi seisundist; silma uuringud, mille eesmärgiks on avastada silmas verevalumeid ning muutuseid pupillides; vere ja uriini analüüsid ning elektrokardiogramm (EKG), mis näitab muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.) Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS
....................................................................13 Testi läbiviijad .. Vastutav organisatsioon Tallinna Tehnika Ülikool Andmed kasutatud seadme kohta 1. Datex Seerianumber: 410501 Kaitseklass: 1 Patsiendikontaktide tüübid: CF ja BF Tüüp: OSE-123-23-01 Toite ühendus: DPS Lisad: toitejuhe, Sattelite PLUStm pulse wave oximeter with combined ECG Display, maandusjuhe, SPO2 (kõrvalest), SPO2 (näpu külge), EKG patsendikaabel. Seadme eesmärk: Jälgida patsiendi südametööd ning hemoglobiini taset mõõta. 2. Metron QA-90 Mk IISafety Analyzer Seerianumber: 12737 Kaitseklass: I Seadme eesmärk: Mõõteseade eeltoodud seadme testimiseks. Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta Katsed viidi läbi kontrollitud keskkonnas, TTÜ biomeditsiini laboris. Seadmete visuaalsel vaatlusel selgus, et kummalgi seadmel ei ole vigastusi.
Dantigeeni olemasolu erütrotsüüdil. 29. Selgitage mõisted: Süstol Vatsakeste kontraktsioon. Diastol Vatsakeste lõõgastumine Südame minutimaht vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul. Südame löögimaht normaalselt 70 ml väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Südame löögisagedus ehk frekvents on pulss ehk mitu korda minutis toimub süstol. EKG ehk elektrokardiogramm (EKG on südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus.) Tahhükardia on südamefrekvents üle 100 korra minutis Bradükardia on südamefrekvents alla 60 korra minutis. Hüpotoonia Kõrgenenud vererõhk Hüpertoonia Madalenud vererõhk. 30. Mis on ja millest sõltub vererõhk
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,…
vere paiskamine aorti. Kokkutõmbe järel südamelihas lõõgastub (diastol). Pärast erutuse vastuvõtmist ei vasta südamelihas kuni 0,2 sekundit uutele erutustele (on absoluutse refraktaarsuse seisundis). See asjaolu välistab südame kramplikud kokkutõmbed ja tagab südame töö sobiva rütmilisuse. Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi (elektrilise potentsiaali kõikumist) on võimalik mõõta keha pinnalt elektrokardiogrammi (EKG) abil. Selle sakkide kõrgust ja intervalli uurides saadakse infot südame töö erinevate etappide kestuse ja kvaliteedi ning seeläbi südamelihase seisundi kohta. Vere liikumine südames. Südametsükkel. Südamelihase kokkutõmme ja lõõgastumine moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest,
luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest. Arterid Veresooned, mis südamest vert kudedesse viivad. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Kapillaarid ühendavad artereid veenidega. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rühk on madalam.
uuesti külma kätte. 7. Vii mõõduka hüpotermiaga kannatanu haiglasse. (Kutsar:1998) Säästev päästmine ja liigutamine. Edasise jahtumise vältimine, lamavas asendis transport lähimasse EMO-sse, pidev elutähtsate funktsioonide toimimise kontrollimine (südame rütmihäirete tekke oht!). (Adlas:2014) Raske hüpotermia (alla 30 C) -Sügav teadvusetus -Lõdvad jasemed -Kõõlusreflekside puudumine -Vererõhk pole mõõdetav -Pulss pole palpeeritav -Muutused EKG-s (pikenenud QT-aeg, laienenud QRS-kompleks, J-laine) -Suurenenud vatsakeste fibrilatsiooni risk (vatsakeste fibrilatsioon ei reageeri defibrilleerimisele). -Seisundi eristamine surmast võib olla raske. (Elonen:2008) Esmaabi raskekujulise hüpotermia korral 1. Kohtle (tõsta, abista) kanatanut väga ettevaatlikult, ära liiguta teda järsult ja asjatult. 2. Mässi kannatanu sooja teki sisse või isoleerivasse kilesse. 3. Ära hakka kannatanut soojendama. 4
hingamispuudulikkust, mille raviks on vajalikud intubatsioon ja respiraatorravi. · NB! Bronhodilaatorid võivad põhjustada pulsisageduse tõusu! Uuringud · Astrup või hapniku saturatsioon pulssoksümeetriga · Hingamissagedus · Pulss · RR · PEF · NB! Individuaalsed erinevused ja võrdlemine patsiendi võimalike varasemate näitajatega · Auskultatsioon · EKG ja rindkereröntgen vastavalt vajadusele Põetus · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse · Manustatakse 35%-list hapnikku ventimaski kaudu · Pihustiga manustatakse bronhe laiendavaid ravimeid · Pannakse valmis infusioonivahendid 0,9%-lise NaCl või 5%-lise glükoosi infusioonilahus ja esmaabiravimid teofülliinmonohüdraadilahus ning metüülprednisoloon
100/min). Vahel võib aga selline näiline normaalsus olla petlik, sest pulss näitab tegelikult südamevatsakeste tööd ning samal ajal võivad kojad hoopis kiiremini töötada. Samuti võib kardiogramm olla korras hetkel, mil inimene arsti juurde läheb, sest enamik rütmihäiretest esinevad hooti. Seega on üks võimalustest avastada rütmihäireid uurides patsiendi südametööd 24h jooksul kaasaskantava EKG-aparaadi abil (protseduuri nimetatakse Holter-monitooringuks). Rütmihäireid liigitatakse aeglasteks ja kiireteks. Rütmihäireid, mis tekivad südamekoja tasemel, peetakse üldiselt healoomulisteks. Vatsakeste tasemel toimivad kiired kui ka aeglased rütmihäired on tunduvalt halvaloomulisemad. Kui tegu on aeglase rütmihäirega (südame löögisagedus alla 60 minutis), võib inimene minestada, tal käib pea ringi ning ta on nõrk või jõuetu.
Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatel on vajalik saada oma perearstilt: 1. väljavõte ambulatoorsest kaardist kolme viimase aasta kohta (põetud haigused); 2. tõend, et sisseastuja ei ole arvel psühhoneuroloogiahaiglas; 3. tõend, et sisseastuja ei põe tuberkuloosi. Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatelt nõutavad terviseuuringud: 1. vere ja uriini analüüs; 2. elektrokardiogramm (EKG); 3. audiogramm; 3 4. kõrva, nina ja kurgu kontroll; 5. silmade ja nägemise kontroll; 6. vere lipiididesisaldus; 7. veresuhkru analüüs; 8. kopsude tippvoolu mõõtmine; 9. kopsude röntgenuuring. Lisaks ülalmainitule nõutakse õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijatelt järgmisi terviseuuringuid: 1. röntgenülesvõte nina kõrvalkoobastest. 4 2. ERITINGIMUSED
q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. q
1. Energeetiline. Kõigepealt tekivad muutused rakkude energeetikas, see kas langeb (loidus, väsimus... kurnatus) või tõuseb (pinged, põletikud, ....krambid). Algul on kaebused ebamäärased, tavaliselt tujutus, väsimus, ärritatus, isutus, unehäired jne. Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomiline. Alles seejärel tekivad anatoomilised muutused: haavandid, kivid, ahenemised, kasvajad jne.
või elektrivälja sattumisel Kondensaatorid- elektriseadeldised mingi kindla elektrilaengu säilitamiseks(arvuti klaviatuurid, mobiilid, elektoronika üldiselt) Kondensaatori mahutavus- sõltub dielektrikust, plaatide kaugusest ja pindaladest C=q/U 1 farad- selline elektrimahutavus, mis on kondensaatori plaatidel Vähima mõju printsiip- looduses toimuvad kõik mõjutused mööda vähimat mõjusirget EEG- võimaldab uurida ajurütme, diagnoositakse vaimseid haigusi ja kasvajaid EKG- võimaldab uurida südamerütme, diagnoositakse südame rütmihäireid, infarkte Alalisvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul ei muutu, tähis ---- Vahelduvvool- elektrivool, mille suund ja suurus aja jooksul muutub mingi sagedusega, tähis ~~~ Laengukandjate kontentsratsioon- laengukandjate arv ruumalaühikus n=N/V Oomiseadus I- voolutugevus juhis on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega I=U/R
annaabi.ee 
