organismirühma väljasuremise. · Teaduslik süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite klassifitseerimisega. · Markoevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult
Ainuraksed-vanimad tuumata anotoomia,eluteg,embrüonaalne elusoranismid(bakterid ja arhed)Esimesed areng.Võrdlev anatoomia-ehituse ja hulkraksed ilmusid enne Kambriumi ajastu sarnasuse alusel algust(käsnad) rühmadese(perek,suguk,klassid) 22. Kambriumi (plahvatus)alguses toimus u 10. Homolooglised-ehitusplaanilt sarnased 15 milj aasta jooksul tormiline hulkraksete organid(selgroogsete loomade loomade ehitustüüpide areng,ilmnesid jäsemeluud). tänap loomade ehitustüübid.(kamb ja ord 11. Maandunud elundid-nende ajal oli elu meres) esinemine,talitsuselt tähtsusetud 23. Siluris siirdusid maismaale esimesed
Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik
arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel)
Lootejärgne areng jaotub kaheks: *Moondega areng Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides Selgrootud, kalad, kahepaiksed Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk- kulles- täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel: a) vaegmoone: muna vastne kestumised valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud b) täismoone:
millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Seega läbitakse ontogeneesi alguses liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Kokku vältab rasedus tavaliselt 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vagemoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium, prussakad. Loote järgses arengus eristatakse noorjärku e. Juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärgu e. Generatiivset saadiumi. Juveniilne oragnism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib
Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emaorganismiga.
hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine; c) reflektoorse tegevuse areng; d) suguelundkonna areng. 2. Sigimisvõime-line elujärk: a) järglaste andmine; b) jätkub kohastumine. 3.vananemis-periood ehk raukumine: a) elundkondade talitluse häired;
osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad
Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 15.Mitmed ravimid,alkohol,teised narkootilised ained,olmemürgid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 16.Otsene areng-roomajatel,lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng-selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng. Mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 17.Täismoondeline areng-mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,nuku ja valmiku staadiumid.Esineb nt. liblikatel,mardikatel ja kahetiivalistel.Vaegmoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid.Nt. rohutirtsudel,tarakanidel,lutikatel. 18
Loode võib sünnimomendiks olla vääralt arenenud käte või jalgadega, esineb mitmete siseelundite või närvisüsteemi kahjustusi. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 8.Lootejärgsel arengul eristatakse otsest ja moondelist arengut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumit. Eristatakse täismoondelist vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng on mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. (liblikad,mardikad). Vaegmoondeline areng on mõndel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadium.(rohutirtsud, lutikad). 9. Lootejärgse arengu etapid: Juveliinne staadium e
paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine? Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine
küüned,karvad,hammaste vaap. 2. Keskmine lootelehttugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- sigimiselundkond. 3. Sisemine looteleht seede- ja hingamiselundkond. Embrüogeneesis läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. nim. biogeneetiliseks reegliks. POSTEMBRÜOGENEES- ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE ARENG- vastsündinu sarnaneb üldplaanilt vanematega. (roomajad,linnud,imetajad sh inimesed) MOONDEGA ARENG- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud POSTEMBRÜOGENEESI ETAPID: 1. Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni organism kasvab,elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2. Generatiivne staadium- 3. Vananemisperiood
Kalad, kahepaiksed Lülijalgsed (putukad), roomajad, linnud, imetajad Biokeneetiline reegel Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Ontogenees on fülogeneesi lühike kordus. Organismide loote järgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanemaga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng: Vastne , siis nukk, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Vaegmoondeline areng. Vastne, siis valmik ja seejärel täiskasvanud organism. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Näiteks liblikad. Vaegmoomdeliselt arenevad näiteks rohutirtsud, prussakad, lutikad. Lootejärgse arengu peamised etapid: 1. Noorjärk ehk jubeniilne staadium 2
Liigitekke tegurid:Geograafiline eraldatud,Mutatsioonid,Looduslik valik,Geneetiline triivMakroevolutsioon- erinevate organismitüüpide teke ja nende pikaajaline eraldi evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest erinevamateks liikideks.Sarnastumine-Eripäritolu organismide kohastumisel ühesugustes elutingimustes.Analoogiline sarnasus-ühine funktsioon(silm erinevatel organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev funktsioon(imetajate jäse ja linnu tiib).Sarnastumine-Uute senisest keerukamate ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.Taandareng-Ehituse lihtsustumine Väljasuremine-soodustab teiste liikide mitmekesisustFooniline väljasuremine üksiku liigi hävimine.Massiline väljasuremine lühikese aja jooksul kaob enamus eksisteerinud liike.Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv(4-2 miljonit at
Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. Võrdlev anatoomia- võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks- taksoniteks. Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis.
Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus · Moondeline areng- selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut. · Ontogenees- isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani · Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega · Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust
Ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid. Paari esimese kuu vältelon embrüo eriti tundlik võimalike kahjustuste suhtes: mitmed ravimid, alkohol, olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Organismide lootejärgne areng. Otsese arengu korral sarnane vastsündinu üldplaanilt oma vanematega.(roomajad, linnud imetajad) Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks läbi vahestaadiumide.(täismoondeline ja vaegmoondeline. Selgrootud) Täismoonde puhul on kolm staadiumit vastne, nukk ja valmik. Loomade lootejärgses arengus eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku . Nendele järgneb vananemis ehk raukumisperiood, mis lõppeb surmaga. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib kõigil eluslooduse
Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg Väljasuremine on evolutsiooni tähtis osa, paleontoloogide andmeil on 99% kõigist eksisteerinud liikidest välja surnud. Foonilise väljasuremise korral mingi liik lihtsalt hääbub. See võib põhjustada ka mõne teise liigi väljasuremise, aga ühtlasi avada ka tee uute liikide tekkele
arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, millega ekspositsioon (kokkupuude) põhjustab embrüol või feetusel püsivaid struktuuri ja/või funktsiooni muutusi, kutsub esile kasvu pidurdumist või põhjustab surma Otsene areng- roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb oma vanematega Moondega areng- selgrootutel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite Bioloogiline surm- organismi elutähtsate talitluste seiskumine Kliiniline surm- Seisund mil lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused Kehaväline viljastumine: 1.Kalad ja kahepaiksed. 2.Küpseb palju sugurakke. 3.Viljastumine on juhuslik. 4.Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: 1.Imetajad, roomajad ja linnud. 2.Küpseb vähem sugurakke. 3
ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26.Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnateguritest. 27. Kliiniline surm-lakkab südame-ja hingamistegevus, KNS talitused, 5 min
Esineb sugurakkudes ja eostes täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid, esineb liblikatel, mardikatel, kahetiivalistel vaegmoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid, esineb rohutirtsudel, tarakanidel, lutikatel moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite platsenta imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu on loode ühenduses emasorganismiga menstruatsioon tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast
väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa. Kasvamine, arenemine, taastumine. Kogu elu kasvavad kalad, bakterid, seened, taimed, protistid. Mingi aja kasvavad linnud ja imetajad. Toimub kas otsene või moondega arenemine. Otsene: vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, kuid võib olla väiksem ja karvutu. Nt roomajad, linnud, imetajad. Moondega: järglane erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanust ja muutub tolle sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Nt kalad, kahepaiksed, selgrootud. Täismoone: muna->vastne>nukk>valmik(täiskasvanu), nt liblikad, kahetiivalised, mardikad, kiletiivalised. Vaegmoone: muna>vastne>valmik, nt ritsikad, lutikad, kiilid. Taastumine on kas normaalne- vana raku asemele tekib uus, või vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e
nimetatakse partenogeneesiks. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo. Algab looteline areng ehk embrüogonees. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kõigil loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest saamad elundid ja elundkonnad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arengugaon suurem osa putukaid. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium.
diploidsus ja määratakse sugu Sügoot viljastatud munarakk Kehaväline viljastamine Kehasisene viljastamine Küpseb palju sugurakke 1 sugurakk Juhuslik viljastumine Kindlam viljastumine Hukkub palju Ellujäämisvõimalus suurem N: kalad, kahepaiksed N: imetajad Otsene areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, N: inimene Moondeline areng vastsündinu ei sarnane ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite, täismoone ja vaegmoone, N: liblikas, rohukonn Kliiniline surm - lakkab südame töö, hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi talitlused, refleksid pidurduvad, inimest on võimalik veel päästa, kestab kuni 5 minutit Bioloogiline surm - elundkondade ja elundite, eelkõige aju kahjustused on sedavõrd suured, et organismi elustamine pole enam võimalik
temp.muutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta e emakakook, kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Ül: * ainevahetuslik *platsentaarbarjäär *loote varustamine antikehadega *toodab hormoone Otsese arengu (imetajad linnud, roomajad) korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu (kalad,kahepaiksed,lülijalgsed) puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood
tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Divergents – liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist Binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla alba – linavästrik) Analoogne elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane ülesanne (tiibade ehitus) Homoloogilised elundid – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus) Looduslik valik – genotüüpide diferentseeritud paljunemine Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel Evolutsiooni progress – evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega
vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese kuu vältev võib embrüo olla eriti tundlik: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguteni. Rasedus kestab kokku u 40 nädalat. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organimsmist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes nukkub ja peagi väljub sealt valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Nt prussakad, lutikad, rohutirtsud. Noorjärk eh juveniilne staadium eristub lootejärgses arengus. Sigimisvõime elujärk on generatiivne staadium, millele järgneb vanamisperiood. Vegetatiivse arengu
KUIDAS TOIMUB ORGANISMIDE ARENG? Organismi areng algab: a) Sugulise paljunemise korral viljastatud munarakust. b) Mittesugulise paljunemise korral mingi kehaosa eraldumisega vanemorganismist. Organismi individuaalne areng võib olla ka: 1) OTSENE - Roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 2) MOONDELINE - Selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse TÄISMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid) (nt liblikas, mardikas ja kahetiivaline) ja VAEGMOONDELIST ARENGUT (mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid) (nt rohutirts, tarakan ja lutikas).
ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel
Inimese munarakk on viljastumisvõimeline umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni, ligikaudu 36 tundi. Kui sel perioodil viljastumisvõimalisi sperme ei ole, hävib ta järgneva paari päeva jooksul. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab umbes 4-5 päeva. Sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt jagunenud või juba hukkunud. Organismide lootejärgne areng 1.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumide. Eristatakse täismoondelist (liblikad) ja vaegmoondelist (rohutirtsud, lutikad) arengut. Täismoondelise arengu etapid: vastne, nukk, valmik. Vaegmoondelisel arengul jääb nukustaadium ära. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. (roomajad, linnud, imetajad). 5. Millised muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed muutused organismis
rakukiht. Välimine(ektoderm), sisemine(entoderm), keskmine(mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. 28 päeva(21ja35ka). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeristus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munrakk ja osa emaka limaskestast. Kuupuhastumine. Moondeline areng selgrootutel ja mõndadel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust.
kõrvalekaldeid ning kohaneda ümbritsevate tingimustega. 6. Suguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust (sügoodist). Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismirühmadele. Mittesuguline paljunemine paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. 7. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasavanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 8. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa.
imetaja loode sarnaneb näiteks algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles siis omandab imetajatele omased tunnused. Paari esimese kuu jooksul on loode väga tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Rasedus vältab 40 nädalat. Kui laps sünnib enne 36. nädalat, on ta enneaegne. Organismide lootejärgne areng Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega(roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub tema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootud, mõned selgroogsed). Moondelise arengu puhul eristatakse veel täismoondelist ja vaegmoondelist arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid:
Sünnihetkel on lapse pikkus 46 56 cm ja kaal 2,7 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite (selgrootutel). Eristatakse täismoondelist (munast väljub vastne, kes nukkub ja peale seda väljub valmik; putukad) ja vaegmoondelist (puudub nukustaadium, kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus; rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist
7. Kehaväline viljastumine- enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel.- suurem osa kala- ja kahepaiksete like, kelle munarakud viljastuvad vees (nt. Angerjas, tursk) 8. Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga 9. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut 10. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n 11. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised
*Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt: kiletiivalistel, inimestel ühemunaraku kaksikud. Lootejärgne areng jaguneb otseseks ja moondega. Otsene-sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.Roomajad,linnud,imetajad. Moondega jaguneb selgrootud ja selgrooga. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite.Täismoondeline areng putukatel munast vastnenuku staadiumvalmik. Nt liblikad,mardikad,kahetiivalised. Vaegmoondeline mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid. Nukk jääb ära.Nt: rohutirtsud,tarakanid,lutikad.
teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Ristumisbarjäär mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elevate liikide vahel. Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogilise või ökoloogiliste tõkete tõttu. 15. Mõisted Olelusvõitlus isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Homoloogiline organ ehitusplaanilt sarnased organid Mandunud elund talitluselt tähtsusetud elundid Eukarüoot päristuumsed Prokarüoot eeltuumsed Genofond kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elemntide kogum Rajajaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rjava isendi rühmaväiksest arvukusest
26) Suunav valik - keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine 27) Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine kohastumiste suunas 28) Populatsiooni genofond pop kõigi geenide kogum 29) Pudelikaelaefekt pop arvukuse ajutine oluline vähenemine. 30) Analoogiline elund elundid mille sarnasuse põhjuseks on vaid ühine funktsioon 31) Homoloogiline elund elundid mis sarnanevad ehitusplaanilt ja on samalt eellaselt päritud. 32) Binaarne nomenklatuur liikide nimetamisviis kahe ladinakeelse sõnaga 33) Divergents liikide lahknemine ühisest eellasvormist, org mitmekesistumine evo-s 34) Konvergents erineva päritoluga org mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 35) Makroevolutsioon- evolutsioon pikas ajaskaalas 36) Evo progress täiustumine, mitmekesistumine ja keerustumine.
alguseni. Sellega kaasnvead naissuguhormoonide taseme muutused vers, emakalimaskesta paksenemine ja emakasise temperatuuri kõikumine. Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka kollakeha ning algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. Lk. 91 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. 5. Millies muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 1. Rakkude tasandil: Ø toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett Ø väheneb rakkude jagunemise intensiivsus Ø nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb
anatoomilistest võimalustest. 6. Mis on konvergents? Tooge näiteid loomariigist! Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Nt. delfiin, kalasisalik, hai 7. Millised tunnused on homoloogilised, millised analoogilised? Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühiselt eellaselt päritud ja ehitusplaanilt sarnasest, homoloogilistest elunditest. 8. Mida tähendab evolutsiooniline progress? Evolutsiooniline progress on evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. 1. Kuidas määratles J. Ray liiki? Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Milliseid uuendusi tõi K. Linné süstemaatikasse?
Suguline ja mittesuguline paljunemine Pildid: Võrdlus: A. Suguline ja mittesuguline paljunemine Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu. B. Moondega ja otsene areng Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Näit. kahepaiksed, kalad. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Näit. imetajad, linnud. C. Vaegmoondega ja täismoondega areng Vaegmoone on areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. Näit. täilised, prussakad. Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna- vastne-nukk-valmik) Näit. liblikalised. D. Mitoos ja meioos E. Haploidne ja diploidne
biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seadusparasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embruogeneesis) labitakse liigi fulogeneetiliste eellaste embruonaalse arengu etappe. otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsundinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. moondega areng - selgrootutel ja monedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsundinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist arengut täismoone - Mõnedel putukatel esinev areng, mille käigus labitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb naiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. vaegmoone - monedel putukatel esinev moondeline areng, mille kaigus labitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel.
väärarengut põhjustavad tegurid Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes. Mitmed ravimid, alkohol, narkootikumid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote väärarenguni. Paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed ning seetõttu peab last ootav ema esimeste raseduskuude jooksul erilist tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile. 14. Organismi lootejärgne areng. Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Eristatakse täismoondelist ja vaegmoondelist aerngut. Täismoondelise arenguga on enamus putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ning mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad
keskmine(mesoderm) Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28- päevne, esineb ka 21 ja 35 peävast. Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut Ontogenees - isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust
EMBRÜONAALNE INDUKTSIOON lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise EMBRÜOGENEES organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisest ja lõpeb sünnimomendiga POSTEMBRÜOGENEES organismi lootejärgne areng OTSENE ARENG vastsündinu sarnaneb üldplaanilt kohe oma vanematega MOONDEGA ARENG vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite KLIINILINE SURM peale agooniat järgneb. Selles staadiumis on inimest võimalik veel elustada. Selle saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused BIOLOOGILINE SURM ehk ajusurm. Inimese südametegevus lakkab ning teda pole võimalik enam elustada TERATOGEEN tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid
· geokronoloogiline skaala- maa eri piirkondade kivistised järjestatakse vanuse järgi ja võrreldakse ja tulemus kõrvutatakse vanuse määrangutega, mis on saadud isotoopide abil Võrdlusmeetodid Feneetiline võrdlus- võrdlus fenotüüpide alusel. 1. võrdlev anatoomia. võrreldakse eri liikide välis ja siseehitust. Tulemusi kasutatakse organismide jaotamisel perekondadesse, sugukondadesse, seltsidesse jne. Ehitusplaanilt sarnased elundid on homoloogilised. Need näitavad sugulust. 2. Mandunud elundid- need on talituslikult tähtsusetud elundid, mis teiste lähedase ehitusega liikidel on välja arenenud ja talitlevad 3. Embrüonaalse arengu võrdlus- ka kõrgematel loomadel esinevad arengus alamatele loomadele iseloomulikud arengujärgud. N: Seljakeeliku olemasolu kõigil selgroogsetel varases lootejärgus. Lõpuspilude olemasolu maismaa selgroogsete loodetel
lühema ajaga rohkem järglasi organismile vähem eneriga kulukas õigustatud stabiilses keskonnas 17) Lootejärgne areng (otsene, moondega, täis ja vaegmoondega ja liigid näitena) · Otsene sarnaneb üldplaanilt oma vanematega, nt: roomajad, linnud, imetajad · Moondega areng jaguneb kaheks selgrootud ja selgrooga Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. · Täismoondega Putukatel munast Vastne Nuku staadium Valmik NT: liblikad, mardikad, kahetiivalised · Vaegmoondega mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid. Nuku staadium jääb ära.
Biogeneetiline reegel-lootearengu etapid meenutavad kunagi toimunud evolutsiooni. Loomarühmad sarnanevad loote arengu algetapis. In loote arengu hilisemad etapid: 24nädal- lootel kasvavad juuksed kulmud küüned. Jätkub kõigi elundkondade kiire areng. Loode reageerib välisärritustele. 32nädal- kõik elundkonnad on välja kujunenud. Tohutult suurenenud, ei saa vabalt liikuda enam. 40- nädal on normaalen sünntiusaeg. Moondeline areng erineb otsesest:moondeline-vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud org, muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite(selgrootutel ja mõnel selgroogsel) otsene-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega(roomajatel, lindudel, imetajatel) Imetajate lootejärgse arengu peamised etapid-noorjärk e.juveniilne staadium; sigimisvõimeline e.generatiivne staadium. Juveniilses staadiumis toimuvad loomorg järgmised muutused-(org sünd kuni sigimisvõime saabumine).Tugevneb tugi-ja liikumiselundkond, areneb edasi närvisüs,
Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani. , mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Platsenta emakook, imetaja (inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Täismoondeline areng mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel.
annaabi.ee 
