Evolutsioon (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe

Bioloogia

3

doc

Bioloogia 2. KT küsimuste kokkuvõte

Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010) * 1. Osa ­ Mõisted (1p) -) Analoogilised elundid ­ elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus. -) Divergents ­ üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot ­ päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil ­ kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire ­ erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv ­ juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid ­ sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid.

Bioloogia

16

doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6

Bioloogia

6

docx

9. klassi bioloogia

Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid ­ esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ­ ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed ­ 350 miljonit aastat tagasi a) Pärisraikad (kollad) ­ sigillaria, soomuspuu ehk lepidodendron b) Kidad (osjad) ­ kalamiidi kida, karboni kida c) Sõnajalgtaimed ­ paljunevad eostega, lehed (fotosüntees), mulla teke

Bioloogia

7

doc

Evolutsioon

1) Selgita evolutsiooni mõistet? Evolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioons. 2) Millised on 3 põhiseisukohta elu tekke kohta Maal? On toimunud elu algne loomine. Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt. Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. 3) Nimeta 4 evolutsioonivormi ning selgita milles need seisnevad? Füüsikaline evolutsioon ­ elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5milj aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 milj aastat tagasi planeet Maa. Keemiline evolutsioon ­ lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ainete kompleksid. Aatomitest on tekkinud molekulid. Bioloogiline evolutsioon ­ Elu areng esimestest elusolenditest inimesteni. Sotsiaalne evolutsioon ­ Inimühiskonna areng. 4) Kirjelda, millised tingimused valitsesid Maal 4 miljardit aastat tagasi?

Bioloogia

3

doc

Evolutsioon

evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole

Bioloogia

2

docx

Evolutsioon III

Evolutsioon III 1. Makroevolutsioon ­ liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja evolutsioon. Mikroevolutsioon ­ evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uue liigi tekkeni. 2. Divergents ­ ehk mitmekesistumine, erinevate elupaikade aasustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. (Eukarüoodid ­ seenteks, taimedeks, loomadeks; Õistaimed ­ korv,- huul,- liblikõielised jpt; imetajad ­ kohastumine eluks vees, maismaal.) Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest.

Bioloogia

16

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

Evolutsioon

Kommentaarid (1)