kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest?
hooldus juhendid. Kõige üldisemalt jagunevad hinnakujundamise meetodid staadiumis. Esiteks tähendab projekt kõiki tegevusi ehitise elutsükli 12.Iseloomusta ehituskorraldust projekteerimis- kaheks: 1.Fikseeritud- enne tööde alustamist kokkulepitud 1. Koostatakse eelkavand kavandav ehitis ja krunt hinnatakse jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ehitustööettevõtu meetodil. hinnad. 1)Nad annavad tellijale suure kindluse eeldusel, et enne investeerimisotsuse tegemist: a)Tasuvusuuring turu- ja tulemuse hindamise kriteerium
Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. Teiseks tähendab projekt ehitise püstitamiseks vajalike dokumentide kogumit ehitise perspektiivset mudelit (joonised, spetsifikatsioonid, seletuskirjad, eelarved jm). Selles tähenduses on projekt ehitusliku investeerimise projekti kui laiema mõiste ühe faasi tulemus (produkt). 2.Loetlege töövõtukorralduse viisi valiku kriteeriumid . Oluline on tasakaalustada kolm tähtsamat kriteeriumi: 1)kulud (tavaliselt kõige määravaim faktor; tellija on huvitatud nii kulude taseme minimeerimisest kui ka kokkulepitud hinna kindlusest); 2)kvaliteet (tähendab toote vastavust nõuetele); 3)kestus (siin on kaks erinevat eesmärki: 1.valmimine mingiks kindlaks tähtajaks, 2. projektikestuse lühendamine. Kuid arvestada tuleb veel muudatuste tõenäosust projektis, projekti keerukust, võistluse vajalikkust ja vastutust ning riski jaotust. 3.Loetle ehituse tööettevõtu korralduse viisid.
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 9. Projekteerimine, selle põhietapid ning nende vajadus (EVS 811:2006)
KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele
Loeng nr 4. Ehitusprojekt ja ehituskulud, ehituskulude liigitamine ja töömahtude arvutamine 4.1. Ehitusprojekt ja ehituskulude prognoosimine Omanik kannab kõik ehitusprojekti elluviimisega seotud kulud ning projekti alustamisotsuse tegemiseks tuleb tal kulud võimalikult täpselt määratleda (prognoosida), et veenduda hanke korraldamise otstarbekuses. Ehituskulude prognoosimine projekti arengu varases staadiumis toimub üldjuhul analoogmeetodil kavandatava ehitise põhiparameetrite alusel; hoonete puhul lähtutakse ruumiprogrammist ja soovitud pinna- või mahunäitajatest. Hoone ehitusprojekti (EVS 811:2012) kohaselt on ehitusprojekt jaotatud staadiumiteks, mille puhul liigutakse üldpõhimõtetest detail-lahendusteni. Sama kehtib ehitusprojekti maksumuse prognoosimisel ja
EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh
o Defektid o Muudatused ja hilinemised koos kommentaaridega 7. Nõuab materjalide vastavusavalduse esitamist 8. Keelab mittevastavate materjalide kasutamise 9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi
· Nende maksumused hinnatakse eraldi ning kogumaksumuse leidmiseks summeeritakse üksikute elementide maksumused. 1.8.Kirjelda ruumide maksumuse määramine põhimõtet. · Selle meetodi idee seisneb iga ruumi maksumuse leidmises tema põrandapinna ühikule. · Tavaliselt valitseb tihe seos viimistluse, mugavusklassi, lagede ja seinte maksumuse ning selle ruumi otstarbe vahel. · Projekteerimise algstaadiumil on teada ainult tellija soovid, st vajalike ruumide loetelu. · Teised põhikonstruktsioonid, näiteks, vundamendid, karkass ja insenervõrgud, arvestatakse eraldi. Ruumi maksumusse kuulub temaga piirnevate seinte viimistlus ja 50% nende konstruktsioonide maksumusest, sama kehtib ka põrandate ning lagede kohta. · Meetodi põhiraskuseks on jaotada töömahud põhjendatult kõigi ruumide vahel. 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet.
asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid, graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Lisaks muudele andmetele sisaldab ehitusprojekt kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel esitatavaid tehnilisi andmeid. (2) Ehitusprojekt peab võimaldama kontrollida ehitise vastavust seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides ehitisele kehtestatud nõuetele. (3) Ehitusprojekt koostatakse lähtudes tellija soovidest, vajadustest, tema poolt antud lähteülesandest ning kooskõlas üldplaneeringuga, detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega ning kinnisasja kitsendustega nende olemasolul. (4) Tellijal ja projekteerijal on võimalik kokku leppida käesolevas määruses sätestatust täpsemas ja täielikumas ehitusprojekti dokumentide mahus ja komplektsuses. 2 Projekti staadiumid Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama
näidis funktsionaalsete omaduste ja kogumaksumuse kontrollimiseks. Ilmselt saab ehitada vaid põhikonstruktsioonide näidised ja selline vajadus võib tekkida ka koos sooviga arvestada neid uurimistulemusi ehitusmaksumuse plaanimisel, sest suur aja- ja vahendite kulu ehitamisel ei võimalda ehitada mitu korda. Kui füüsiliste näidiste valmistamine pole ehituses tavaliselt võimalik, siis ehitise projekteerimine peab toimuma nii, et saadakse kinnitus tellija soovide rahuldamisest. Seega on vaja koostada mudel, mis iseloomustab tegelikku olukorda väiksemas ulatuses, kuid siiski selliselt, et oleks võimalik reaalse hinnangu andmine. Need mudelid võivad olla: • füüsilised (kolmemõõtmeline makett) • matemaatilised (soojuskao valem) •statistilised (seaduspära väljatoomine kogutud andmete alusel) Maksumust võib pidada üheks hoone otstarvet ja välisilmet iseloomustavaks parameetriks ning seega
tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
Projekteerimiskäigu maksumuskontroll vajab juba olulisi ressursse ja seda ei tohiks teha enne sobiva lahenduse määratlemist ja kinnitamist. Oluline teise ja kolmanda maksumusplaanimise etapi kattumine toob aga kaasa vaid probleeme. 1 Lähteülesande formuleerimisel peaks maksumusplaanija töötama kogu meeskonnaga: mitte ainult otseselt ehitise projekteerimisega seotud spetsialistidega, aga ka tellija esindajate ja projektijuhiga, samuti võimaluse korral maastikuarhitektidega. Kuna sobiva projektlahenduse kujundamine jätkub koos ehitise kuju määratlemisega, on maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks.
(kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega. Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st. leiab ehitaja võistupakkumise tulemusena ja sõlmib töövõtulepingud
Tasuvusnäitajad: - Ajaldatud (praegune) puhasväärtus (net present value - NPV). Kriteerium: NPV >= 0, "kuluprojektide" puhul variantidest vähim. - Rentaablus ehk tulu-kulu suhtarv (benefit/cost ratio) Kriteerium: B / C = 1 (B - tulud, C - kulud) - Sisemine kasuminorm (internal rate of return, IRR) Tehakse kindlaks proovimise teel (Excelis on vastav funktsioon) Kriteerium: IRR on suurem kui pikaajaliste hoiuste intressimäär või alternatiivse projekti IRR - Diskonteeritud tasuvusaeg (discounted payback period) DBP = esialgne investeering / aastakeskmine diskonteeritud rahakäive Ei arvesta rahakäibeid pärast tasuvusaja täitumist d. Kulude klassifikatsioon teede-ehituse tasuvusarvutustes: - Teekulud - Liikluskulud - Liiklusõnnetuste kulud - Muud kulud 8. Teekulud - ehitusmaksumuse määramine a. Ehitusmaksumus vs projektmaksumus
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli
111. Väljundid kavandi koosseisus et kontrollida - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatoodeks ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
Riigimaanteed -9,8% põhimaanteed 1607km -14,6% tugimaanteed 2403km -75,6% kõrvalmaanteed 12458km -0,3% rambid 74km Kogu maanteevõrgu tihedus on 1313km 1000km2, riigimaanteede tihedus 380km 1000km2 kohta. 2. Ehituskorralduse eesmärk Anda terviklik ülevaate kavandatud ehitustegevuse tsüklite (faaside) kulgemise järjekorrast ja omavahelistest seostest ning tagama välja kujunenud kooskõla kõigi osapoolte (investor, tellija, ehitaja, alltöövõtja, omanikujärelevalve) vahel. 3. Tee-ehituskorralduse mõiste. Tee-ehituskorralduse all mõistetakse tee ehituse kavandamist ja juhtimist nii vahetult ehitusplatsil kui ehitusettevõttes.Tee ehituskorraldus on teedemajanduse tehnilist ja inimlikku külge uuriv ning ühendav teadus. Tee-ehituskorraldus on tihedalt seotud tehnoloogiaga, mis määrab organisatsiooni laadi. 4. Tee-ehituskorralduse põhimõtted
Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud tekkida nende süül, kuid OÜ Kikase antud plaatidest oli osa praak, mida polnud võimalik kõveruste tõttu sirgelt paigaldada. Ehitajad tõendasid tellijale, et nad juhtisid küll tema tähelepanu vajadusele praakplaadid välja vahetada, kuid tellija keeldus seda tegemast, sest tema väitel sellise mustriga plaate pole võimalik enam kuskilt saada. Ehitajail ei jäänud siis muud üle kui paigaldada praakplaadid. Kuna tellija ehitajate pretensiooni töötasu kohta ei rahuldanud, otsustasid ehitajad pöörduda kohtusse ja palusid välja mõista koos 25 000 krooni töötasuga ka lepingujärgse viivise, mis moodustas 36 000 krooni. Millise otsuse teeb maakohus, kas mõistab töötasu välja? Jah, vt
- Koormakahju - Ettevõtlustoetus - Muu vara (nt hoonete) kahju - Laenutooted (n. investeerimislaen, seadmeliising) - Õigusabi ja -ekspertiisi kulud - Teisaldamis- ja parkimiskulud - Keskkonnakahju 9.Nimetage teehoiu finantseerimisallikad tellija (riigi) vaatepunktist. - Maksud - Eraldised riigieelarvest riiklike funktsioonide täitmiseks (kohalike teede puhul) - Rahastamisvahendid - Struktuuritoetused - Finantsmehhanismid - Erakapitali kaasamine (Public-Private Partnership, PPP) - Laenud 10.Nimetage Euroopa Liidu struktuurivahendid.
Haldamine) Kinnisvaraturu monitooring Enne turundusele/arendamisele mõtlemist tuleks mõelda-jälgida, mis toimub e. monitoorida: - Majanduskasv - Demograafilised näitajad (millises vanuses inimesed on, kas elanikkond kasvab või kahaneb, kas aktuaalsem oleks müügi- või üüriturg) - Tööturg (kas inimestel on tööd? Kui suur on tööpuudus? - Sissetulekud (kui kallist kinnisvara jõuavad tarbijad soetada?) - Laenuturg (kas laenusid väljastatakse? Kas intressimäär on aktsepteeritav?) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks? - Kui suur ja millise märgiga on vahe arenduse koguhinna ja turuväärtuse vahel?
13 Kui deponeerida sama summa 2 aastaks sama intressimääraga siis TV1 TV2121000 t0 t1 t2 Eristatakse 2 põhiliiki intresse: 1. lihtintress- intressi arvutatakse vaid põhisummale 2. liitintress- intress arvutatakse algsummalt ning eelnevatel perioodidel akumuleeritud intressidelt. Liitintressi väärtus annab võimaluse teenida tulevikus suurem väärtus võrreldes lihtintressiga TVn= PV (1+i)n=PVx(TVITin) TV- tuleviku väärtus PV- praegune väärtus n- perioodide arv i-intress TVITin- tulevikuväärtuse intressi tegur vastava intressimäära ja perioodi kohta Viimasel teguril on 3 põhiomadust 1. intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 välja arvatud 0 periood
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Rajatis maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis, mis ei ole hoone, teed, sillad, mobiilimast. 11)Milles poolest erinevad teineteisest hoone suletud brutopind ja netopind?Netopind on kokkuliidetud sisepindade mõõtude summa. Brutopind on kokkuliidetud välispiirete mõõtude summa. 12)Selgita mõistet kasulik pind.Kasulik pind- suletud netopind, millest on maha lahutatud tehniline pind ja ühendusteede pind. 13)Selgita mõistet eluruumEluruum on elamu või alaliseks elamiseks kasutatav korter. Eluruumina võib kasutada ka muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile esitavatele nõuetele. 14)Millised on eluruumile esitatavad peamised nõuded. Ööpäevaringse viibimise võimalus; eraldi sissepääs,uste mõõdud; põranda pind, ruumi laius, kõrgus; loomulik valgustus; ventilatsioon; õhu temp., niiskus, klosett; külm vesi jne. 15)Milline on normile vastav temperatuuri vahemik eluruumides.Õhu temperatuur eluruumis peab olema
11) vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; 12) vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; 13) servituutide vajaduse määramine; 14) vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; 15) kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; 16) muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigusega on määratletud: 1)krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 4) hoonete suurim lubatud kõrgus. Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 9. Projekteerimine, selle põhietapid ning nende vajadus (EVS 811:2006)
St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse) Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine: Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv · Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
