Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad. · Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi. · Kered ehk kalaputkad - kalamaju võis olla mitmeid nii, et jää peale tekkis väike küla. · Mere äärde hakati ehitama päästejaamasid
uurimine ja hindamine. KULUTUS-KUHJE-RÄNNE. *Settevool ei ole setete voolamine! Settevool on paljuaastane keskmine setete liikumise suund. *Rüsijää võib muuta merepõhja reljeefi, kanda setteid ning rahne. Ajujää purustab randa ja kobestab setteid. *Randa kujundavaks ja rannasetteid liigutavaks põhijõuks on tormilainetus ja selle purunemisel kujunev murdlusvool. Sadamate klassifitseerimisest, lautrid. Sadama ketid, näiteks MARITIMA. (1996 loodud kett Eesti rannajoonele) 1. Meresadam sügavus on piisav merelaevade teenindamiseks, on olemas kai ja vajalikud sadamarajatised, ööpäevaringne järelvalve, sadam on avatud rahvusvaheliseks meres liikumiseks. 2. Väikelaevade sadam Rannasadam sügavus on piisav väikelaevade (pikkus alla 24 m), taallaevade ja rannasõidulaevade teenindamiseks (2-3,5m sügav). On
annaabi.ee 
