Luulet see autor väga ilmestada ei armasta, seda näitab kujundite vähesus tema luuletustes. Siiski leidsin mõned metafoorid ja võrdlused, mis on minu arust mainimisväärt. Metafooridest meeldisid mulle näiteks ,,Sinu silmade mererahus" ning ,,lainetealuses tummas vaikuses" (,,Magada ma tahaksin Sinu silmade mererahus"), ,,pilvejänkud" (,,Maal"), ,,igatsuste õrnas öös" ja ,,väsinud ränduri rahu" (,,Väsinud ränduri rahu"). Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll tolmukeerised tõusevad (,,Koerapulmas"), läänetaevas ajab pilvi üles, vanades telefonitraatides ulub tuul, õuekases mühisevad lehed, küüni uks laperdab tuules, heinaküün
Anna ei luba Jüril oma lapsele läheneda, 2. Noor laps (Mari) saab linnas ihuüksi hakkama, 3. Anna sai Jürilt lapse ja sellega lõppes ka Anna armastus Jüri vastu. Mari tegi kurjaks ja tigedaks pärdikuks see, et nooremana vihkasid ja põlgasid kõik lapsed teda ja ema ei lubanud tal ka endast eriti kaugemale minna. Mari mõistust mõjutas väga see, et ta nägi, kuidas ta vanemad hukkusid tules, ja ta ei suutnud neid aidata. Kui Mari leidis endale töö, läks heinaküün kogemata põlema, siis käitus ta samamoodi kui noorena nähes oma vanemaid tules hukkumas. Seda leeki nähes ta mõistis, et leekidega suudab ta oma hinge pesta ning justkui uuesti sündida.Punased hobused, mida ta leekides nägi, viisid teda justkui oma vanematele lähemale. Raamat ,,Punased hobused", mille autoriks on August Gailit, on väga huvitav jutustus ja ma soovitan seda kõigile: nii noortele kui ka vanadele lugejatele.
kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – murdsin / sõudma – sõudsin /kärbes – kärbsed (algvormi kptgbd säilib igas vormis) peatne -peatselt märkmik – märkmiku – märkmikku aednik – aedniku – aednikku vahel = mõnikord vahest = võib-olla vast = alles, äsja järgi – eeskujul, kohaselt, põhjal (tunniplaani järgi pidi olema matemaatika) järel = taga (kõndis minu järel) järel = pärast (trolli järel tuleb buss)
igasuguseid tegusid Sõna "mesi" mitmuse osastav kääne. mesi- õige, mett-väär Ma ei tahtnud sellisest käitumisest kellegile rääkida.- Eravestlus. lõpp lisandub alati viimasena. kellelegi, hobunegi, sinagi Sõnade väärkasutus enne- ajaliselt varem/ ennem- pigem Ennem lähen ma vanaema juurde./ Ema läks vanaema juurde enne mind. vahel- mõnikord/ vahest- ehk Ema käib vahel ka poes, mis asub lähemal./ Vahest läks ema poodi, mis asub kaugemal. küün- heinaküün/ küünid küüs- sõrmeküüs/ küüned Sõnad ja nendega kaasnevad käänded sarnanema- kaasaütlev kääne tuginema- alaleütlev kääne baseeruma- alalütlev kääne Lõpetuseks võin öelda, et proovin inimesi alati parandada ning samas ise ka vigu vältida. Eesti keel on pidevalt muutumas ja lisandub uusi reegleid. Õpilastel on selle kohta käivat informatsiooni palju lihtsam ja kiirem vastu võtta, kui vanematel. Noored
mõisa juures toimunud võitlusel. Peale venelaste Kuimetsa tungimist oli Gabriel ainuke, kes mõtles Agnese päästmise peale. Alguses oli neiu veidi pahane tema peale, et võõras mees teda sellisest olukorrast päästnud, kuid see pahameel lahtus peagi. Noored asusid koos rännakule Tallinna poole ja nad ei kujutanud ettegi, et on leinud oma tõelise armastuse. Rändajate esimeseks ööbimispaigaks teekonnal sai ojakese ligidal seisev üksik heinaküün. Hommikul magas rännakust väsinud preili kaua ning Gabriel läks teda vaatama. Teda lummas Agnese puhas ilu, tung neiut suudelda muutus väljakannatamatuks. Äkitselt ta kummarduski ja tegi oma soovi teoks. Agnes kõigepealt ehmus selle peale, aga siis teatasid mõlemad, et on armunud teineteisse. See oli rõõmusõnum noorpaari jaoks, peale seda oli väsimus kadunud, aga polnud ka enam kiiret Tallinna jõuda. Kahjuks polnud nende õnn igavene, juba järgmisel päeval
"Capaneusi Harta" (2000) "Mees, kes ei joonud viskit" (2001) "Väendru" (2001) "Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) "Tagasi tulevikku IV” Jutud "Dejavu" (1998) "Õnnekosk" (1998) "Gondvana lapsed" (1998) "Kliendi soov" (1999) "Spitzbergeni nokturn" (1999) "Kindel linn" (1999) "Kõik võimalused maailmas" (1999) "Koobassaare heinaküün" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001)
Põldu on kasutatud nii kartulipõlluna (aastal 2005-2007) ning juba varasemal ajal oli selle asemel must kesa. Praegu on põllule külvatud odraseeme. Põld on ääristatud elektrikarjusega, et loomad põllule ei pääseks. Mullaelustik on suhteliselt rikkalik. Mullas on palju vihmausse, mardikaid ning nematoode. Põllule on viidud ka sõnnikut, et saak rikkalikum oleks. 3. Inimasutus Vaatlusaluses piirkonnas on inimasutus väga hõre. Piirkonda jäävad vaid üks maja, loomalaut , heinaküün, viljakuivati ning puukuur (vt joonis 2). 4. Kultuuriliselt huvitavad objektid Vaatlusaluses piirkonnas ei leidu kultuuriliselt huvitavaid objekte. 5. Piirkonna elustiku peamised probleemid Piirkonna elustikus ei esine probleeme. Kasutatud kirjandus: Kukk, T., 2002. Pärnumaa loodus. Tartu. Valk, U., 2005. Eesti rabad, Tartu. http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113, 10.04.08 http://www.vvk.ee/k99/images/parnumaa.gif, 18.04.08. http://torivald.ee/index.php
pinnasevesi (näiteks drenaaziga *Kultuurkarjamaa- on karjamaa, millel on külvatud rohustu *Kultuurniit- on külviga rajatud niit *Kultuurrohumaa- on külviga rajatud rohumaa *Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks *külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil *künd- põlluharimisviis *Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa). *Looduslik karjamaa- on karjamaa, mis on kujundatud pärismaise elustikuga kooslusele karjatamise ja metsavööndis ka puude eemaldamise teel *Looduslik niit ehk looduslik heinamaa- on pärismaise elustikuga alale regulaarse niitmise mõjul kujunenud niit.
kopsiku ja lõi sellega Rudolfit nii kõvasti, et Rudolf oli oimetu. Rudolf vahetas ka oma liignime, ta võttis endale nime, mida keegi teine endale ei paneks Ikka. Varsti otsustasid Irma ja Rudolf abielluda, toimusid väikesed pulmad. Peale pulmi kuhjati Irma kingitustega üle, kuid need ei teinud talle suurt rõõmu. Ükspäev kutsus Rudolf Irma ärireisile. Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga.
* massiline võõrtööliste sissevool * eestlaste osatähtsus vähenes(63%) * urbaniseerumine ehk linnastumine (2/3 linnas) * traditsioonilise talumajapidamise likvideerimine * elatustase langes 9. KUIDAS SAID EESTLASED INFORMATSIOONI LÄÄNES TOIMUVA KOHTA JA KUIDAS VÄLJENDATI ERINEVATEL AEGADEL OMA VASTUPANU NÕUKOGUDE VÕIMULE? VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus
"Hathawareti teener" (2002) "Maris Stella" (2003) 10 "Tagasi tulevikku IV" (2003) 11 Jutud: "Deja-vu" (1998) "Õnnekosk" (1998) "Gondvana lapsed" (1998) "Kliendi soov" (1999) "Spitzbergeni nokturn" (1999) "Kindel linn" (1999) "Kõik võimalused maailmas" (1999) "Koobassaare heinaküün" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000)
maad olev kaar laiali lüüa, siis pääsevad päikesekiired ning kuivem ja soojem õhk paremini kuivavate taimede juurde. Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta
Toiduainetööstuse laohoone Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele Jäätmehoidla hoone Lennukiangaar VII kasutusviis Garaazid:
5. Ülevaade arhitektuurist rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver · 17. saj mainiti kambreid · 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün · 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand · majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased · mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud · toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad · Keskaeg o puitmõisad pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti
5. Ülevaade arhitektuurist – rehielamutest uhkete mõisaansabliteni 19. sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver 17. saj mainiti kambreid 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad Keskaeg o puitmõisad – pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti
Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte. Isal oli nüüd abiks vaid Siivert. Tema abiga saadi valmis heinaküün. Inger palus igal kevadel teenjatüdrukut. Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku
Ta leidis Ingeri metsast koos ühe töölisega istumast. Insener andis lastele uue pliiatsi. Iisak leidis hommikul rehe alt kohvri ja nokkmütsi. Külla tuli avarvaate peremees Brede Olsen. Tuli välja, et kohver ja müts kuuluvad talle. Insener tahtis Eleseust enda juurde kirjutajaks. XIV Eleseus saigi linna tööle. Tal oli õpingute ja muu linnas vajaliku jaoks raha vaja. Iisak saatis talle esialgu raha, aga hiljem enam mitte. Isal oli nüüd abiks vaid Siivert. Tema abiga saadi valmis heinaküün. Inger palus igal kevadel teenjatüdrukut. Iisak ei tahtnud abilise peale mõeldagi. Brede Olsen uuris mägedes leiduvaid kive. Külla tuli Oliine. Ta teatas, et Oss- Andres enam Ingeri juurde tulla ei julge. Inger teadis, et mees oli paar päeva tagasi ära surnud. Inger muutus Iisaku suhtes aina üleolevamaks. Ta üritas isegi Eleseuse jaoks raha varastada.Ta jäi aga Iisakule vahele ning sellest tekkis suur tüli. Iisak ja Siivert käisid mägijärve juures ja ehitasid lootsiku
maastikutajumine minakeskselt positsioonilt, maastik on see mis on vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks, põllumajadussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem , ruum, pinnase filteerimisvõime Väärtus – ajalooline, kultuuriline, pukeotstarbeline, esteetiline,
et tema ei kuulnud midagi ja aken oli lahti, et jahedam magada oleks. Jürka rahunes ja ütles, et kui ta sulase veel toast leiab, lööb ta maha. Parandas siis ukse ära ja läks tagasi Antsu juurde. Kui ööd juba pikemad olid, läks Jürka taas öösel Põrgupõhjale. Ta läks majja, kuid Lisetet polnud seal. Läks siis sulast lakka tema asemelt otsima, kuid sulast polnud seal. Jürka hüüdis kannatamatult. Lõpuks tuli nurga tagant Lisete. Jürkale meenus eemal asuv heinaküün, kust suunast Lisetegi tulnud oli ja võttis sammud sinnapoole, samas kui Lisete teda taksitada püüdis. Sellest polnud abi, sest Jürka jõudis just siis küüni juurde, kui sulane sealt põgenedatahtis. Jürka sai sulase kinni, viskas ta tagasi küüni, sulges ukse ja pani küünile tule otsa. Kui küünist olid ainult söed järel läksid Lisete ja Jürka tagasi tuppa. Hommikul rääkis
Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20.sajandi alguses hakkad vana tüüpi aedu kõrvale tõrjuma laualippidest lippaed.19.sajandi keskpaigas hakati ehitatama keldreid pooleldi või täiesti maa sisse ehitatud (varem hoiti kartulisaaki maa sees aukudes, kartulikoobastes), just seoses kartulikasvatuse suurenemisega. Seal hoiti peale kartulite ja juurviljade ka muid toiduaineid, nt piima. Keldritel olid tavaliselt kiviseinad, vanematel palklagi, uuemalte kividest laotud võlvlagi. Mullast paistis välja vaid esisein.
maad olev kaar laiali lüüa, siis pääsevad päikesekiired ning kuivem ja soojem õhk paremini kuivavate taimede juurde. Vihmastel suvedel on kaarutamine tõhusam, sest kaarutamisega viiakse kaar ka uuele tahenenud kohale. Ka pärast vihma tuleb kaarutada. Hein kuivatatakse niidul säilituskuivaks, siis tuleb see umbes 30%-lise niiskusesisalduse juures vaalutada, seejärel muutub kuivem hein liiga hapraks ja kaarutamise-vaalutamisega kaasnevad suured varisemiskaod. Heinaküün peaks kindlasti olema ventileeritav. Heinaküüni tühjendamine ja täitmine on lihtsam, kui õhujaotuskanalid ja restid on põranda sees. Neid võib edukalt valmistada madalakvaliteedilisest puidust, vanadest raudteelipikutest jm. 25-45%-lise niiskusesisaldusega hein kogutakse niidult lahtiselt, tervena, või pika (15 cm) hekslina. Võimalikke koristusviise on 3: 1) Vaalud lükatakse lohistiga kokku ja sealt tõstetakse veokile 2) kogutakse kogurhaagistega ja veetakse nendega hoiukohta
Sõidukite teeninduse hoone Konteinerite terminali hoone Vedelkütuse-, gaasi- jm terminali hoidlahoone Elevaator või puisteaine hoidla hoone Külmhoone või eriladu Muu tööstuse laohoone Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus Teraviljakuivati Heinaküün Põllumajandusmasinate remonditöökoda või hoiukuur Metsa-, jahi- või kalamajandushoone Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla Katlamaja, boilerjaam Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele Jäätmehoidla hoone Lennukiangaar
et ta sarnase kiusa-tuse vastu jaksas seista. «Mõtelge oma «seisuse peale, preili von Mönnikhusen,» ütles ta lühikese vaikimise järele kentsakalt kõlava, katkendliku häälega. «Olen ma teid pahandanud?» kogeles Agnes kohkudes. «Ei, aga ma ei tahaks, et teie hiljem iseenese üle pahandaksite.» Päike oli juba looja minemas, kui rändajad ojakese aarde jõudsid, mis siin laisalt metsaheina-maast läbi sirises. Ojakese ligidal seisis üksik heinaküün ja Gabriel leidis järele vaadates, et küünis ei tea mis ajast veel vähene osa heinu järele oli jäänud. «Taevas on meile armuline,» ütles ta rõõmuga. «Mõtlesin juba murega, kust öömaja leida. Tore ei ole küll seegi mitte ja' ara hellitatud junkur Georg tõmbab vist suu veidi krässu, aga vähemalt võib ta nüüd ometigi pehmel asemel ja katuse all puhata. Mina kui truu sulane jään küüni ukse ette valvama.» «Kas teie sugugi väsinud ei ole?» imestas Agnes. «Ei ole.»
annaabi.ee 
