· Külakaev kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee. · Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde. · Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga. · Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist. · Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt. · Jääkelder jõukamates taludes hoiti seal jääd, millega jahutati suvel piima. · Aidad majandushoone talu õuel. Algseks hooneks oli sammaslava, millel hoiti jahisaaki,
Magamisaitu on ettevõttes neli ja igal aidal on oma nimi(Marri, Jakob ja Juula, Wido ja Pedo, ning Hello ja Katto). Igas aidas on voodikohti vastavalt, kas 2-3 inimesele või siis 2-7 inimesele. Iga voodi kõrval on öökapp. Akende ees on suvel sääsevõrgud. Aitades on olemas elekter ja sooja annab reguleeritav radiaator. Veel kuulub talukompleksi majapidamisait, kus on kaks wc, dussiruumid ja köök aitades ööbijatele. Kopleksi kuluvad veel külakiik, grillmaja, lebola, tiik ja suur kivikelder. Hooned paiknevad ümber talõue ringikujuliselt. 5 Üks ait on mõeldud puhtapesu ja valvesignalisatsiooni sisse- ja välja lülitamiseks. Ööseks pannakse kõik aidad lukku ja signalisatsiooni alla. Kui signalisatsioon hakkab tööle saadetakse häire falckile ja nad on 10 min. jooksul kohal. Juhul kui tegemist on valehäirega, tuleb alarm ise