koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad kohanimed ning veel loendamatud mälestised seovad eestlasi oma isamaaga. Omaette kategooriaks pärandkultuuris on pärandmaastikud ja pärandkooslused puisniidud ja
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...