Liimi kulu arvestamine Liimi kulus tappidele ja teistesse kohtadesse kokku 150 g Laki kulu arvestamine Keskmine laki kulu 1 m² on 100g Esimese kihi peale kulub 590g lakki ja koos teise kihiga on laki kulu 1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8
Viiakse küll tihti midagi kivi juurde, kuid mitte annina, vaid selle põhimõttega, et antakse haigus ära ning selle vastutasuks ka midagi. Ei ole pühapaigad, asjade võtmine on sealt küll keelatud, kuid seetõttu, et kui sa võtad midagi ära, siis saad endale selle haiguse, millega teine inimene on sinna läinud. Sisemaa Hiis-toponüümi puudumine Ainult ravimiseks kasutatud kohtade puudumine (va silmalätted) Üksikute pühapuude ülekaal Talude ohvrikohad (Mulgimaa) Ristipuud Võrumaal – need puud on ka pühad, kuigi neid pühadeks ei nimetata. Kagu-Eesti: raviallikatele ohverdamise vähesus. Erinevused jumaluste nimedes: Järvamaal ja Virumaal on Uku Pärnumaal, Harjumaal ning ka Järvamaal on Tõnn Mulgimaa lõunaosas on Pell Võrumal on Tõnis ehk Tennüs Setomaal on looduslikud pühakud, Peko Neis kohtades on selliste nimedega kohad, kivid jmt. Setomaa iseärasused: Lautsipuud – puud, mis kasvasid küla piiril ning kuhu terve küla saatis surnu ära
Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju. · Raha ehitamiseks sai näitusmüükidest, pidude korraldamisest, seltsi liikmes andsid ehitusmaterjale. Ehitus võis toimuda ka talgude korras. · Esimene seltsimaja ehitati Toilas 1882. aastal. RISTIMÄED JA RISTIPUUD · Kuulsaim ristimägi Eestis Hiiumaal. · Ristipuud levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis, kus leidub vanu mände. Tavaliselt lõigati sinna rist lahkuni mälestuseks kui ta surnuaeda viidi. · Mõnes kohas lõigati lihtsalt sälk puu sisse, teises kohas lõigati peremärk. Nii sai määrata talus surnud inimeste arvu. · Ristimärk tehti selleks, et surm ei pöörduks tagasi. · Ristipuuks oli tavaliselt mänd või tugev lehtpuu. · Hiis oli ühteaegu nii kes kui ka mis
MTÜ Pühametsa Pärandkultuuri Kaitsjate seisukoht: 1. Paragraaf 33 on küll pandud, et Mardi kodu on puutumatu ja sinna ei saa lihtsalt sissetungida kuid kui edasi lugeda siis on seal kirjas, et ei tohi küll sisse tungida välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 2. MTÜ-l on õigus eravalduse poolt võtta ka sellepärast, et riigimetsa poolel on ristipuud millest mõned on rohkem kui sada aastat vana. MTÜ võitleb nende puude eest, sest need puud kuuluvad Lõuna- Eesti matusekombestikku. 3. Paragraaf 33 alusel on MTÜ-l õigus teha sealt poolt teed ka sellepärast, sest see on inimeste kaitseks. See on ohutusnõue. Ennem kui polnud seda teed siis toimus palju õnnetusi aga kui seda teed nüüd tehakse siis õnnetuste protsent muutub väiksemaks 4. MTÜ arvates on õigus küll Mardil selle suhtes, et tema kodu peab olema puutumatu
Kuid võimuesindajad oli leppinud ühe Jeesuse jüngri Juudasega, et Jeesus vangistatakse. Juudas pidi tagama, et just Jeesus võetakse kinni. Jeesus viidi Pontius Pilatuse ette kohtamõistmisele. Pilatus ei leia otsast põhjust, miks peaks teda karistama, kuid Juudi võimud nõuavad ta surma. Lõpuks ta mõistis ta surma juudi võimude nõudmisel. - Jeesus löödi risti. Enne toimus rongkäik, kus Jeesus pidi ise oma ristipuud kandma... Jeesus võeti risitpuult maha ja ta pandi hauda, mis kinnitati. Avastati, et Jeesuse keha on kadunud. Siis on ilmutas end ingel, kes ütles ,,Jeesus elab." Järgnevatel nädalatel nähti Jeesust ja usuti, et ta ongi surnust ülestõusnud. - Jeesuse jüngrid mõitsid, etkõik juudid on oodanud oma Messiast, kes vabastab oma rahva Roomlaste võimualt. Jeesust peeti Messiaks, kes on tulnud oma rahvast vabastama. Järeldati, et ta on suur universumi valitseja
Kõige rohkem on kasutust leidnud loomade pead ja pea osad: sarved, kihvad ja pealuud. VÄEGE SEOTUD ESEMED – mingi väe omandamiseks tuli vanasti omandada teatud esemed, kusjuures mingi eseme omandamine iseenesest ei tarvitsenud veel väge anda. Veevägi – allika, kose, hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi. Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris Puudega on seotud inimesed ise, matusekombestikud (ristipuud, kuused matustel). Hiied olid vanadele eestlastele pühad paigad. Puud, kui jumalad (puust kuju tegemine). Puudele on ka ohverdatud (kui kõht valutas, rebiti särgi küljest valutavat kohta puudutav riideriba ja seoti see puu külge). Hingepuu – puus usuti olevat üks inimese hingedest. Tihti istutati inimesele tema sündides puu – kui see kasvab ilusasti, hoiab ta ka inimest. Puud kahjustades saab kahjustada ka seda inimest, kelle puud kahjustati. Puudega on seotud ka ended, nt.
animism (E.B.Taylor) hingeusk; inimesel on hing, mis võib ära käia animatism (R.R.Marrett) -elusus, mitte hingelisus; nt zombied; järvede asukoha vahetumine: järv solvub (nt keegi roojab või ei püüa keegi kalu) pilvena tõuseb taevasse ja vahetab asukohta. manism(H.Spencer) surnuteusk ehk surnute austamine; esivanemaid peetakse oma kogukonna kaitsjateks. Austatakse kaugeid esivanemaid, aga äsjasurnuid kardeti ja püüti maagia abil hoida neid tagasitulemast (nt nn ristipuud LõunaEestis), esivanemaks võib olla ka loom. totemism (W.Robertson Smith) usk loomakujul tegutsenud esivanematesse; esivanemaks võis olla loom, lind või nt pilv (pilverahvas); tootemlooma ei kütita, kuid korra aastas küll, et ohverdada ja nö austada oma esivanemat sotsiaalne interragatsiooni teooria (E.Durkheim) - nt loodusrahvastest; seotud totemismiga; teooria sõnastas austraalia aborigeenide põhjal; kui me sööme tootemlooma liha, kinnitame me seotust selle esivanemaga.
vastu saada. Taludel on olnud enda ohvripuud, mis vahel võisid olla ka aiaga piiratud. Üldisema tähendusega puude kõrval on teine väga selge liik ravipuud. On seotud eelkõige läänepoolse Eestiga, neid leidub ka Ida-Saaremaal. Ravipuud on sisuliselt arsti eest, inimesed lähevad nende juurde siis, kui on põhjust minna ning loodetakse abi saada. Ei ole püsivat vastastikust seotust. Mingi ülekande teel antakse puule enda haigus. Kagu-Eesti eksisteerivad ristipuud, eelkõige on neid säilinud Võrumaal ning Tartu maakonnas on kolmes kihelkonnas samuti need traditsioonid rohkem või vähemal määral säilinud. Setumaal on väga omapärased ning tähtsad lautsipuud. Samuti seotud matustega, kuid hoopis teises tähenduses. On oma nime saanud sellest, et enne matmist hoiti surnuid kodus lautsil. Majapidamises aga ei ole hiljem hea hoida asju, mis puutusid surnuga kokku, mis tõttu viidi surnuga seotud esemed lautsipuu alla, kuhu need jäeti kõdunema.
maastikul. Vaadeldes muistenditega seotud puid eri muistendite järgi, selgub et kõige rohkem, 36%, on olnud pühapuid. Järgmisel kohal olid ajalooliste või legendaarsete tegelastega seotud puud (14%). Kõige sagedamini olid sellisteks tegelasteks Rootsi kuningas Karl XII ja Venemaa tsaar Peeter I, kes muistendite kohaselt puid istutanud. Sageduselt kolmandal kohal olid puud, mis muistendi kohaselt seotud mingi erilise tegevusega ( 11%). Näiteks on need olnud peksupuud, ristipuud ( puule tehti koolnu nimel rist), rannamärgid, vahipidamise puud ( jahil, sõdade ajal) jne. Järgnesid väga mitmesugust tüüpi muistenditega seotud puud ( peidetud varandus, puu juures toimunud eriline sündmus jne.). Nagu näha, moodustasid tähtsaima osa muistenditega seotud puudest pühapuud. Milline on olnud kombestik hiite ja pühapuudega ümberkäimisel ? Kõige üldisemalt öeldes oli selle käitumisreeglistiku keskmes mõiste püha. Püha tähendas midagi igapäevasest kõrgemat
Sel ajal käisid jutud ringi mingist munk-lummutisest, kes öösiti Pariisi tänavatel hulgub. Need tulid talle nüüd hämaralt meelde. Ta jäi mõneks minutiks tardunult seisma, katkestas siis vaikuse, katsudes naerda. 1 6 3 «Mu härra, kui te olete varas, nagu ma arvan, siis on teil minust küll sama vähe kasu kui haigrul pähkli-koorest. Mina, mu kallisA olen laostunud perekonnast. Pöörduge parem siia kõrvale. Selle kolledzi kabelis on kirikuhõbeda hulgas tükike Kristuse ristipuud.» Varju käsi sirgus mantli alt ja haaras Phoebuse käsivarrest kinni nagu kulliküüntega. «Kapten Phoebus de Cháteaupers!» ütles vari. «Mis kurat!» hüüdis Phoebus. «Teie teate isegi mu nime!» «Ma ei tea üksnes teie nime,» vastas mantlis mees hauataguse häälega. «Teil on täna õhtul ees kohtamine.» «Jah,» vastas hämmastunud Phoebus. «Kell seitse.» «Jah, veerand tunni pärast.» «Falourdeli juures.» «Justament.» «Saint-Micheli silla lirva j,,uures.»
annaabi.ee 
