Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine; 5) ehitise lammutamine. (7) Ehitise laiendamine on olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), peale- või allaehitamine. (81) Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
.............................................................25 67. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel ...............................................26 68. Tehnohooldus ja remonditööde sarnasused ning erinevused ....................................26 69.Tehnohooldustegevuste klassifikatsioon sõltuvalt nende korraldamise iseloomust .....26 70.Tehnohooldus ja heakorratööde sisu ning olemus, nende põhilised erinevused .........27 76. Kasutusluba sisu, saamise eeldused, vajalikkus.......................................................28 77. Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidav ehitusjärelevalve põhikohustused ja õigused ......................................................................................................................................... 30 78. Ehituse ja ehitiste riiklik järelevalve põhikohustused ja õigused...............................32 79. Omanikujärelevalve põhikohustused ja õigused.........
4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6
Kättetoimetamisest alates hakkab lugema kaebetähtaeg. See et ta kolmandatele isikutele ei ole kätte toimetatud nt 3-4 kuud hiljem, siis tema kaebetähtaeg hakkab sellest hetkest kui temale on kätte toimetatud. KAASUSED 1. Põllumajandustootja OÜ Hektar esitas 10.10.2013 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotluse. PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkirjaga rahuldati taotlus täies ulatuses. 25.11.2013 avaldati PRIA veebilehel info OÜ Hektar taotluse rahuldamise kohta. OÜ Hektar esitas 27.11.2013 PRIA-le dokumendi, mille palus lisada oma 10.10.2013 taotluse juurde. PRIA peadirektori 03.12.2013. a otsusega keelduti HMS § 44 lg-s 1 nimetatud aluste puudumise tõttu haldusmenetlust uuendamast. Kas PRIA peadirektori 20.11.2013. a käskkiri kehtib? Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus § 1. Seaduse reguleerimisala
ning keskkonna saastamise vältimist. 4. Projekteerimise ja ehitamise mõisted (ehitusseadus) §2 Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine. 5. Ehituse ja ehitamise mõisted Ehitus on ehitiste püstitamine, rekonstrueerimine, laiendamine ja remontimine. Ehituse kaks aspekti- planeering ja ehitamine Ehitamine on ehirustöö tegemine,järelvalve, projekteerimine, rahastamine ja rojekti juhtimine. Ehitamise kaks aspekti- kuhu ja mida ehitada, kuidas ehitada. 6
Tallinna Tehnika Ülikool Ehitusteaduskond Referaat ,,Ehitusprojekt. Staadiumud ja osad" Üliõpilane: Juhendaja: 2012 õa SISUKORD 1. Ehitusprojekt 3 2. Projekti staadiumid 3 2.1 Projekteerimise käik 4 2.2 Projekteerimise eeltööd 5 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid 6 2.4 Projektistaadiumid 7 3. Muud ehitusdokumendid 12 4. Kasutatud allikad 15 1 Ehitusprojekt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus n67 ,,Nõuded ehitusprojetile" 1. Peatükk üldised nõuded. § 2
muutuvad oluliselt. Oluline rekonstrueerimine on ehitamine, mille puhul on hoone piirdekonstruktsioonide muutmisega ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamisega või välispiirete ja tehnosüsteemide või nende osade muutmisega või tehnosüsteemi tervikliku asendamisega seotud kulud suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. 5. Mis on energiamärgis? Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. Kehtib 10 aastat. Annab selleks vastavat kutset omav pädev isik. Energiamärgise andja kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse. 6. Millal tuleb taotleda projekteerimistingimusi? Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui
Tehnilised dokumendid 2 October 20, 2009 Tehnilisteks dokumentideks loevad Pooled teistsuguse kokkuleppe puudumisel muuhulgas Lepingu täitmisega seotud olulisi ehitamise tehnilisi dokumente, mis ei laienda Poolte Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ega vastutust ilma vastava kokkuleppeta s.h: - ehitusprojekt ja selle muudatused; - ehitustööde päevik; - kaetud tööde aktid; - ehitusgeoloogiliste ja geodeetiliste tööde tulemid; - ehitusprojekti ekspertiisiakt, selle olemasolu korral; - teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid; - töökoosolekute protokollid; - Tellija poolt soovitavat ehituskvaliteeti kirjeldavad dokumendid. Lisatöö Lisatöö on Omanikujärelevalve poolt osutatav teenus, mis Lepingu järgi algselt tema
Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa. Ehitise kohta sätestatu kehtib ka rajatise suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. 17. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses. Asjale tehtud kulutused on: vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse; toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust, meeldivust või ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi,
oluline osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa. Ehitise kohta sätestatu kehtib ka rajatise suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti. 17. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses. Asjale tehtud kulutused on: vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse; toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust, meeldivust või ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul, kes võõrast asja vallates on teinud sellele vajalikke kulutusi,
osa. Ehitis, mis on võõra maatükiga püsivalt ühendatud seda maatükki koormava asjaõiguse teostamiseks, ei ole maatüki oluline osa. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise oluline osa. Ehitise kohta sätestatu kehtib ka rajatise suhtes, kui seadusest ei tulene teisiti 9. Varaga seotud kulutuste liigid ning nende hüvitamise põhimõtted kinnisvarakorralduses Asjale tehtud kulutused on: vajalikud, kui nendega säilitatakse asja või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; kasulikud, kui nendega asja oluliselt parendatakse; toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt asja mugavust, meeldivust või ilu. Kulutuste hüvitamine: Isikul,
Tallinna Ehituskool Rainer Kula Ehituses osalevad osapooled nende õigused ja kohustused Juhendaja : Õp. Roolad Allak Tallinn 2012 TELLIJA ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS Tellijal on kohustus Lepingu täitmisel valminud dokumendid või muud tööd vastu võtta ning tasuda kvaliteetselt ja tähtajaliselt tehtud tööde eest Lepinguga kokkulepitud ajal ja ulatuses. Tellija on kohustatud andma Töövõtjale tööde kvaliteetseks teostamiseks selgelt sõnastatud tööülesande (lähteülesande), mis on Lepingu lahutamatu osa. Tööde teostamise tähtaeg ning Lepingu tasu lepitakse kokku Lepingus. Kui Lepinguga ei ole töö või selle osa teostamise tähtajas või tasus kokku lepitud, kuulub töö või selle osa teostamisele mõistliku aja jooksul ning Tellijal on kohustus maksta tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tellija hangi
- ilmastiku ja loodusfaktorite (pinnas) mõju tootmisele - elutsükli erinevus (meeskond ainult konkreetsel objektil laiali minek) 10. Mõiste ,,projekt". Mõistel projekt on ehituses kaks tähendust: - Projekt tähendab kõiki tegevusi püstitatud eesmärgi elluviimiseks ehitamise elutsükli jooksul. Projektil on selgelt fikseeritud algus ja lõpp, eesmärk ja tulemuste hindamise kriteerium. Projekti edukas elluviimine eeldab plaanimist. - Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist, mahutabelitest ja muudest asjakohastest dokumentidest. 11. Ehitise elutsükli faasid ja selles osalejad. Ehituse tellija tasuvus ja teostamisuuringud, kavandamine Projekteerija- projekteerimine, kavandmaine Ehitusjuht /Ehitusetöövõtja ehituse töövõtukorraldus Ehitusettevõtja ehitamine ehitusplatsil
käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
Töövõtulepingu Üldtingimusi II. LEPINGU OBJEKT (TÖÖ) punkt 8. Lepingu objektiks olevale tööle esitatavad kvaliteedinõuded lepitakse kokku Lepingus, viidates võimaluse korral konkreetsetele kvaliteedinõuetele ja/või kvaliteediklassile. Kui Lepingus kvaliteedinõudeid kokku lepitud ei ole, tuleb järgida kehtivaid õigusakte ja head ehitustava. Projekteerija vastutab, et antud projekt vastaks üldistele tingimustele vastavalt EhS § 18 lõige 2 - Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele (§ 3. Ehitisele esitatavad nõuded - (1) Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate
- Kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või on stabiilsed? - Milline on olemasolev elamufond? - Kas hinnad ja kinnisvarategingute aev on kasvamas, kahanemas, stabiilne? - Millised konkurentide planeeringud on menetluses? - Milliseid kortereid konkurendid pakuvad kui suuri jne, mis on müügitempo? - Kas konkurendid on suured arendajad või kohalikud tegijad? - Mis on planeeringute menetluse juures valupunktid? - Kuidas kohalik omavalitsus arendusprojektidesse suhtub? Ja veelgi detailsemaks minnes: Maa sihtotstarve on oluline kodudele tekib maamaksu vabastus. Sihtotstarvet on võimalik muuta läbi detailplaneeringu (pikaajaline protsess). Mingitel juhtudel ka läbi kasutusloa. Juurdepääsuteed maatükile kas on olemas või tuleb rajada? Kas pead naabritelt loa saama? Kas pead füüsiliselt tee ehitama? Kommunikatsioonid side, kanalisatsioon, vesi, elekter, gaas jms. Kas on olemas? Mida kaugemalt
Kinnistusraamat § 51. Kinnistusraamatu mõiste- (1) Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Pole õnnestunud definitsioon- Pigem, maa- ja linnakohtute poolt peetav riiklik register kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. Eristatakse materiaalset ja formaalset kinnisasjaõigust Kinnistusraamatu pidamise vajalikkus tuleneb asjaõigusest, täpsemalt materiaalsest kinnisasjaõigusest (AÕS) Materiaalne kinnisasjaõigus sätestab kinnistusraamatu kannete tähenduse, sellega seotud õiguslikud tagajärjed ja eeldused, mis peavad asjaõiguslikuks õigusemuudatuseks olema täidetud Kannete tegemise eeldused ja menetlus toimuvad aga formaalse kinnisasjaõiguse raames (KRS, TsMS) Formaalne kinnisa
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
kohustus rahastama ravi vastavalt õigusaktidele. 24. Kinnisvaraarendaja AS Oma Kodu ja Saku Vallavalitsus sõlmisid enne detailplaneeringu algatamist lepingu, mille kohaselt kohustus AS Oma Kodu välja ehitama detailplaneeringule vastava avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni. Nimetatud ülesande täitmise peab EhS § 13 kohaselt tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. vallavalitsus haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas, mitmepoolne haldusleping, üksikregulatsioon. avalik-õiguslik ülesanne on detailplaneeringu täitmine või vastava tööde teostajaga lepingu sõlmimine, avalik-õiguslik leping, halduskohustuse seadus § 3 lg 4. 25. Viiratsi Vallavalitsus ja Suure-Jaani Linnavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille kohaselt
sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. USALDUSÜHING Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks. TULUNDUSÜHISTU
taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid; 5) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme. Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel. Kirjalikus nõusolekus sisalduvad: 1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid; 2) kohaliku omavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri; 3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg; 4) ehitise kasutamise otstarve; 5) ehitise olulised tehnilised andmed; 6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja
MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4. Elamusituatsioon ja eluasemepoliitika Eestis 2. ELAMUREFORM EESTIS 2.1. Eluruumide erastamine 2.2. Mitteeluruumide erastamine 2.3. Elamuseadus 2.4. Korteriomand 2.5. Korteriühistu 2.6. Energiamärgis 2.7. Sihtasutus KredEx 3. KINNISVARAKESKKOND 3.1. Kinnisvarakeskkonna olemus 3.2. Korrashoiu organisatsiooniline korraldus 3.3. Ühiskonna mõjud kinnisvara keskkonnale 4. KINNISVARA KORRASHOID 4.1. Kinnisvara korrashoiu olemus 4.2. Korterelamute korrashoid ja renoveerimine 4.2.1. Korterelamu korrashoiu korraldamine 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine 4.2.3. Korterelamute renoveerimise korraldamine 4.3
EESTI MAAÜLIKOOL HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist
käigus ja lihtsustas ka kulude ratsionaalset jaotamist erinevate ehituskonstruktsioonide, aga ka viimistlus- ja eritööde tegijate vahel. See metoodika on valdavalt kasutusel ka tänapäeval. Kuigi Eestis on kogusummal põhinevad ehituslepingud igapäevane nähtus, kuna tellijatel/hankijatel puuduvad piisavad teadmised ehitusest, neil on vähe rahalisi vahendeid, tahetakse maksimaalselt maandada oma riske ning võimalikult kiiresti ehitusprojekt lõpuni viia, on maailmas aga aja jooksul vaid kogusummal põhinev ehituslepingute süsteem taanduma hakanud. Selleks on kaks põhjust: 1) Vaatamata sellele, et kasutusel olnud töömahtude loendid pidid teoreetiliselt olema koostatud lõplikult väljakujundatud projekti ideekavandi alusel, kujunesid nendest vaid hüpoteetilised mudelid, kuhu ehituse käigus tuli sisse viia lugematuid muudatusi. Seetõttu polnud töövõtjal
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju jaoks o
seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? o Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. o Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? 7 o ...on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja?
seotud ehitiste planeerimiseks 26. Mis on ehitusluba? Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek: 1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. 27. Mis on maakatastri pidamise eesmärk? o …on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. o Katastriandmed on aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel 28. Kes on katastripidaja? o Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja,
Tööruumi planeerimine Krunt, territooriumi valik (kehtib ka toiduseadus) Ehitamisel tuleb omada ehitusluba. Või siis valmis ehitise kasutamisel on vaja kasutusluba.Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Ehitada tuleb vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. (Ehitusseadus) Ettevõttja peab ennast registreerima.
Mis on katastritunnus ? Katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega; Mis on väikeehitis ja ajutine ehitis? Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal
ASJAÕIGUS I Loeng Asjaõigus- tsiviilõiguse üks instituut, õigusnormide kogum, mis reguleerib asjaga seotud õigussuhteid, seda nii palgaseisus kui ka nende muutmises. Objektiivne- reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Riskianalüüs ja töökeskkonna ohutus Referaat Juhendaja: Jaan Reidolv Koostajad: xxx 2010 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja ) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamis
12. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomand on ühise omandi põhiline vorm. Kaasomandi puhul kuulub asi kaasomanikele ühiselt, kuid omanike osad on määratletud mõtteliste osadena. NB! Mitte reaalosadena! Oluline on, et kaasomanike vahel ei ole jagatud osadeks mitte asi kui omandi ese, vaid omandi teostamise asja suhtes. Mõttelist osa võib kaasomanik käsutada ainuomanikuna, st nt võõrandada oma mõtteline osa ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (ühisomandi puhul vaja nõusolekut). Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus. Kaasomandi tekkimine Eelduseks üks asi ja mitu isikut, kes soovivad seda asja omandada üheaegselt ja ühiselt. Kaasomand võib tekkida tehingulistel alustel (AÕS § 92, 120) või seadusjärgselt (nt PärS § 141, AÕS § 150) või ka kohtuotsuse alusel, aga ka sundenampakkumisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
