Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Egiptuse templid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
egiptus, amon, kompleks, hathori, luxori, karnak, karnaki, amoni, ramses, templis, simbeli, kunst, preestrid, teeba, arhitektuur, temple, egiptlaste, püramiidid, egiptlased, templeid, obeliskid, püloon, dünastia, nuti, hiiglaslik, muljet, gomaailm, jumalatega, reljeefid, templitel, nelinurkse, seisis, rituaalid, ehkki, amenhotep, kuningale, avastaVanemaid jumalaid kujutleti eelkõige loomadena, kunstis omistasid nad omale looma peaga inimese keha, sellised on näiteks krokodillipäine vetevalitseja Sobak, lehmapäine rõõmu, muusika ja tantsu jumal Hathor. Egiptlased ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutab endast inimese peaga püha lõvi kuju. Ajapikku kujunesid kõige tähtamateks jumalateks antropomorfsed Osiris, tema abikaasa Isis ja Amon, kellega seostus päikesejumal Ra. (Kangilaski 2003) Esines ka fetismi, nii elavad kui surnud kandsid amulette,mis tihti kujutasid jumalusi, neile omistati õnnetoovaid jõude. Ei puudunud ka toteism. (Spence 200) Animism Egiptlastel kujuned ettekujutus hingest ja elust pärast surma. Nad uskusid, et hing (ba), keda sümboliseeris inimpeaga lind, lendas pärast inimese surma ära. Surnul aga oli teisik ka, kes sündis ilma koos temaga. Ka oli
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis
> sillutatud tee ülemise e. Hauatempli juurde. Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad. Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud vaarao Tutanhamoni haud. Sealsed seined on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Sarkofaagid ja rikkalikud hauapanused varastati juba antiikajal. Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Uue riigi aegne arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptuses oli umbes 700 jumalat. Vaaraode lossid on halvasti säilinud, kuid need ei olnud kuigi suured ja uhked. Templite kätte kogunesid suured varandused. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel. Mingeid sidevahendeid Egiptuses ei tuntud.
Abu Simbel ja Karnak Abu Simbel Aswanist Nuubias kolmesaja kahekümne kilomeetri kaugusel asub Abu Simbel, mis on Egiptuse ajaloo ühe suurima ja kõige veidrama vaarao kõige ilusam ja illusoorne ehitis. See tempel on teooria järgi pühendatud Amon-Ra-le, Harmakisele ja Ptah-le, kuid tegelikult ehitati see oma ehitaja, Ramses Suure (Ramses II) hiilguseks. Templi ehitamine oli vaarao arhitektidele hiigelsuur väljakutse, mis, 2000 aastat hiljem, oli väljakutse ka maailma ühiskonna inseneridele, kes pidid päästma selle templi Niiluse vete eest. Nuubia kõrbe keskel, üksildases kadunud kohas asuv tempel, 38 meetrit lai ja 65 meetrit pikk, oli nikerdatud ühest kivitükist. Ebatavaline fassaad nikerdati " rohke tööliskonna poolt, kelle mõõgad
näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040eKr-1640eKr Preesterkuningad juhtisid erinevaid riigi piirkondi Tähtsaim jumal Teeba linna jumal Amon (Amon Ra) Vallutused, riik laienes Niiluse teise kärestikuni Rajati kanaleid pinnase kuivatamiseks Teine vaheperiood 1640eKr-1550eKr Vaaraod kaotasid kontrolli maa üle Hüksoslased Lähis-Idast asusid elama delta piirkonda Uus riik 1550eKr-1070eKr Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks Vaaraod laiendasid Egiptuse piire Egiptusest kujunes suurriik Allutati Süüria ja Palestiina, Hüksoslased tõrjuti maalt välja Ka Nuubia oli Egiptuse võimu all Vaaraode võim tugevnes
* Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada veel kuni kaheksasaja mütoloogilise olendi nimetused. * Amon (Amen, Amun, Ammon, Amoun) * Anubis (Anpu) * Apis * Aton * Atum * Geb (Keb, Seb) * Hathor (Athyr) * Hnum * Horos * Isis (Aset, Eset) * Maat * Min (Minu) * Month * Nut (Neuth, Nuit) * Osiris (Usire) * Seth * Thot (Thot, Thout, Djhowtey, Djehuti, Tehuti, Zehuti) * Ra (Re, RaAtum, AmonRa, RaHarahte) arhitektuur Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks
Selle keskme moodustas obelisk, mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks. Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur. Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid,
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 10.klass Linda Pihl VANA EGIPTUS Referaat Mõisaküla 2009 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1 Religioon......................
KUNSTIAJALUGU Esiaeg. Mesopotaamia. Egiptus ESIAJA KUNST Kiviaeg jaguneb: · noorem paleoliitikum (40 000-8000 a.e.Kr.). · mesoliitikum (7000-4000 eKr) · noorem kiviaeg e neoliitikum (6000-2000 eKr) Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15 000-10 000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Altamira koopamaalingutel (u 14 000-10 000 a. e.Kr.) kujutati peamiselt piisoneid, ent ka metssigu, hirve, hobuseid ja hunt
Ehnatoni usureformist loobuti tema sugulase Tutanhamoni valitsemisajal Tutanhamoni haud leiti 80 aastat tagasi Ainuke puutumatult säilinud hauakamber, mis on leitud Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt ta mürgitati Hauakambri seinu katavad reljeefid, kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde 13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud Kujusid on leitud ka Teeba juurest Egiptuse skulptorid on kujutanud ka loomi Animalistika loomade kujutamine kunstis Egiptuse loomakujud on suhteliselt väikesed Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne. Egiptuse vanimad seinamaalid pärinevad samuti juba 3. a. tuh algusest eKr Seinamaalid on väga värvikirevad ja realistlikud
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid
Valdavalt on tegemist tänapäeva Iraagi ja Iraani aladega. Savikeskne kultuur. Peamine ehitusmaterjal ja tarbeesemete materjal. Savitahvlid ja kiilkiri Esimene kirjalike mälestistega kultuur.- kiilkiri Küllaltki palju kirjaoskajaid, oskus levis ka lihtrahva seas. Jumalad: An-taevajumalanna Ea-ma Inanna-viljakus sõda armastus Utu-päike Nanna-kuu Marduk-ea poeg, vee ja õigluse jumal, julm, levinud paganlike uskumuste seas Usuti et jumal elabki templis jumala kuju sees. Ehituskunst- jumalate kingitus inimestele Ubaidi perioodi keraamika- käsitsi modelleeritud, kõrgkuumutatud u. 3200/3500 e.Kr. Abstraktsed mustrid mõjuvad ilusana ja kaasaegsena. Glasuurimine Põletatud savist naiseiidolid- ubaidi madonnad(mao näoga naine?) Silmaiidolid- vahvad silmadega junsud. Silm kui püha Eridu- vanim sumerite linn 5000a. e.m.a Suure veeuputuse müüt. Sumerite müüdi alusel algas sealt ajalugu. Teooria Paabeli torni asumine selles linnas.
Ta on kaetud lihtvitud lubjakiviga, sees on 3 kambrit. Püramiidi ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis asus tavaliselt maapinnast madalamal. Peale matmist käigud suleti ja peideti ( usk hauatagusesse ellu sisse jäeti luksusesemeid jne). Ehitati suurtes graniitplokkidest, horisontaalselt laotud, asetatud nii, et plokke hoidis nende enda raskus. templeid ehitati jumalate kummardamiseks, kuna jumalaid oli palju, siis oli ka templeid palju. Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala.
tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased.
katus kõrgemal, kui teiste sammaste kohal. Sammaste vorm eriti ülaosas (kapiteelid), meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust, nii, et sammassaalis viibijale võis jääda mulje papüüruse tihnikust. Egiptuse templiarhitektuuris arenes püstise samba ja rõhtsa talastiku kasutamine peamiseks ehitustehniliseks võtteks. Peale taimevormiliste kasutati ka 16-tahulist sammast. Uue Riigi ajal sai peajumalaks Amon. Amon-Ra preestrite arv ja võim oli väga suur ning Amoni templi ehitamine oli kunsti peaülesanne. Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja sellest 3,5 km kaugusel Luksoris. Samas piirkonnas on ka suure sõjaka vaarao Ramses II matusetempel ja 1 naisvaarao Hatšepsuti matusetempel, mis on osaliselt raiutud kaljuseina, mille metsikud vormid moodustavad kontrastse tausta geomeetriliselt täpsete ja selgete vormidega templile. Ramses II laskis ehitada Abu Simbeli kaljutempli, mis oleks pärast Assurani paisu ehitamist vee alla jäänud
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur.....................
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................lk 2 Mastabad.....................................................................................................lk 2 Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3 Püramiidid...................................................................................................lk 3 Kaljuhauad.................................................................................................lk 4 Sfinksid.......................................................................................................lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii..........................................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 A VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA Referaat Koostaja: Tarmo Lepik Juhendaja: Mart Saarmets Talinn 2012 Sissejuhatus Vanadest idamaadest pärinevad paljud olulised ajaloolised sündmused. Alguse sai kiri,
märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur
· Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr
Püloon, õu, katusega sammaskäik, sammassaal, ruumid kus paiknesid jumalakujud, jne. 2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba, lähedal asusid Karnaki tempel, Luksori tempel, Ramses II matusetempel ja Hatsepsuti matusetempel. 5. Mida erilist tead Abu Simbeli templi kohta? Vältimaks selle vee alla jäämist, saeti kalju koos templi ning selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 6. Miks võeti kasutusele kuningate oru kaljuhauad? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Tuntuim on Tutanhamoni
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid
kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike. Värava ja tänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest, leidus ka reljeefe. Marduki templi tsikuraat Paabeli torn, 90x90x90m, seitsme astanguna Hiljem vallutati Babülon pärslaste poolt. 5. teema Egiptuse arhitektuur Põllupidamine on võimalik ainult tänu Niilusele. Egiptus ühendati vaarao Menese poolt 4. at eKr. Egiptuse ajalugu jagatakse riikideks. Egiptuse kunst arenes üsna isoleeritult, kunst ei muutunud pika aja jooksul. Kasutatud on egiptuse poosi jalad ja pea külgvaates, keha ja silm otsevaates. Kunst oli tugevalt seotud religiooniga. Enamasti kujutati jumalaid inimese ja looma seguna. Tähtsamaiks kujunesid inimesekujulised jumalad nt Osiris, Isis, Amon. Ka vaaraod peeti jumalaks.
korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7. sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel. Selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui ~100 a hiljem ehitatud Poseidoni (Hera) templis. Zeusi tempel Olümpias, 64 m pikkune peripteer, tänaseks on see varemetes. Efeoses ehitati Artemise dipteer, 109 m pikk, 55 m lai, 18 m kõrgused sambad. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. Parthenoni tempel, peripteer 8x17 sambaga. Väravaehitis Propülee. Värav pidi ühendama all-linna akropoli pühapaikadega. Nii väravaehitise välimisel kui ka sisemisel küljel kandsid katust 6 dooria sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid
suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.
pikkus on 62m ja 20m kõrge. Väga vana on ka väikene reljeef tahvel Narmeri palett. Selle kõrgus on umbes 65 cm ning sellel on kujutatud Egiptuse ühendamist. Kreeka ajaloolaste andmetel oli Egiptuse ühendaja vaarao Menes, kuid vaaraodel oli mitu nime ning Narmer võib olla ka Menese teine nimi. Hiline Riik oli täis kodusõdu ning see kestab 11.saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34) Egiptus on esimene suur tsentraliseeritud riik, mille valitsejat nimetatakse vaaraoks. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid mastabad. Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Dzoseri auks Sakkaras. Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid
· Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks peristüül · Järgnes templi katusega osa sammassaal ainult ülikutele ja mõned hämarad ruumid ainult preestritele · Amon-Ra templi sammassaal Karnakis oli 0,5 ha suur, sambaid oli 34, nende kõrgus 10 20 m · Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid · Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis · Abu-Simbel oli püstitatud vaarao Ramses II jaoks · Tempel jäi hüdroelektrijaama paisjärvele ette · Korraldati päästmistööd ja tempel viidi jupphaaval kõrbesse · Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6
KUNSTIAJALUGU Ladina keelsed väljendid 1. Citius, altius, fortius = kiiremini, kõrgemale, tugevamini (kaugemale) 2. Per aspera ad astra 3. Cogito, ergo sum = mõtlen, järelikult olen 4. Tabula rasa = puhas leht 5. Alma mater = helde, toitev ema (Ülikoolis) 6. Terra icoglita 7. Sit tibi terra levis (s.t.t.l) = olgu muld sulle kerge 8. Per se = iseeneses 9. Manus manum lavat = käsi peseb kätt 10. Pecunia non olet = raha ei haise 11. Lupus in fabula non mordet lupum = hunt hunti ei murra 12. Lupus in fabula = kus hundist juttu.... 13. Homo homini lupusest = inimene on inimesele hunt 14. Otium reficit vires = uhkus taastab jõu 15. Ab urbe condita (a.u.c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Egiptuse geograafiline asend ja loodusvarade rohkus tingisid tema eraldatuse teistest rahvastest. See kaitses kallaletungide eest, aga ühtlasi pidurdas ka ühiskonna arengut. Tänu eraldatusele kujunes Egiptuses välja täiesti omanäoline kõrgkultuur. Selles olid tähtsal kohal vana säilitamine. Võib öelda, et Egiptus oli kultuurina suunatud minevikku. Eeldünastiline periood 5000 3000 V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähe kihistunud põlluharijate asulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vase kasutamine. Aastatuhande viimastel sajanditel (3300 3000) ilmusid Ülem-Egiptuses esimesed monumentaalehtised (valitsejate residentsid ja pühamud, ülikuhauad ja
Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse
annaabi.ee 
