Kreeta-Mükeene kunst (0)

Luiza Lilleorg  11.e klass Kreeta- Mükeene kunst Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel e.Kr. välja Egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta
saar ja mõned alad Kreeka mandril (Mükeene, Tiryns jt) .Egeuse kunsti õitseaeg oli 2000-1250 a e.Kr. Ajaloost •Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere 
järgi on nimetatud Egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga Kreeta-Mükeene kultuuriks. •Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad
ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused. Kreetal ja seda ümbritsevatel väiksematel Egeuse mere saartel kujunes pronksiajal Egiptuse ja Ees-Asia 
kõrgkultuuridelt saadavate mõjutuste tulemusena III ja II at vahetusel eKr välja omanäoline tsivilisatsioon. 
Erinevalt teistest varasematest kõrgkultuuridest (Egiptus, Mesopotaamias, Induse kultuur, Hiinas) pole Kreeta
tsivilisatsiooni loomises mingit rolli suurte jõgede olemasolul. Selle loojate etniline päritolu on senini 
teadmata ning kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete 
põliselanikega. Kreeta kultuuri paralleelnimetus – minoiline kultuur pärineb legendaarselt  (Kreeka müütidest
pärinevalt) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis 
on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud 
müüdid. Kreeta ehituskunst Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid(Knossos,Phaistos,Hagia Triada). 20.sajandi 
alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid väga 
paljudest suhteliselt väikestest ja eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse
sillutatud siseõue. Alumisel korrusel oli peamiselt laoruumid,teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad 
toad. Eritasapinnal asuvaid ruume ühendasid trepid,osa ruume sai valgust galeriidest, terrasitelt ja 
valguskaevudest, osa ruume olid hämarad.Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka Kreeta losside 
omapärased,allapoole peenenevad sambad. Need polnud aint lagede toestamiseks, vaid eelkõige ruumide 
liigendamiseks. Sambad värviti punase, musta ja  kollasega. •Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. 
Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana 
veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid 
delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse
ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. •Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare 
labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. •Härg 
seostalabürindiga muidugi sellepärast, et ta oli Kreetal püha loom ning teda võis aina kohata nii elus kui 
kunstiski. •Et enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. 
Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. •Omapärased on ka 
sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.  


Knossos tänapäeval. Keraamika Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Tavaliselt hoiduti 
seinamaalidel ja reljeefidel stiliseerimisest ja sümmeetriataotlustest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi oli 
keraamika. Selle arengus võib eraldada mitut etappi, kusjuures kõigile neile on omane ere värvirõõm ja 
dekoratiivsus. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi 
ja neid vaase on võrreldud akvaariumidega -niivõrd loomulikud, lausa ruumiliselt tajutavad on neil 
kaheksajalad,kalad,meritähed jne. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning 
meelelisele ilule ja kogu loodusele. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides 
maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, 
kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Kaheksajalavaas Kreeta saarelt.U.1500 e.Kr.


Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse 
iseloomustavad järgmised asjaolud: Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. 
Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks.  Losside 
ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud.Keeruka põhiplaaniga lossid 
(labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku.Lossid olid olulised 
majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad.Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja 
kultusepaikadena, sest templeid väljaspool losse pole leitud.Tõenäoliselt olid lossid ka valitseja elupaigaks, 
kus valitsesid arvatavasti preester-kuningad. KUNINGAS AGAMEMNONI SURIMASK                 KULTUSLIKUD SÕNNISARVED KNOSSOSES    


        Skulptuur •Palju on Kreetal säilinud väikesi kujukesi, eriti jumalannasid madudega- viimaseid peeti seal kodude 
kaitsjaiks. •Oma volangiliste seelikute, avatud pihikute ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi 
edevalt. •Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel Jumalanna madudega.Terrakota. U. 1600 e.Kr Linnaehitis. •Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). •Et mandril olid
linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest 
kivipankadest müüridega. •Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid 
neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks 
müürideks. Väravad ja hauakambrid.


•Sissepääsu Mükeene kunagisse linnusesse valvavad praegugi kaks reljeefset lõvi kuulsa Lõvivärava kohal. 
Läheduses paiknevad ülikute kuppelhauakambrid (nn. tholosed), millest tuntuim on nõndanimetatud Atreuse 
varakamber. •Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890. 
Lapsepõlvest peale, innustunud Homerose eepostest, unistas ta leida ja välja kaevata legendaarne Trooja linn.
Lõpuks ta oma unistuse ka teostas. Kuigi ta osakamatusest paljugi lõhkus, peetakse teda siiani kaasaegse 
arheoloogia isaks.