Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Efektiivse inimese 7 harjumust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teritamine, proaktiivne, mikson, reaktiivne, ettekande, minust, lõppeesmärki, esmatähtis, esikohaleLeian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vabastada. Kui võtta juhtimsie seisukohast. Siis healb juht ei taha võtta vastutust ja süüdistab kõiki teisi. Proaktiivsed inimesed: kontrollivad kontrollitavaid
.......................................................................................................... 6 5.3.1 Kütusesegu valmistamine ........................................................................................ 6 5.3.2 Likemehhanismide määrimine ............................................................................... 7 5.3.3 Karburaatori reguleerimine ...................................................................................... 7 5.3.4 Keti teritamine Ja likesügavuse kontroll ................................................................ 8 5.3.5 Igapäevane hooldus .................................................................................................. 8 5.4 Ohutusnõuded .............................................................................................................. 9 6. Kasutatud kirjandus .......................................................................................................... 12
Millised on personalijuhtimise osategevused? · Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine · Personali efektiivsuse suurendamine · Efektiivse tööjõu säilitamine 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? Kasvatada strateegilist võimekust, tagades organisatsioonile elujõulisuse kindlustamiseks vajaliku kvalifitseeritud ja hästi motiveeritud tööjõu. 13. loeng 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust Covey järgi? 1. Ole proaktiivne haara võimalusest 2. Alusta lõppeesmärki silmas pidades 3. Sea esmatähtis esikohale 4. Mõtle võidan-võidad 5. Püüa esmalt mõista ja alles siis olla mõistetud 6. Loo sünergiat 7. Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering? Mõju-ulatusring on ala või valdkond, milleni ulatub konkreetse inimese mõju või mille piires tema arvamust arvestatakse.
Sarnaneb inimressursi juhtimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? Ta on töötajate advokaat, funktsiooniekspert, inimkapitali arendaja ning valdkonna juht. 5. Milised on personalijuhtimise osategevused? 1) Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine 2) Personali efektiivsuse suurendamine 3) efektiivse tööjõu säilitamine. 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? 1. Millised on efektiivse inimese 7 harjumust COVEY arvates. · Ole proaktiivne · Alusta lõppeesmärki silmas pidades · Sea esmatähtis esikohale · Mõtle ,,võidan- võidad" · Püüa esmalt mõista ja alles seejärel olla mõistetud · Loo sünergiat · Terita saagi 2. Mis on mõju-ulatusring ja mis on huvidering 3. Joonistage Covey-Eisenhoweri ajamaatriks ja kirjeldage seda. 1. Millised on organisatsiooni kultuuri avaldusvormid? Sümbolid, keel, jutustused ja jutud. 2. Millised on organisatsiooni kultuuri tasandid?
Teleoloogiline teooria Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga natakse ette standard,
teisi. a. Juhtimise õppimine b. Kultuurierinevsute arvestamine c. Eetilised väärtused d. Loovuse arendamine e. Initsiatiivikus f. Intervjuu läbiviimine g. Firma poliitika mõistmine h. Mentorilt õppimine i. Olla liidrina alluvate teenistuses j. Saada 21. saj juhiks Covey väga efektiivse inimese 7 harjumust: 1. Isiklkik või a. Olge proaktiivne b. Alustage lõppeesmärki silmas pidades c. Seadke esmatähtis esikohale. 2. Avalik Võit teiste inimestega seonduvad harjumused a. Mõelge ,,võida-võidan" b. Katsuge enne mõista ja siis olla mõistetud c. Looge sünergiat 3. Uuenemine a. Sae teritamine igapäevane tegelemine oma füüsilise vormi hoidmisega, sotsiaalsete suhete loomise ja hoidmisega, erialase uuema kirjanuse lugemine
Lõikavad puitu ainult edasi liikumisel Räsa . Et saeleht saagimisel takistamatult liikuda saaks, peab saetee olema saelehe paksusest laiem . See saavutatakse hammaste painutamisega kahele poole sealehte ehk sae räsamisega . Saehammaste räsamine Räsa suurus sõltub : Puiduliigist : pehmetel puuliikidel suurem kui kõvadel Puidu niiskusest : niiskema puidu saagimisel suurem Sae teritamine toimub viiliga Kasutatakse kolmnurkse või rombikujulise ristlõikega viile Tänapäeval kasutatakse üha enam karastatud hammastega saagisid, mis ei vaja üldjuhul teritamist . - VUKSSAAG - RAAMSAAG - TAPISAAG .e. ROOGSAAG - JAAPANISAAG Sae töökorda seadmine . Selleks, et saag korralikult lõkaks on vaja : Saehambaid äsada Saehambaid teritada
2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1
Järvamaa Kutsehariduskeskus Mootorsaed Referaat Koostas: Juhendaja: 2011 Mootorsaagide hooldamine ja korrashoid Filtri kontroll Tuleb aegajalt filtrit kontrollida. Korras filter on valget värvi, kui filter on muutunud kollaseks siis peaksime muretsema endale tagavara filtri. Pruunikaks muutunud filter tuleb välja vahetada. Viltfiltreid saab puhastada ainult suruõhuga, kapronfiltreid puhastatakse pintsliga, suruõhuga ja aegajalt peaks nad läbi pesema, soovitavalt nõudepesuvahendiga. Karburaatori reguleerimine Kõige täpsema reguleerimise saame tahhomeetri kasutamisel. Normaalsed tühikäigu pöörded reguleeritakse 2400-2800p/min. Töökäigu pöörded on 12000p/min. Reguleerimiseks on sael kolm kruvi: L - väntvõlli väikeste pöörete reguleerimine. H - väntvõlli suurte pöörete reguleerimine T tühikäigu reguleerimine (segusiibri tugikruvi) Süütek�
2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Kui sa ei juhi ise oma elu siis teeb seda keegi teine, see ei pruugi sind õnnelikuks teha. Sageli inimesed ei teagi, et keegi nende elu juhib. Kui oled enamus aega õnnetu ja rahulolematu on see märk sellest et sina ei korralda ise oma elu. Reaktiivne Proaktiivne Juhivad: tunded Juhivad: väärtushinnangud( Põhimõtted mida pean elu alustaladeks)
esinurk väheneb (vt.joon. b): αf = α + μ; γ f = γ – μ. Praktiliselt on lubatud välistreimisel paigaldada treitera tsentriteljest kõrgemale suuruse h = 0,02D võrra, sest lõikejõud surub tera mõningal määral alla ning lõikeserv asetub tsentritelje kõrgusele. Ka sisetreimisel muutuvad nurgad α ja γ vastavalt treitera asendile, kuid vastupidises suunas (vt.joon. c ja d). TREITERA KULUMINE, TERITAMINE JA KASUTAMISNÕUDED Treimisel hõõrdub tera esipind vastu laastu ja tagapind vastu toorikut, mistõttu terik kulub. Kulunud treiteraga edasi töötada ei tohi, sest alaneb tööviljakus, väheneb töötlemistäpsus ja halveneb pinna kvaliteet. Nürine- nud tera tuleb teritada. Treitera teritatakse terituspingil või käial (vt.joon. a). Käia põhiosa on spindlikast 4, sageli vaid kahe pöörlemissagedusega elektrimootor.
TÖÖOHUTUSJUHEND MOOTORSAEGA TÖÖTAMISEL 1. TÖÖTAMISEL VALITSEVAD OHUD Õnnetusjuhtumid ja traumad: - kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.) - kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes - elektrisokk, kontaktist vooluga; - mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt; - lõikehaavad (seadme kasutamisel). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - mootorsaega töötamine on füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi; 2. ÜLDNÕUDED 2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. 2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud. 2.3. Ilma kutsealase ja töötervishoiu- ning tööohutusalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. 2.4. Tööle mootorsaega lubata
Õlast hoovõtu puhul saadakse suurim hoog (joon. 78c) ja kõige tugevam löök. Õlast hoovõttu kasutatakse paksu metalli raiumisel, kui kogu eemaldatav metallikiht võetakse maha ühe korraga, samuti tükeldamisel ja suurte pindade töötlemisel. joon. 80 Käelabakaitse joon. 81 Meisli teritamine joon. 82 Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel (joon. 80). Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu
Nüüdisorganisatsioonis moodustavad rivi põhitegevusega tegelevad ametikohad (tootmis- ja teenindusüksuste juhid) ning staap tegeleb põhitegevuse ladusamaks muutmisega (personali-, finants- ja turundusjuht). Tähtis on meeles pidada organisatsiooni disaini mõistet: struktuuriga kaasnevad protsessid ja ka neid tuleb muuta koos struktuuriga. Lihtsalt struktuuri muutmine org.-i olukorda paremaks ei tee. Struktuur on staatiline. Juhtimine ise dünaamiline ja loominguline, reaktiivne ja proaktiivne tegevus. Juhtida saab protsesse ja inimesi, mitte struktuuri. Sisend (ressurss) -> Protsessid (tegevuste kogum funktsiooni täitmiseks) -> Väljund (toode) Protsess kogum tegevusi, mis üksteisega seotuna muudavad teatud sisendi tulemuseks. Süsteem osa millestki, koosneb osadest (protsessidest). Protsessid süsteemi komponendid. Koosnevad meetoditest ja tegevustest. Mis on ettevõtte põhiprotseduur? Eksamiküsimus! Algab sisendiga, lõppeb väljundiga ja vahepeal on
mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine. Nullpunktid, koordinaatsüsteemid, detailide baseerimine. TÖÖPINGI HOOLDUS. Hoolduse eesmärgid. Jahutusvedelikud ja määrdeained. OHUTUSNÕUDED METALLITÖÖTLEMISPINKIDEGA TÖÖTAMISEL. 4.Hinnatavad õpitulemused Õppija teab ja tunneb · metallilõikepinke, nende ehitust ja kasutusvõimalusi; · tööpinkidel kasutatavaid lõikeriistu;
Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3. S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. 4. Päritolupere mõju: rollimudelid, rolliootused, sellest tuleneda võivad probleemid. Rollimudel tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisutast teatud ettekujutis. Rolliootus on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alatest kasvatusest, mille kumbki pool
Suhtlemisparadigmad VÕIDAN-VÕIDAD (mina võidan ja sina võidad) on niisugune vaimu- ja hingelaad, kus kõigis inimsuhtluse olukordades taotletakse alati vastastikust kasu. See tähendab, et kokkulepped või lahendused on kõigile osapooltele kasutoovad ja vastastikku rahuldavad. Võidan-võidad lahenduse korral suhtuvad kõik osapooled saavutatud otsusesse soosivalt ning tunnevad, et tegevusplaan on nende jaoks siduv. Võidan-võidad põhineb arusaamal, et kõigile jätkub küllaga ja ei ühe edu pole saavutatud kellegi teise arvel. See tähendab, et igasugustes tegevustes koos teise inimesega saama me mõlemad ühesugust tulu, et ettevõtmine on mõlemale osapoolele edukas ja teine inimene ei kasuta sind kuidagi ära. See ei ole mitte üksnes äris, vaid ka tavalistes inimsuhetes ja koostöös VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. Võidan-kaotad m
lahendatud üksteisega rahulikult rääkides ja läbi arutades. Head inimestevahelised suhted löövad koostöövalmis õhkkonna ning aitavad üle saada ette tulevatest rasketest situatsioonidest. Eneseanalüüs Olen oma olemuselt tõsine inimene, kes püüab saavutada edu keskendumisvõime ja põhjalikusega. Käitumiselt olen rahulik, tasakaalukas, võõrastega kohe sõbrunema ja lobisema ei kipu, kuid sõpradega koos olles olen naeruhiumline ja jutukas. Minu arvates just vastutustunne teeb minust usaldusväärse inimese, töötan viisakalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Vahel see küll ei õnnestu nii nagu soov oleks, aga selle nimel arendan ennast edasi. Kui ma olen millelegi pühendunud, on mind raske sellest kõrvale juhtida. Püüan igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks, mis alati kahjuks ei õnnestu. Kuigi me arvame, et meie käitumist mõjutavad ainult vanemad, sõbrad ja sugulased, siis päris nii see ei ole
Sisukord KÜTUSED JA MÄÄRDEAINED Põlevaid aineid mida kasutatakse soojusenergia saamiseks nimetatakse küuseks. Neis ainetes sisaldub energia. Kütuseid liigitatakse agragaat oleku järgi: tahked (kivisüsi, põlevkivi, puit jne) vedelad (naftasaadused, piiritus jne) gaasid (looduslikud gaasid CH4 propaan, naftagaasid, generaatorgaasid) Kütus koosneb üldjuhul: põlevast osast (H2 vesinik 12 – 14%, C süsinik 84 – 87%, S väävel 0,01 – 3,5%, O2 hapnik 0,02 – 1,9%) ballastist niiskusest Kütuse füüsikalis keemilised omadused: Kütteväärtus – näitab kui palju 1kg kütuse täielikul ärapõlemisel eraldub soojust. Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast,
Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette
Teleoloogiline teooria – Siia alla paigutavad teoreetilistest lähte kohtadest funktsionalism, adaptiivne õppimine, sotsiaalne konstrueerimine, süsteemiteooriad ning teooriad strateegilise planeerimise ja eesmärgistamise kohta. Teleoloogiline teooria baseerub eeldusel, et areng on seotud konkreetse eesmärgi või lõppseisundi saavutamisega. Organisatsiooni liige või grupp püüab pidevalt monitooritava tegevuse kaudu konstrueerida ja jagada ühist lõppeesmärki. Eesmärgid võivad tulendeda nii organisatsiooni sise- kui väliskeskkonnast. Muutuse käigus formuleeritakse korduvalt esitatud eesmäri. Muudetakse elluviimise taktikad ja teostatakse tegevuste ja eesmärgi ümberhindamist. Eesmärke hinnatakse ja vaadatakse ümber tuginedes vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja
Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 OHUTUSJUHEND TÖÖVAHENDITE KASUTAMISEKS SISUSKORD 1. TEHASES ESINEVAD OHUD .................................................................................................. 2 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:.............................. 2 1.2. Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: ...................................................... 2 2. ÜLDNÕUDED ........................................................................................................................... 2 3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMIN
Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokra
............................................................ 6 Vahelduvvoolu aparaat................................................................................................................. 7 TIG keevituspüstolite tüübid........................................................................................................9 Keevituselektroodid......................................................................................................................9 Elektroodide teritamine.............................................................................................................. 10 Keevitusvoolu mõju elektroodile............................................................................................... 11 Kaitsegaasid TIG keevitamisel...................................................................................................13 Lisamaterjalid ja nende tähistamine................................................................................
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel lendavad puu tükid masinast
sama teadmisega, et suudame mõjutada ja kontrollida seda, kuidas inimesed omavahel läbi saavad. Seksuaalse erutuse jaoks on vaja muutust (ebamäärasust). Läheduse jaoks on vaja stabiilsust. Mida püsivam on suhe, seda suuremaks võib minna lähedus, aga seda 16 väiksemaks muutub seksuaalrahuldus. Tegurid, mis suurendavad agressiivsuse riski lähisuhtes: · Viha- solvumine, reaktiivne ja proaktiivne agressiivsus. · Armukadedus/truudusetus- viha, otsene ja kaudne agressiivsus. · Negatiivsed emotsioonid- kurbus, viha, hirm. · Madal sotsiaalmajanduslik staatus (SES)- vaesus. · Tugevtoimeliste narkoainete tarvitamine- füüsiline vägivald meeste poolt enamasti alkoholijoobes. · Madal enesehinnang ja kõrgendatud süütunne. · Lapsena seksuaalne ja füüsiline väärkohtlemine.
seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus Proaktiivne agressioon objektile orienteeritud, eesmärk saada kasu, külmavereline kaalutlus Reaktiivne agressioon persooniline suunatud, eesmärk teha valu, selle all viha. Sekkumine. Esimese puhul kasu domineerib, siis tuleb sotisaalsete ... järjekindel karistamine, tasu hea käitumise eest. Sotsiaalsete oskuste treening. Teine viha kontrolli treening, empaatia treening. Õpetatakse indiviididele uut oskust, mida neil pole veel olemas.
ühe või teistpidi - Lisaks sarnasus kannatajaga Kõrvalseisja (apaatsuse) efekt - Teiste pealtvaatajate olemasolu hädaolukorras vähendab üksikisik uaitamise tõenäosust o Põhjus – vastutuse vähenemine ja kaaslaste pärssimine - Ei pea olema inimesi päriselt kohal isegi, piisab vaid mõttest - Tuttavad kõrvalseisjad – tuttavate kõrvalseisjate puhul lähme tõenäolisemalt appi, pole mures nii palju et mida need kõrvalseisjad arvavad minust - Soolised erinevused - ingrupi liikmete olemasolu mõju, grupisuurus võib toetada ja pärssida appiminekut - Praimimise mõju – kui on eelnevalt olnud grupis või mõelnud et on grupis siis tõenäolisemalt ei aita - Mõjutab ka abivajaja väärtus, atraktiivsus. Kummale lapsele appi minnakse kas ilusate või räbalate riietega. Pigem ilusate riietega lapsele sest tema vanemad peavad olema kuskil ja mis temaga juhtunud on? Kuidas suunata käitumist? Kognitiivne dissonants
2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi omadusi on püüd säilitada olemasolevat stabiilsust. Süsteemi ühe elemendi muutus toob kaasa stabiilsuse lõhkumise. Püsima jäämiseks peab süsteem leidma uue stabiilsuse, kui ta seda ei leia, siis ta laguneb. 3.S. R. Covey reaktiivne ja proaktiivne inimene. Huvidering, mõjuulatusring. Reaktiivseid inimesi juhivad tunded, olukorrad, tingimused, nende keskkond. Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele.
5. Hügieeninõuete eiramine, mustus; 6. Telefoni otsa ootama jätmine; 7. Teenindaja teadmiste puudumine; 8. Pealetükkiv käitumine Tunded, mida külastaja saab teeninduses Positiivsed: Negatiivsed: - Rõõm - Pahameel - Hea tuju - Viha - Lahendus probleemile - Pinge, stress - Kergendus - Lootusetus - Mind mõisteti - Abitus - Mind sooviti aidata - Minust ei hoolita - Ma olin neile tähtis - Siia ma küll tagasi tulla ei soovi - Tahan tulla siia tagasi Iga organisatsiooni kõige väärtuslikum ressurss on töötaja 1. Töötajad annavad organisatsioonile näo 2. Organisatsiooni tegevuse kvaliteedi, usaldusväärsuse ja kliendikesksuse üle otsustatakse enamasti selle töötajate käitumise põhjal 3. Arukas juht/töötaja teab seda ja tegutseb vastavalt Siseklient kolleeg, ettevõtte töötaja Klienditeenindaja otsuse mõjutegurid
hääletoon ja ka oskus žestidega ümber käia. Kirjeldavad žestid kirjeldavad teemat, rõhutavad žestid on teema rõhutamiseks, viimasega ei tohi ka liialdada, muidu tähelepanu kuulajatel hajub, ja toob tähelepanu mujale esile. Sõnavararohkus on tõsiseltvõetavuse üks kõrgeim märk, kuid ka sellega pole vajalik liialdada. Tänu selle kõige kasutusele on mind ja mu keelekasutuse oskust võetud tõsiselt ja minust peetakse lugu, nii tulevasest ametnikust ja kui ka inimesest, kes oskab oma sõnavaraga õieti ümber käia. Ja kui mind tõsiselt ei võetaks, ei saaks ma ei loengut vajadusel pidada, ega muuta teiste indiviidide arvamust minust, just sõnavara kasutamise järgi, sest sõnavara näitab selle kasutaja intelligentsust ja haridusetaset. 4
ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd..." 8 Tüüpiline sisekõne: "Mida nad küll minust mõelda võivad... Mis ma küll ütlema ja tegema peaksin.. Kuidas olla nii, et nad minuga rahule jääksid.."(2) Märter olemine tekitab kannatust ja soodumust haigestuda. Ta ilmutab suurt visadust, et hädaldamise ja kurtmise abil ümbritsevate tähelepanu võita ja oma tahtmist saavutada. Eesmärk on teiste kaudu ise oma tähtsustunnet tõsta. Selle nimel hoiab ta kaaslasi pidevalt kursis oma hädade ja probleemidega. Tema kaheks lemmikväljendiks on: "Kui raske mul on.
annaabi.ee 
