Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. - sarnased materjalid

armees, ukogude, relv, valikuid, riigikord, eluk, valikud, imud, rjel, ditamine, jutasid, valikus, kaotatud
thumbnail
8
docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Hiljem läks ka Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile ja need, kes ei soovinud sõdida Punaarmees ega Saksa armees, ühinesid Soome armeega. Mindi appi soomlastele võitlema Punaarmee vastu. Neid nimetati soomepoisteks. Paljud mehed ja naised hakkasid ka metsavendadeks, et partisanidena sõidelda Nõukogude või Saksa okupatsiooni vastu. Kõik need valikud olid eestlastele justkui pealesunnitud, need olid valikud kas halva või veel halvema vahel. Eestlastel puudus tookord valik ja võimalus sõida oma riigi eest. See

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Poolale. Antud sündmuse võtmeks oli aga 23. augustil paberile pandud leping, Molotovi- Ribbentropi pakt, mis põhimõtteliselt jagas Saksamaa ja NSV Liidu vahel ära vallutatavad maad ja andis Saksamaale Poola suhtes vabad käed. Selline ,,kindlustus" läks maksma aga terve Baltikumi. Kuna pakt oli salastatud, ei teadnud Eesti sellest Baaside leppe sõlmimise ajal mitte midagi. Siit algabki Eesti ning eestlaste pikk ja valuline valikute rada Teises maailmasõjas. Üks esimesi ja raskemaid valikuid eestlaste jaoks oligi Baaside leping, mis kehtestas Eesti ja NSV Liidu vahel nn. vastastikuse abistamise pakti. Sisuliselt tähendas see aga seda, et viimane võis Maarjamaa aladele luua oma baasid koos 25 000 sõduriga. Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

vähesed. Sõjaväeteenistusse mindi meelsamini, sest nad kartsid Punaarmeed ning kodumaad oli vaja kaitsta. Jaanuaris 1944 moodustati 200.väeüksus, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, kuhu kuulusid Talvesõja ajal Soome läinud noormehes, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Mina arvan, et eestlastel ei olnud palju valikuid, neil ei lastud palju valida. Ma olen kindel, et estlased tegid õiged otsused, kaitstes meie riiki. Samas said eestlased valida, kelle poolel sõdida, kuid enamus olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude riigivõimu kätte. Eva Hein

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli, üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid mets

Ajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. 1941. a. üldmobilisatsiooni käigus Punaarmeesse sattumine sõltus suuresti meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobilise

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises Maailmasõjas polnud eestlastel eriti valikut, kuhu minna sõdima või kas üldse minna. Võimalusi, kuhu minna sõjaväkke oli ainult kolm ­ Punaarmee, Saksa ja Soome sõjavägi. Kõik olid vabatahtlikud välja arvatud Punaarmee. Paljud eestlased läksid vabatahtlikena Soome, sest tahtsid võidelda Stalini reziimi vastu, aga ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Sinna põgenemine oli ohtlik, sest Saksa väed tahtsid Eesti mehi enda väkke. Minu arvates oli õige minna Soome sõjaväkke, kuna seal oli parem olukord, veidi leebem kord ning eestlased said parema väljaõppe. Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse, mis aitas koguda informatsiooni Punaarmee kohta. Teiseks võimaluseks oli minna Saksa sõjaväkke, kuhu läksid ka paljud eestlased. Sinna mindi ka, et võidelda kommunistliku reziimi vastu. Sinna minnes loodeti S

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikene kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laserkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Eestlaste osa korpuse väeosades vähenes järk-järgult. Eesti sõdureid ei kasutatud oma kodumaal, vaid viidi nad Venemaale. 1941 juulis kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti ainult Põhja- Eesti mehi, sest selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast ja nende

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Kuna Eesti oli liidetud NSV-Liiduga, olid eestlased sunnitud sõdima Punaarmees. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941. aastal moodustati hävituspataljon, mille ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. 20.juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. 1942. aasta sügiseks moodustati 8. eesti laskurkorpus, sinna kuulus umbes 27 000 meest, peaaegu kõik olid nendest eestlased . Teiseks sõdisid eestlased vabatahtlikult Saksa armees, järk-järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, nemad soovisid kõigi kannatuste eest venelastele kätte maksta. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis kuulutati 1944. aastal 31. jaanuaril välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Eestlased kuulusid idapataljoni ja Eesti SS Leegioni. Enamik Saksa poolel sõdinud eesti väeosadest hävis 1944. aasta septembris Punaarmee suurpealetungi käigus.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 1939­1945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni ­ kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 1905­1922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste valikud teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

jalaväerügemendi. Rahvuskomitee kutsel kodumaale naasnud soomepoisid suutsid nii mitmeski lahingus silma paista. Siiski sellest ei piisanud. Teise maailmasõja ajal, mil Eestis oli Saksa ja Nõukogude okupatsioon, lahkus Eestist läände mitukümmend tuhat inimest. Eestlastel oli teise maailmasõja ajal viis võimalust. Kas põgeneda läände. Varjata ennast metsas ja koos sakslastega vabatahtlikult punaarmee vastu võidelda. Sundmobilisatsiooni käigus Punaarmees, Saksa armees võidelda. Või oma riigi nimel Soome armees võidelda, kuigi Eesti iseseisvust saavutada ei suudetud, siis võideldi hästi. Suure jälje jätsid mobilisatsioonid. Kindlasti ilma mobilisatsioonideta olnuks suurem võimalus oma riigi iseseisvus saavutada.

Eesti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud teised maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Eestlased sõdisid nii natsliku Saksamaa,kommunistliku Venemaa,kui ka Soomlaste armees. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna.Ehki mobiliseerime oli ebaseaduslik-rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke-kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Leidus vähe selliseid inimesi,kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke,minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud II maailmasõjas

Andra Lepper 11B Eesti rahva valikud ja võimalused Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli üks laialdasemaid sõdu. Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 ­ 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941

10.klassi ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti valikud teises maailmasõjas

Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939 ning lõppes 2.septembril 1945. Sõda oli küll Venemaa ja Saksamaa vaheline, kuid Molotov-Ribbentropi pakti lisaprotokollis olid mõjusfäärid juba jaotanud ning mõlemad pooled soovisid saada enda osa. Sellesse oli segatud ka Eesti, kes kuulus Venemaa sfääri ning pidi sellest tulenevalt tegema valikuid, mis mõjutasid eestlaste edasist elu. 24.septembril esitas V.Molotov Eestile nõude, et sõlmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjalaevastiku baasid. Eesti küll ei tahtnud sellega leppida, kuid Venemaa lubas kasutusele võtta karmimad meetmed, samuti oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud II maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse pooleks sajandiks. Eestlastel tuli võidelda erinevates sõjavägedes .Valikuid ei olnud palju ­Eestlaste armee, Saksa armee, Punaarmee. Punaarmeesse läks üldiselt väga vähe vabatahtlikke, sellepärast saadeti sundolukorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes saadeti üle kogu NSV Liidu . Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Mobiliseeritud saadeti vangilaagritesse ning ehituspataljonidesse , kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel kaks-kolmandikku mobiliseerituist. Suurima panuse II maailmasõja võitlustes Eesti riigi ja rahva eest andsid eesti mehed Saksa vormis. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult, lootusega kätte maksta Punaarmeele. Metsavendadest moodusta

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud 2 maailmasõjas

ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Vene armeesse ei soovinud keegi, kuid paljud sunniti siiski sinna minema. Paljud eestlased ühinesid vabatahtlikult saksa armeega, et kommunismi vastu võidelda. Hiljem hakati ka sinna sunniviisiliselt sõdureid mobiliseerima. Osade eestlaste meelest oli aga õige Soome põgeneda. Arvan, et eestlastel ei olnud erilist võimalust valikuid teha, sest kommunistide võimu all olles sunniti neid Punaarmeega ühinema ning Saksa võimu all saksa vägedega ühinema. Eesti oli veel liialt väike ja nõrk riik, et luua oma tugev sõjaväe armee, et vaenlaste üle võitu saada ning iseseisvust säilitada.

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teise Maailmasõja ajal

Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe ­ liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee.

Eesti ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus Eestlaste valikud teises maailmasõjas

Soome armee oli ea neile, kes ei tahtnud olla ei Saksamaa ega Venemaa poolel. Soome armeesse läksid eestlased vabatahtlikult, et aidata naabrit Talvesõjas. 1941.aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal koos metsavendadega Eestimaa pinnal. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põhjuseks Saksa okupatsioonist pääsemine. !944. aasta jaanuaris moodustati 200, jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 Eesti vabatahtlikku. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal olid üsna piiratud. Punaarmee ja Saksa armee olid kohustuslikud, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlaste valik oli väike- põgeneda Läände või minna Soome armeesse. Paljud valisid lihtsama variandi ja põgenesid Läände. Need kes otsustasid Soome minna läks elu paremini. Seal said nad vajalikud väljaõpped ega pidanud kahe suurriigi vahel valima, sest mõlemad olid meie jaoks kahjulikud. Need soomepoisid kes Eestisse tagasi tulid, et oma kodumaa

Ajalugu
198 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlaste valikud II maailmasõjas

Vene väed soovisid balti riigid tagasi enda valdustesse saada ning nii algasidki uued lahingud. Suure hirmu käes põgenes umbes 80 000 eestlast läände, peamiselt Saksamaale ja Rootsi. Eestlased olid II maailmasõja ajal raskes olukorras. Riigil polnud kusagilt tuge saada ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Arvan, et eestlastel ei olnud erilist võimalust valikuid teha, sest kommunistide võimu all olles sunniti neid Punaarmeega ühinema ning Saksa võimu all saksa vägedega ühinema. Eesti oli veel liialt väike ja nõrk riik, et luua oma tugev sõjaväe armee, et vaenlaste üle võitu saada ning iseseisvust säilitada. Kokkuvõtteks eelnevale toon välja erinevad valikud kaitsmaks oma kodumaad: 1)Metsavendlus. Kui algas sõda N. Liidu ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal

peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes. Üksikuid mehi leidus ka pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti ja eestlaste valikud teises maailmasõjas

Eesti ja eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda hakkas 1.septembril 1939 aastal sellega kui Saksamaa ründas Poolat. Tegelik sõda oli Venemaa ja Saksamaa vahel,kes tahtsid endale saada Molotovi- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga endale saada kokkulepitud riigid. Sinna hulka kuulus ka Eesti ala ning eestlastel tuli Teises maailmasõjas teha mõningaid valikuid. Teine Maailmasõda toimus ka Eesti alal ning kuna sõdivateks poolteks olid Venemaa ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse

Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti meeste valikud teises maailmasõjas

Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Eesti mehed asusid teises maailmasõjas väga halval positsioonil. Valikuid oli neil väga vähe. Valida oli, kas jääda Eestisse ja oodat kas sind saadetakse NSV-liidu armeesse või Saksa armeesse, põgeneda Soome, või hoopis minna metsavennaks. Väga palju Eesti mehed põgenesid metsa, kui algas sõda NSV-liidu ja Saksamaa vahel. Metsas koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. See oli loomulik vastureaktsioon bolsevike terrorile. Pigem oleks olnud üsna kummaline, kui eesti mees ei oleks nüüd võidelnud. Osa

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas

Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Essee: Eesti meeste valikud teises maailmasõjas

Eesti meeste valikud teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ning liitusid metsavendadega. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik. Selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Punaarmeesse sattumine sõltus meeste sünniaastast (1905-1922) ja asukohast, kuna suur osa Eestist oli selleks ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses ainult Eesti vabatahtl

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, k

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

sest Soome ei korraldanud sundmobilisatsiooni . Neil oli valida , kas lähevad vabatahtlikud Soome armeesse või siis sunduslikult Saksa või Punaarmeesse . Enamik nendel , kes läksid Soome eest võitlema ootas ees parem tulevik , kui neid , kes võitlesid Eestis , sest Soomes oli võimalik eestlastel saada väljaõppe , aga Eestis ei olnud neil võimalik saada mitte mingit väljaõpet , vaid pidi kohustuslikult sõdima Punaarmees või Saksa armees . Liina Loit , 9.a klass

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased kolmes armees. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid

Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas eestlastel oli valikuid Teises maailmasõjas?

Teine maailmasõda algas 01. 09. 1939­ndal aastal, kui saksa väed ründasid Poolat. USA ja NSVL tõmmati sõtta 1941­l aastal. Tähtsamad lahingpiirkonnad olid Euroopa Kaug ­ Ida koos Vaikse ookeaniga ja Põhja ­ Aafrika. II maailmasõda lõppes 02. 09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest rajas endale uutesse elupaikadesse kodud ning ei naasnudki enam kodumaale. See valik oli eestlastele ilmselt kõige kergem, kuna sellega ei kaasnenud lahinguid ega rasket sunnitööd. Eestlastel said Teises Maailmasõjas teha väheseid valikuid, kelle pool sõdida või mida edasi teha. Kahjuks oli valik siiski halva ja veel halvema vahel, millele annab tunnistust ka see, et sõja lõpuks ei suudetud Eesti Vabariiki taastada. Leemet Käär 11.b

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee ridades. Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonid purustati. 22. territoriaalses laskekorpuses osalesid 1941. aasta lahingutes samuti eestlased. 20. juulil 1941 toimunud üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti mehi Põhja-Eestist. Umber 32000 mobiliseeritud eestlast viidi Venemaale tööpataljonidesse (ehitusväeosadesse, kuhu koondati endiste Balti riikide kodanikke). Seal sa

Ajalugu
377 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Selle asemel otsustasid palju eestlased põgeneda. Populaarsemad põgenemiskohad olid rootsi ja Saksamaa. Kellel oli võimalis põgenes aga Atlandi USA-sse ja Kanadasse. Suur osa emigreerunud eestlastest rajas endale uutesse elupaikadesse kodud ning ei naasnudki enam kodumaale. See valik oli eestlastele ilmselt kõige kergem, kuna sellega ei kaasnenud lahinguid ega rasket sunnitööd. Eestlastel said Teises Maailmasõjas teha väheseid valikuid, kelle pool sõdida või mida edasi teha. Kahjuks oli valik siiski halva ja veel halvema vahel, millele annab tunnistust ka see, et sõja lõpuks ei suudetud Eesti Vabariiki taastada. Leemet Käär 11.b

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas 9 kl ajaloo l osa tv lk 57 h 3. Teine maailmasõda oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda mille käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Eestlaste valikud maailmasõjas olid üsna nigelad. Neil tuli võidelda erinevates armeedes, mille hulka kuulusid Punaarmee, Saksa ning Soome armee. Punaarmee oli neist kõige võimsam, sest sinna mobiliseeriti eestlaseid kohe algusest peale sunniviisiliselt. Venemaad ei huvitanud seadused ning vähesed eestlased said selle eest põgeneda. Saksamaa värbas oma ridadesse algselt vabatahtlikke, kelleks olid metsavendade salgad,

Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun