Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede
Keskaeg Eestis Liivimaa ristisõda 1143. rajati Lübecki linn Liivimaa piiskopid: Meinhard (11861196) rahulik, sõbralik, ehitas 1184. aastal Ükskülasse Liivi alade esimese kiriku, liivlased hakkasid Meinhardi ristimise ning rahva Rooma kirikule allutamisplaanidele vastu. Meinhardil ei õnnestu põikpäiseid liivlasi ristida ning hädas pöördus ta paavsti poole. Paavst Coelestinus III lubaski 1193. aastal alustada ristisõja. Aastal 1196 suri piiskop Meinhard suutmata ristida liivlasi. Berthold (11961198) tsistertslane, vaenulikum, paavstilt volitus ristisõja korraldamiseks, kutsus inimesi üles ristiusustama, suri lahingu käigus Albert (11991229) hea strateegia * 1199. Üksküla piiskopiks pühitseti, eesmärk rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop ja alluks paavstile
see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju kaudma läinud. Palju on Venemaal, aga seal on ligipääs arhiividele keeruline, palju hoitakse salajas jne. Olulisemad kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika, olemas palju infot, aga samas on see kaluutatud, et See mis Riia kirik tegi, on igati õige. Kroonika lõpeb 1227 aastal ära, seega pärastise perioodi kohta on vähem infot. Liivimaa vanem riimkroonika, seotud Saksa Orduga. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus. Bartholomäus Hoeneke Liivimaa noorem riimkroonika (Johann Renneri kroonika), Jutustsu Jüriöö ülestõusust. On vaid Renneri ümberjutustus ja kui neid nüüd võrrelda
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi.
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
linnusega, Järva, Harju, Viru lääniks-seega oli Ordul vähemalt ilmlik valdustiitel. Põhjapoolsete valduste sise kindlustamiseks määras Mõõgavendade ordu Tln maameistri, Harjusse ja Järvasse foogtid. Mõõga ordu ja Riia sakslaste väljavaated Põ-Ee suhtes head kuni järsku suri p Albert(17.jaan 1229), mis põhj Liivim-l suuri segadusi. Riia tk valis uueks p-ks Magdeburgi toomhärra Nicolause, Breemeni p aga samale kohale Albert Suerbeeri. Tüli lahendajks määras paavst kardinaldiakonile Otto, kes omakorda andis ül edasi Alna tsistertslaste kloostri(Flandrias) mungale Balduinile. 1230 suvel saabus ta Riiga, tal oli ka kõrvalül: kahjustada keiserlikult meelestatud Mõõgavendade ordut, võtta talt Põ-Ee paavsti nimel oma valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale.
Riia peapiiskop (1229 Albert suri) pidas pidas end vallutatud maa kõrgeimaks valitsejaks, Mõõgavendade ordu (Albert lõi Mõõgavendade ordu 1202, et omada püsivat sõjalist jõudu kohapeal) aga ennast (kõige tugevam). Puhkes riid saagi jagamise pärast- ordu nõudis 1/3 vallutatud maadest. Kiriku ustavaks tööriistaks olnud ordu hakkas vastu oma isandale Riia peapiiskopile. Tüli paisus selliseks, et paavst Honorius III saatis 1225.a. legaadina Liivimaale Modena piiskopi Wilhelmi (Modena Wilhelm), kes pidi tüli lahendama ja selgitama alistatud rahvaste olukorda. Paavsti legaat manitses mitte liialt röövima ja otsustas, et Lõuna-Eesti jääb sakslastele, Rävala ja Harju taanlastele, Lääne, Järva- ja Virumaast kui vaidlusaslusest territooriumist moodustati paavstile alluv puhverriik (likvideeriti 1227). Kasutades ära Taani nõrkust vallutas ordu 1227.a taanlastelt Toompea, paavsti
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu. Võimu- ja haldusjaotus Vana-Liivimaa haldusjaotus keskaja lõpus (1534). Keskajal kuulus Eesti ala koos hilisema Lätiga ristisõdijate poolt loodud riikide koosseisu, mida on kokkuvõtvalt nimetatud Vana-Liivimaaks ehk keskaegseks Liivimaaks. Alates 1420. aastatest koondusid kohalikud riigid veidi tihedamalt tänu maapäevadele; seetõttu on keskaja lõpu Liivimaad alates 19. sajandist nimetatud ka Liivimaa konföderatsiooniks. 1238. aastal, pärast Stensby lepingut, oli Eesti ala jagatud nelja valitseja vahel: Põhja-Eestit ehk Eestimaa hertsogkonda valitses Taani kuningas, Lääne-Eestit Saare-Lääne piiskop, Kagu-Eestit (üldjoontes endist Ugandi maakonda) Tartu piiskop ning Edela- ja Kesk- Eestit Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Kiriklikult jagunes Eesti ala Saare-Lääne, Tartu ja Tallinna piiskopkondade diötseeside vahel.
Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated. Tahtmata kuidagi eitada kõige selle väärtust, mida Jüriöö aineil on loodud kunstilises vormis, tuleb siiski tõdeda, et niiviisi kujundatud pilt on ühekülgne. Ei saa rahulduda ainuüksi ülestõusu romantilise sära ja ilutsemisega. vältida kuiva faktide ettesöötmist. Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks. Paavsti toetusel kavandati Põhjamaa riikide ühist suurt ristiretke Eestisse
II. KESKAEG Vana-Liivimaa Jüriöö ülestõus Eesti rahvastik ja majandusolud, linnad ja kaubandus 14.-16. sajandil Vana-Liivimaa sise-ja välispoliitika 14.-16. sajandil Katoliku kirik Eestis Usupuhastus ja selle tagajärjed 6. VANA-LIIVIMAA MAA JAGAMINE. Kohe muistse vabadusvõitluse lõppedes algas terav tüli ordu ja Taani vahel. 1227. aastal vallutas ordu taanlastelt Toompea linnuse. Poolte lepitamiseks saatis paavst kohale oma legaadi, Modena piiskopi Guillelmuse (Wilhelmi). Legaadil tekkis kavatsus rajada vaidlusalustest Järva-, Viru- ja Läänemaast Taani ja ordu valduste vahele otse paavstile alluv vaheriik. Toetuda taheti seejuures eestlaste vanemaile, kelle jaoks see oli võimalikest soodsaim variant. Lühikeseks ajaks vaheriik loodigi.Wilhelmi tööd jätkas Aina munk Balduin. Ordu asjade sellise käiguga siiski ei leppinud ja korraldas 1233
Püsivuse tagamiseks oli vaja tugevat sõjalist jõudu, kes pidevalt kohal viibis. Selleks sõjaliseks jõuks saigi Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) Kõige esimeseks ordumeistriks sai Kasseli-Naumburgi alalt pärit Venno (Vinno). Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei dokumentides esimest korda mainitud 1204. aastal. (Histrodamus, 2018) Mõõgavendade ordu oli alguses poollegaalne organisatsioon, sest enne kui paavst ei olnud andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline organisatsioon olla kindel, et teda ketserlikuks või ebakristlikuks ei nimetataks. Uue ordu reeglid kinnistas paavst Innocentius III aastal 1204 ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018) Alguses allus ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi, kes ei oleks kohal ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest
Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. · o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7
väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus Keskaegset Eestit ja Lätit kutsutakse Vana Liivimaaks. Vana Liivimaal kujunes välja kuus väikeriiki: 1) Liivi orduriik - kõige mõjuvõimsam. Mõõgavendade ordu sai 1236. aastal Saule lahingus lüüa, väga paljud ordu liikmed tapeti ning järelejäänud orduvennad ühendati Saksa orduga. Liivimaal hakkas tegutsema Saksa ordu Liivimaa haru. Liivi orduriiki juhtis ordumeister ja algselt Liivi orduriigi keskus asus Riias, aga üsna peatselt viidi keskus üle Võnnusse. 2) Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga alad, aga ta ei viibinud ise kohal, teda esindas asehaldur. Selle keskus paiknes Tallinnas. *pärast Jüriöö ülestõusu, 1346, müüs Taani kuningas oma alad Liivi Ordule. 3) Riia peapiiskopkond - seda juhtis Riia peapiiskop. Keskus oli Riia. 4) Tartu piiskopkond - juhiks tartu piiskop, see oli ainult tartus
juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas. Ordumeister esialgu maid ei läänistanud, sest ordul oli piisavalt sõjalist jõudu, kuid Taani kunigal ja piiskopkondadel polnud säärast võimu. Põhimõtteliselt ordul esialgu puudus vajadus selleks. Läänistati maid neile, kes olid olnud ristisõtta tulnud. Samas on teada, et Taani kuninga vasallide seas oli u 10% 1 eestlasi ja nemad said maad, sest oli n-ö ülikute järeltuliad, aga nad saksastusid kiirelt. Esialgu need, kellele maad läänistati, ei läinud mitte maale elama, vaid jäid linnustesse elama. Esialgu läänimehed ei elanud maal, vaid käisid maadelt andamit sügiseti korjamas. See maksustuspiirkond kannab nime VAKUS
haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel. Enamik vasalle elas maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid kord aastas , et määratuid andmeid vastu võtta. Siis peeti talupoegade ühiseid söömaaegu vakusepidusid. Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid
Selle hävitasid eestlased 1061.a. Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised. Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054.a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim poliitiline ja majanduslik vorm. 1096.a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees-
Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvaheline kandepind 1238 Stensby leping > Taani kuningas sai kunagised valdused tagasi > Eestimaa hertsogkond Lääniaadli teke Linnuste rajamised maa kindlustamiseks. Linnustesse rüütlitest läänimehed (maa kaitse). Saksa ordule polnud läänimeeste abi tähtis > ei läänistatud > linnustesse ordurüütlid Lääni saamine > lojaalsus, võitlusvõimelisus, jõukas.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus RISTIUSU KIRIK 1054 KATOLIKU KIRIK KREEKA KATOLIKU KIRIK *kirikupea Rooma *kirikupea Konstantinoopoli paavst patriarh *Lääne-Euroopa *Ida-Euroopa *ladina keel *kreeka keel KESKAEG XIII saj 1561 Halduslik jaotus: -1236 Saule lahing (leedukate ja Mõõgavendade ordu liikmete vahel) -1237 Mõõgavendade ordu allesjäänud liikmed liideti Saksa orduga, moodustati Saksa ordu Liivimaa haru -> Liivi ordu
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
30. detsember lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember sõlmiti vaherahu. 1920 3. jaanuar kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar sõlmiti Tartu rahu. 30. märts vahetati Tartu rahu ratifitseerimiskirjad, millega see jõustus JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kõige enam faktilisi teateid ülestõusu kohta annab XIV sajandi keskpaiku kirjutatud kroonika, mida praegu tunneme Liivimaa noorema riimkroonika nime all .Põhjalikumalt hakkas Renneri kroonikat uurima Tallinnast pärit Konstantin Höhlbaum , kes tollal õppis Göttingeni ülikoolis nimeka saksa kodaniku ajaloolase Georg Waidzi juures . Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu.
· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see
oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
Vana-Liivimaa valitsemine keskaegses Eestis Nõo Reaalgümnaasium Brita Lodi 59B Jaanuar 2013 Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus · Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346.aastat viiest iseseisvast väikeriigist: 1. Saksa ordu Liivimaa haru 2. Riia peapiiskopkond 3. Tartu piiskopkond 4. Saare-Lääne piiskopkond 5. Kuramaa piiskopkond · Kiriku õiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13.sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovinti Riia peapiiskopi juhtimisel. · Tallinna piiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Saksa ordu Liivimaa haru · Suureim ja tugevaim · Seda valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohaliku võimu teostavate käsknikega · Tegemist oli suure Saksa ordu osaga, mis hakkas iseseisvuma
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest
............................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine........................................................................................................................7 Viru vasallide paavstiriik ja Saaremaa vallutamine......................................................................................................................8 Kaotus ja selle põhjused..........................................................................................................................9 -10 Kasutatud kirjandus…………………………...………………………………………10 1. PÕHJALA RISTISÕDADE ALGUS, ESIMESED SÕJARETKED
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku
Nende ajalugu ei saa eraldi käsitleda. See on siis geograafiline pool. Kui me räägime keskajast, siis keskajana käsitletakse perioodi, mis ulatub hilisantiigist Lääne-Rooma lõpust kuni Suurte maadeavastuste alguseni. Eesti ajaloo kontekstis on 500 puhas arheoloogiline rauaaeg. Perioodi Eesti keskaeg alustatakse aastaga 1200 ja lõpetatakse Liivi sõjaga, ehk siis perioodiga, kui need keskaegsed riigid Eestis likvideeriti (1550). Pole sünkroonis Euroopa keskajaga. Tuleb meeles pidada, et Liivimaa keskaeg pole sünkroonis Lääne- Euroopa keskajaga. Nimedest. Tervikuna seda maad, mis vastab tänapäeva Eestile ja Lätile, nimetati Liivimaaks. Kui me räägime rahva enamuse etnilisest kuuluvusest, siis põhjapool eestlaste erinevad etnograafilised grupid, loodealal rootslased poolt, Riia lähem ümbrus (Väina ja Koiva alamjooks) liivlased, Kuramaal Läänemere-soomlased. Ülejäänud Läti ala lätlaste poolt, kes hiljem sulasid kokku üheks Läti rahvaks. Nii 13
autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Frangi majordoomus Karl Martell (714 - 741) võitis Gallias Poitiers´ lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
