Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hiop" - 11 õppematerjali

Esimesed Taliolümpialaste tulemused
3
rtf

Esimesed Taliolümpialaste tulemused

Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0

Sport → Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010
10
docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

a. kinnitati ametlikult EOK esimeheks. Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui Eesti esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudes. Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Eestlased taliolümpiamängudel-referaat
11
doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
Romaani skulptuur
24
ppt

Romaani skulptuur

ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristu...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Erastvere Suureküla Kool
10
pptx

Erastvere Suureküla Kool

Erastvere Suureküla Kool Kanepi Gümnaasium 12.Klass Jane Hiop Ajalugu Esimesed andmed kooli olemasolust on aastast 1748 Hilisemates ankeetides on kooli pideva tegevuse alguseks loetud aastat 1786 Eesti rahvakooli ajaloos on kooli asutamisaastaks märgitud 1767 190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Eesti kergejõustik
2
docx

Eesti kergejõustik

Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud

Sport → Kehaline kasvatus
15 allalaadimist
Korea sõda
21
pptx

Korea sõda

Korea sõda. Kanepi gümnaasium Maria väronen Jane hiop Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Korea sõda: relvastatud konflikti Põhja ja LõunaKorea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
Soirt Eesti Vabariigi ajal 1920-1940
6
doc

Soirt Eesti Vabariigi ajal 1920-1940

Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM-võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal Garmich-Partekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! 3 "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Eesti laskurid

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL
57
doc

EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL

35,2 Seitsmekordne Eesti meister Christfried Burmeister käis võimeid mõõtmas Sankt Moritzi taliolümpial Sankt-Motitz, 1928 - Eesti olümpiadelegatsiooni koosseis Mehed Naised Kokku Kiiruisutamin 2 0 2 e Kokku 2 0 2 Eesti esimesed taliolümplased (vasakult) Christfried Burmeister, Johannes Villemson (esindaja),Aleksander Mitt ja Eduard Hiop (esindaja) Sankt Moritzi olümpiamängudel IV taliolümpiamängud, GarmischPartenkirchen · 06.02. 16.02.1936 Iluuisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 18. Helene Michelson - Eduard Hiop Eesti paarissõit - Kiiruisutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 22. Aleksander Mitt Eesti 500 m 46,6 22

Sport → Sport
8 allalaadimist
EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

Tänan abi eest oma juhendajat Riho Merit, kes on läbi aastate mind treeninud ning samaaegselt jaganud teadmisi kergejõustiku vallas. 1.EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALOO ÜLDINFO Eestis hakati 19. sajandi viimasel veerandil turn- ja rahvapidude kavva võtma võidujookse. Esimesed kergejõustikuvõistlused peeti 1909.aastal Tartus ja Tallinnas, Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914.aastal Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916.aastal kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. (Kergejõustik.ee 2013) Kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud eestlased - Jüri Tarmak

Sport → Sport
23 allalaadimist
Kergejõustik
16
rtf

Kergejõustik

Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlastmaadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM- võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal GarmichPartekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A. Mitt kiiruisutamises 500 m, 1500 m ja 5000m 22. kohad. Sankt Maritzis 1928. aastal sai vastavalt 22, 19 ja 21. koha. Rohkem eestlasi sellel perioodil taliolümpiast osa ei võtnud! "Eesti Spordilehes" avaldati Balti kergejõustikurekordid 22 alal, kus 14 kuulusid eestlaste, 7 lätlaste ja 1 leedulaste nimel. Maailmarekordid: Mehed: 100m 9.78 Tim Montgomery USA Paris 14 09 2002 200m 19.32 Michael Johnson USA Atlanta 01 08 1996 Naised: 100m 10

Sport → Sport
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun