Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile
kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis 6 Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Punaarmee Seal võitlesid eestlased sunniviisiliselt, mobiliseerituna. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast aru saamist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Erandid olid 1941. aastal loodud hävituspataljonid, nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu. Nad kasutasid põletatud maa taktikat ja said kurikuulsaks pahateguega
Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrvesäärel (Tehumardi öölahing). 24.nov. sakslased purustati ning eesti oli taas okupeeritud venelaste poolt. Miks ebaõnnestus taastada EV???? a)Punaarmee oli tunduvas arvlises ülekaalus. b)Eestlastel puudusid relvad, sest sakslased olid nad desarmeerinud c)Polnud loota välisriikide abi, sest Eesti oli lääneriikide poolt NSVL-le nn ma müüdud. Kas oli üldse katsel mõtet? a)Juhus võis olla pime, miks mitte üritada b)Võimaldas näidata, et eestlased ei soovi tagasi nõukogude okupatsiooni c)Mõnel üksikul valitsuse liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati võitlust Eesti vabariigitaastamise eet, mis võimaldas taastada 1991.a EV juriidlise järjepidevuse alusel. 14. Teise maailmasõja tagajärjed. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreetujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)
Eesti SS deviis. Need noormehed, kes tahtsid Punaarmee vastu võidelda, kuid kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, suundusid Soome, kus neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure
Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. 9 Saksamaa vallutas Eesti 1941. aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik Eesti juudid. Saksa okupatsioonivõim lõppes 1944
hiljem oli näha korstnast tõusvat suitsu eemaletõukava haisuga Kasutusel mürk Zyklon B sest se tapab hästi ka inimesi ja kiiresti Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000) ,,surm töö läbi" vange sunniti väga rasketes tingimustes tegema mõttetut tööd, suur toidupuudus, viletsad hügieenitingimused, valvurite vägivallatsemine + omavoliline karistamine väga palju surnuid 7. Pööre II maailmasõjas põhjused. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Atlandi Harta, Teherani konverents. Pöördelised lahingud ja nende tähtsus: Stalingrad, Midway, El Alamein, Sitsiilia dessant. Kaart! *HITLERI VASTANE KOALITSIOON Kujunemine: 1940a sügis USA&SB kokkulepe: o USA müüb relvi o SB rendib Lääne-Indias sõjaväebaase Märts 1941 USA kongress võttis vastu lend-lease'i seaduse aidatakse kõiki, kelle kaitsmine on olulime
Kõik kommentaarid