Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased II maailmasõjas (0)

1 Hindamata
Punktid

Eestlased II 
maailmasõjas
Kristiina Anton
Algus
 1939. Eestisse jõudis samal aastal. 
 28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise 
paktile
 1940. suhete pingestamine Venemaa poolt
Venemaa  okupatsioon  1940-41
 Sõjaväe,  politse  ja kohtuasutuste 
likvideerimine
 Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest)
 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 
eestlast 
  Hävituspataljonid
Punaarmee
 07.07 Saksa ületab piiri
 20.07 üldmobilisatsioon
 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn,
Saksa  okupatsioon
 Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased 
noormehed
 Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 
44.aasta oktoobrini
 Punaarmees olnud inimesed viidi 
vangilaagritesse, või hukati
 Nov. vabastati  2400  meest, kes olid 
vabatahtlikult nõus minema sõdima.
 Vastupanuliikumised ( rühmitused  ja 
organisatsioonid )
II Vene okupatsioon
 Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani 
jõuda
 Uus üldmobilisatsioon Saksamaa poolt
 Ohvrite arv Narva lahingus umbes 1400 
inimest.
 Lahingud Sinimägedes
 Soome 
 Tartu vallutamine augustis 
 Uluots nimetab ametisse  Tiefi , kes proovib 
iseseisvust taastada
 Pika  Hermanni  torni tõmmati sinimustvalge 
lipp .
 Katse ebaõnnestus
 Eesti jäi NSV Liidu kätte ligi viiekümneks 
aastaks.

Document Outline

  • Slide 1
  • Algus
  • Venemaa okupatsioon 1940-41
  • Punaarmee
  • Saksa okupatsioon
  • II Vene okupatsioon
  • Slide 7
Vasakule Paremale
Eestlased II maailmasõjas #1 Eestlased II maailmasõjas #2 Eestlased II maailmasõjas #3 Eestlased II maailmasõjas #4 Eestlased II maailmasõjas #5 Eestlased II maailmasõjas #6 Eestlased II maailmasõjas #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiinaanton Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Baasideleping-juunipööre ja anneksioon
2
doc

Baasideleping, juunipööre ja anneksioon

Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile

Ajalugu
Eesti II maailmasõja ajal
10
doc

Eesti II maailmasõja ajal

kohal lehvis sinimustvalge riigilipp. Suur osa valitsuse liikmeid langes nõukogude repressiivorganite kätte. Otto Tief Jüri Uluots Sinimustvalge lipp Pika Hermani tornis 6 Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Punaarmee Seal võitlesid eestlased sunniviisiliselt, mobiliseerituna. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast aru saamist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Erandid olid 1941. aastal loodud hävituspataljonid, nende ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu. Nad kasutasid põletatud maa taktikat ja said kurikuulsaks pahateguega

Ajalugu
MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine
6
doc

MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrvesäärel (Tehumardi öölahing). 24.nov. sakslased purustati ning eesti oli taas okupeeritud venelaste poolt. Miks ebaõnnestus taastada EV???? a)Punaarmee oli tunduvas arvlises ülekaalus. b)Eestlastel puudusid relvad, sest sakslased olid nad desarmeerinud c)Polnud loota välisriikide abi, sest Eesti oli lääneriikide poolt NSVL-le nn ma müüdud. Kas oli üldse katsel mõtet? a)Juhus võis olla pime, miks mitte üritada b)Võimaldas näidata, et eestlased ei soovi tagasi nõukogude okupatsiooni c)Mõnel üksikul valitsuse liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati võitlust Eesti vabariigitaastamise eet, mis võimaldas taastada 1991.a EV juriidlise järjepidevuse alusel. 14. Teise maailmasõja tagajärjed. Teise maailmasõja tagajärjed: a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra b)Tagasilöök anti kultuurile, sest emigreetujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi

Ajalugu
Teine maailmasõda-- 1-september 1939 – 2-september 1945
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)

Ajalugu
Teine maailmasõda
6
doc

Teine maailmasõda

Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3. septembril astusid Saksamaa vastu sõtta Inglismaa ja Prantsusmaa. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola (ehk Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene)

Ajalugu
Eesti ja II maailmasõda
3
doc

Eesti ja II maailmasõda

Eesti SS deviis. Need noormehed, kes tahtsid Punaarmee vastu võidelda, kuid kes ei tahtnud selga tõmmata saksa mundrit, suundusid Soome, kus neist moodustati Jalaväerügement 200 (JR 200; umbes 2000 meest ­ nn soomepoisid). Punaarmee koosseisu kuulus Eesti sõjaväest moodustatud 22. territoriaalne laskurkorpus, mis aga oma esimeses lahingus sakslaste vastu lagunes ­ 7000 eestlasest 4500 andis end sakslastele vangi, 2000 langes või sai haavata. Alles jäänud eestlased viidi üle töö- ja ehituspataljonidesse, kus oli ka teisi mobiliseeritud eestlasi. Ehitus- ja tööpataljonide töö oli ränk ja paljud surid. 1941. aasta lõpus saavutasid ENSV ametnikud loa rahvuslike väeosade formeerimiseks Nõukogude tagalas: 8. Eesti laskurkorpuse loomine päästis paljude ehituspataljonidesse sattunud meeste elu. Esimene lahing oli neil detsember 1942 ­ jaanuar 1943 Velikije Luki all. Puuduste tõttu väeosa juhtimises ja luure

Ajalugu
EESTLASED II MAAILMASÕJAS
22
doc

EESTLASED II MAAILMASÕJAS

Eestis algas 47 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon. 9 Saksamaa vallutas Eesti 1941. aastal ning okupatsioon kestis kuni 1944. aasta sügiseni. Saksa okupatsioonirežiimi ajal puudus eestlastel igasugune kaasarääkimisõigus, kuigi samaaegselt tegutses ka Eesti Omavalitsus. Otsuseid langetas kindralkomissar ja sõjalised võimud. KOKKUVÕTE Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Kuigi Saksa võimude repressioonid polnud Eestis niivõrd ulatuslikud kui aastatel 1940-1941 toimunud Nõukogude omad, puudutasid need siiski paljusid eestlasi: jälitati nii kommunistidega koostöös kahtlustatavaid kui ka rahvuslasi, lisaks hukati ka peaaegu kõik Eesti juudid. Saksa okupatsioonivõim lõppes 1944

Ajalugu
Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega
17
docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

hiljem oli näha korstnast tõusvat suitsu eemaletõukava haisuga Kasutusel mürk Zyklon B sest se tapab hästi ka inimesi ja kiiresti Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000) ,,surm töö läbi" ­ vange sunniti väga rasketes tingimustes tegema mõttetut tööd, suur toidupuudus, viletsad hügieenitingimused, valvurite vägivallatsemine + omavoliline karistamine väga palju surnuid 7. Pööre II maailmasõjas ­ põhjused. Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ­ Atlandi Harta, Teherani konverents. Pöördelised lahingud ja nende tähtsus: Stalingrad, Midway, El Alamein, Sitsiilia dessant. Kaart! *HITLERI VASTANE KOALITSIOON Kujunemine: 1940a sügis USA&SB kokkulepe: o USA müüb relvi o SB rendib Lääne-Indias sõjaväebaase Märts 1941 USA kongress võttis vastu lend-lease'i seaduse ­ aidatakse kõiki, kelle kaitsmine on olulime

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun