10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tauri Busch
Õppematerjali autor
Tallinna Polütehnikum Eesti mehed Esimeses Maailmasõjas Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Esimene maailmasõda puhkes 1914. aastal. Sõja otseseks ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi mõrvamine Sarajevos 28. juunil 1914. See andis Austria- Ungarile ettekäände esitada Serbiale ultimaatum ja pärast selle tagasilükkamist kuulutada Serbiale sõda
Pärast sõjaväge õppis edasi Dresdeni Polütehnikumis ja töötas aastast 1912 kuni I maailmasõjani Riia Kaalude ja Mõõtude Kojas. Maailmasõja puhkemisel võeti ta uuesti tsaariarmeesse ja määrati 1925. aasta märtsis 2. Kaukaasia korpuse 11. mortiiripatareisse. Sõdis Poolas, Galiitsias ja Leedus; ülendati 1916. aasta veebruaris nooremleitnandiks ja sama aasta augustis leitnandiks. 1917. aasta mais määrati ta patareiülemaks ja ülendati sama aasta oktoobris alamkapteniks. Maailmasõjas ülesnäidatud vapruse eest oli Jonson autasustatud Püha Stanislavi III ja II järgu ning Püha Anna III ja II järgu aumärkidega. Püha Georgi mõõgaga ja Püha Georgi IV järgu ristiga koos loorberipärjaga. Pärast punast riigipööret Venemaal tuli ta 1917. aasta novembris Eestisse ja astus meie rahvusväkke. Ta määrati formeeritava ratsadivisjoni ülemaks ja jöudis tõusta kaptenik (ehk ratsaväe traditsiooni järele rittmeistriks), enne kui sakslased ta divisjoni
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust,
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust
Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus):
Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale paar kuud enne vaherahu lõppu. 1222 - eestlase said kogu eesti ala oma valdusesse tagasi. 1223 - 1227. Muistse vabadus sõja kolmas periood. Vallutati kogu eestimaa. Viimasena Saaremaa. LAHINGUD: 1210 Ümera lahing. Võnnu piiramiselt tagasi tulnud eestlased jäid Ümera jõele järgi tulevaid sakslasi ja liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid.
nihilist, hakkas jutustama eesti rahva väiksusest ja tühisusest Jaak Järve Virulane jäi viimaseks "võitlevaks" ajaleheks Maapiirkondades rahvuslik liikumine säilis, mõnel määral isegi edenes koorid, orkestrid, rahvamänguseltsid jne Maarahvas haaras kinni 1888 Hurda rahvaluule kogumisest, asendas mõnes mõttes rahvuslikku liikumist Maarahvale hakkas lisanduma ka linnarahvastik Sajandi lõpuks oli 2/3 linnarahvastikust eestlased, kelledest osa hakkas lõpuks ka pisut haljamale oksale välja jõudma Venestamise käigus alustati baltisakslastest ametnike väljavahetamist, venelasi polnud igale poole asemele võtta, vabadele kohtadele said ka eestlased. 1890. aastatel kasvas järsult kõrgharitud eestlaste arv, tekkis järelkasv rahvuslikke juhte 1890. aastate keskpaigaks oli juba rohkem kui 200 kõrgharitud eestlast Eesti Üliõpilaste Selts
5. oktoobril lahingute lõppedes anti sakslastele üle 483 Nõukogude sõjavangi (Linna Teataja, 14. oktoober 1941). Pilt 20 Eestlastest sõjavangide kolonn valge lipu all lühikesse vangistusse sammumas. Ajavahemik 17.20. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901: 23 Leitnant Brossok on vestluses autoriga 2002. aastal meenutanud Saaremaal Sõrves vangilangenud eestlasi: ,,Vangid marssisid pikkades kolonnides (Sõrvest) põhja poole. Kõige ees üks kolonn venelasi, siis eestlased, kes kandsid kolonni peas sini-must-valget lippu, mida saatis lõõtspillimängija. 9. oktoobril allutati 61. jalaväediviis otse 18. armeele. 61. jalaväediviisi ülem juhtis Hiiumaa vallutamist. 12. oktoobril tegi diviis Saaremaalt dessandi Hiiumaale. 16. oktoobri õhtul vallutati Kärdla, 18. oktoobril Kõpu poolsaar. Punaarmee üksused kindlustusid Tahkuna poolsaarele rajatud punkrivööndi taha. 19.21. oktoobrini murdis diviis oma kolme rügemendiga Punaarmee kaitse Tahkuna poolsaarel
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid