Eestlased
ja mina
Eesti
ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal
maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga
vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi
aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata.
Muidugi
leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed
sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus
kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
arnika123
Õppematerjali autor
Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale
lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi -- suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...» ,,Rändaja" on luuletus, mis sisaldab väga tähenduslikke ning mõjukaid kujundeid. Teelise motiiv peegeldab siin üksildase isiku kulgemist looduse keskel, seda rõhutab tugevalt ka luuletuse eelviimane stroof, kus näeme, et teelkäija perekonnaliikmed on kõik juba surnud. Rändaja
tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa. 3) „Kui 1989. aasta sügisel avanes Eestis võimalus jaapani keelt ja kultuuri päris tõsiselt õppima asuda, olin kohe esimeste seas, kes sellest kinni haaras“ – Uus keel äkitselt eestis ja teatud saavad sellest õlekõrrest kinni haarata? Kui aus olla, siis usun, et ka mina oleks esimeste seas. 4) „Astusin väriseva südamega Tōkyōs lennukist maha ja haakisin ennast teiste sildistatud tegelaste sappa“ – Väga vapper tegu üldse üksinda maailma kõige suuremas lennujaamas olla. Mina arvan, et mina seda ei oleks julgenud. Eriti veel linnas kus on üle mitmete miljonite elanike. 5) „Sellele majale nagu paljudele teistelegi üürimajadele oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ –
19. sajandi keskpaiku on eestlaste hulka Peterburi kubermangus hinnatud u 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. (Rosenberg 2007). Eestlaste esimene suur väljaränne toimus 19. sajandi teisel poolel. Väljarände tulemusena tekkisid eesti asundused mitmel pool Vene keisririigi territooriumil. 20. sajandi teisel kümnendil elas Vene impeeriumis väljaspool Balti alasid umbes 200 000 eestlast. Selle väljarände põhjustas rahvastiku kiire kasv. Kuna eestlased elasid enamuses maal, siis maa kui elatusallikas oli väga tähtis. Mindi mujale, et saada maad. Nii tekkisid eestlaste külad Põhja- Kaukaasiasse, Siberisse ja Kaug-Itta. Paljud neist küladest on olemas ka praegu. 19. ja 20. sajandi vahetusel rändasid paljud Venemaale läinud eestlased edasi USA-sse ja Kanadasse. 20. sajandi alguses oli Põhja-Ameerikas umbes 10 000 eestlast. Vähemal määral
Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees.
Minu jaoks oli väga oluline see, et räägiti probleemidest, mis on eesti ning vene keelt kõnelevate inimeste vahel. Ning ka sellest, kuidas paljud perekonnad kannatavad, kuna üks või isegi 2 vanemat töötavad välismaal, sest Eesti ei suuda pakkuda neile piisavalt head tööd või palka. Neid teemasid sooviksin ka seminaris arutleda ning saada teada, mis on teiste arvamus selle koha pealt. Eriti huvitab mind milline on vene keelt kõnelevate noorete arvamus eesti keelest ja sellest, et eestlased ei salli eriti inimesi, kes ei oska eesti keelt kuigi elavad Eestis. Kas nad mõistavad seda või see on täiest arusaamatu nende jaoks. Mida peaks tegema paremaks, et sellised probleemid kõrvaldada. Lisaks sooviks kuulda arvamusi ugrainlaste teemal, kuna suvel seoses maasikatega oli see väga aktuaalne. See on ehe näide kuidas palgatase mingil teatud alal langeb. Exploring Cultural Identity in a Multicultural Context—the Special Case of Luxembourg.Human Arenas.
meelde riigi nimi, mida ta varem võib- olla kuulnudki polnud kes mingi ala võitnud või hea katse sooritanud on. Kõige suurema teoga on hakkama saanud Gerd Kanter, kes on nii maailmameister kui ka olümpiavõitja. Loodan, et tulevikus oleme kuulsad nii spordis kui ka muudes eluvaldkondades ning ükski võõras inimene ei pea esitama küsimust: ,,Eesti, kas see on mingi järv?", vaid teab kohe, kes me, eestlased, sellised oleme. Avastades aga, et lapsed ei armastanud teda pooltki nii palju kui tema neid, vaid hoolisid ainult rahast, viis see mõte ta lõpuks lausa hauda. Mulje, et rikaste inimeste elu on kerge, on vale, vahel tundub, et neil on probleeme rohkemgi kui tavainimestel. Kui saada järsku suure rahasumma omanikuks, tuleks kindlasti säilitada kaine mõistus: mõelda läbi oma suured ostud, otsustada, kuhu raha paigutada, ning kindlasti ei tohi uhkeks minna.
tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Pripjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. 1986.aastal ärkasid aatomielektrijaama lähedal oleva asula elanikud kohutava müra peale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid