Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Immigrandid ja eestlased (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kuidas edasi?
Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima .
Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma , röövima ja vägistama.
Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest , tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks.
Lugedes inimeste kõnesid Sõbraliku Eesti kõnefestivali lehelt, saan ma aru, et väga suur roll selles kõiges on meedial. Kõik need hirmsad asjad tuuakse uudistes eriti suurelt välja, et küll on pagulased seda ja teist valesti teinud ja nüüd nad ongi kohutavad inimesed. Enamus inimesi usuvadki, et nii on nagu uudistes öeldakse. Paljudel ei olegi enam oma arvamust, kõik on nii nagu raadios ja televiisoris räägitakse. Inimesed ei hakkagi neist teisiti mõtlema, sest see mida meedia kajastab ongi nende jaoks see tõde.
Tegelikult on aga nende seas ka väga normaalseid ja töökaid inimesi. On neid, kes tahavad head haridust ja head töökohta, loomulikult on ka neid, kes tulevad siia vaid toetusi otsima. Viimastel mina aga Eestis kohta ei näe, meie riigi toetused on nii väikesed ja neid on nii keeruline saada, et neil ei ole siin mõtet selle raha eest olla ja ma usun, et nende Euroopasse tuleku sihtkohaks ei ole kohe kindlasti Eesti, pigem ikka Euroopa rikkamad riigid. Need aga, kes tahavad õppida ja hea töökoha peale tööle saada on siia ju teretulnud, sest Eesti vajab inimesi, kes tahavad tööd teha ja ennast arendada.
Meie oma inimesed lähevad siit ka ära, meie teame, et siin ei ole mitte mingisugust elu, kui elada ainult toetustest. Ka on väga raske Eestis ära elada miinimumpalgaga. Eestis elavad ära inimesed, kellel on suured palgad . Eestlased ei oska hinnata seda, mis neil on, enne, kui nad on sellest ilma jäänud. Seega nüüd antaksegi neile võimalus aru saada, kui tähtis on omada tööjõudu, kes on harjunud töötama, mitte nagu pagulased.
Mina arvan, et riik peaks küsima meilt, eestlastelt, kas me üle üldse oleme nõus nendega koos elama ja töötama. Tulevik toob meile arvatavasti seda, et töökad inimesed kolivad Eestist ära ja alles jäävad vaid sisserändajad ja need kes tööl ei käi.
Immigrandid ja eestlased #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lahtka Õppematerjali autor
Kirjand/essee teemaks immigrandid/pagulased ja eestlaste suhtumine neisse.

Sarnased õppematerjalid

Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele
18
docx

“Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele”

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4 Inimõigused on universaalne väärtus.........................................................................5 Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele.............................................................6 Hirm masside ja julgeoleku ees.............................

Mikro ja makroökonoomika
Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele
6
docx

Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele

kohaliku keele, kuid miks peaks pagulane tahtma ära õppida selle keele, kui tal pole plaanis sellesse riiki elama jääda? Sisserändavad pagulased on samuti ka üldjuhul madalama haridustasemega kui kohalikud töötajad, mis võimaldab seda, et pagulased hakkavad tegema rohkem füüsilisemat ning lihtsamat ja vähemtasustatavat tööd ning kohalikele jäävad enam tasustatud vaimsed tööd nõudvad töökohad. Osad uuringud näitavad lisaks, et paljud immigrandid leiavad töö just teenindussektoris, täpsemalt laste ja vanurite eest hoolitsemine. See võimaldab kohalikel haritud naistel asendada palgata tunnid, mis on kasutatud majapidamistöödele, palgaga tundidega ehk keskenduda rohkem oma karjäärile. Paljud kardavad, et pagulaste saabumisega tekib tööpuudus, et pagulased võtavad nende töö ära. Tegelikult uuringud, mis on viidud läbi Türgi ja Jordaania põhjal, kes

Majandusõpe
Pagulased-poolt või vastu
4
odt

Pagulased, poolt või vastu?

Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema meediakanalites päevakohane

Kirjandus
riigikaitse-pagulased ja immigrandid
2
docx

riigikaitse-pagulased ja immigrandid

1. Nende vahe on see, et immigrant on inimene, kes on läinud elama teise riiki, sest talle näiteks meeldis seal, aga pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud ehk tal on põhjendatud tagakiusukartus. 2. Mina võtaksin kaasa järgmised asjad: isikut tõendava dokumendi, perepildi, telefoni, laadija, suure reisikoti/kohvri, riideid (oleneb, kuhu ma lähen ja milline kliima seal on), raha, mälestuseseme oma kodumaast ja oma kaks kassi. Olkesin valmis loobuma järgmistest asjadest: mälestusesemest, suurest reisikotist, telefonist, laadijast ja riietest. 3. Uues riigis vajaksin kohe elamiskohta, uut passi, töökohta ja võimalust õppida uut keelt. Pärast kuut kuud välisriigis ealmist vajaksin ma kasvõi üürikorterit, stabiilset töökohta, ja tutvuseid/sõpru. 4. Kodumaalt põgenemisega seostuvad minul mitmed tunded: hirm, kurbus, teadmatus, elevus, rõõm ja uudishimulikus. MInu perekonnas ei ole olnud välisriiki põgenejaid. 5. See ärata

Kategoriseerimata
Massimigratsioon-Kas rikastab või ohustab Euroopat
8
docx

Massimigratsioon. Kas rikastab või ohustab Euroopat?

Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Immigratsioon on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa. Peamine migratsioonide põhjus on sõda. Täna, kahetuhande viieteistkümnendal aastal peamised sõjakolled asuvad Ukrainas, Sirias, Iraagis ja veel mõnedes riikides. Siin toimub sõjaseisukord, mobiliseeritakse vägesid, iga päev hukatakse palju inimesi. Kogu situatsioon niisigustes kohtades pole stabiilne: nii ekonoomiline ja poliitiline kui ka sotsiaalne. Ei ole hämmastav, et inimesed kardavad oma elu, lapse ja tuleviku pärast ning immigreeruvad. Nad põgenevad sõjast, näljast, hädast, diskriminatsioonist, loodusõnnetustest ja teistest põhjustest kuid ka immigreeruvad teisse riiki, et raha teenida. Missugused on siis niisuguse tugeva migratsiooni Euroopas ja teistes maailmas, nagu täna, tagajärjed? Kas toob positiivset või negatiivset mõju? Kuidas migratsioon kajastub meie igap?

Eesti ühiskond ja poliitika
Sallivus ja sallimatus
2
docx

Sallivus ja sallimatus

Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult.

Ühiskond
Õigus taotleda asüüli
22
docx

Õigus taotleda asüüli

- selgitada asüüliandmisega seotud probleeme - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 7. Juhtkiri: pagulaskriis silmade sulgemise peale ei kao 05. 09. 2015 Kui 1939. aasta sügisel algas Teine maailmasõda, ei tabanud see Eestit kohe täie karmusega. Meile suruti peale baaside lepe, Vene väed tulid sisse, aga esialgu püsisid paigal. Poola oli juba hävitatud, soomlased pidasid Talvesõda, kuid eestlased ajasid asju veel üsna tavapäraselt, ehkki kitsamalt. Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu. Kui nüüd on Euroopas alanud suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, siis võib ka Eestis esialgu mõelda, et see toimub meist kaugel, kümned tuhanded ja sajad tuhanded põgenikud ei tea võib-olla meie asukohtagi. Me võtame oma paarsada uustulnukat kuidagiviisi vastu, Vene piirile ehitame aia ning ülejäänu meisse ei puutu.

Ühiskond
Pagulased
4
docx

Pagulased

Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa, So

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun