Immigrandid ja eestlased (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

docx

“Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele”

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Referaat “Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele” Üliõpilane: Kristina Rostovtseva Õppejõud: Maret Güldenkoh TALLINN 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................... 3 Mis pagulastest saab?............................................................................................. 4 Seaduse ees on kõik võrdsed..................................................................................... 4 Inimõigused on universaalne väärtus.........................................................................5 Pagulaste vastuvõtu mõju Eesti majandusele.............................................................6 Hirm masside ja julgeoleku ees.............................

Mikro ja makroökonoomika

6

docx

Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele

kohaliku keele, kuid miks peaks pagulane tahtma ära õppida selle keele, kui tal pole plaanis sellesse riiki elama jääda? Sisserändavad pagulased on samuti ka üldjuhul madalama haridustasemega kui kohalikud töötajad, mis võimaldab seda, et pagulased hakkavad tegema rohkem füüsilisemat ning lihtsamat ja vähemtasustatavat tööd ning kohalikele jäävad enam tasustatud vaimsed tööd nõudvad töökohad. Osad uuringud näitavad lisaks, et paljud immigrandid leiavad töö just teenindussektoris, täpsemalt laste ja vanurite eest hoolitsemine. See võimaldab kohalikel haritud naistel asendada palgata tunnid, mis on kasutatud majapidamistöödele, palgaga tundidega ehk keskenduda rohkem oma karjäärile. Paljud kardavad, et pagulaste saabumisega tekib tööpuudus, et pagulased võtavad nende töö ära. Tegelikult uuringud, mis on viidud läbi Türgi ja Jordaania põhjal, kes

Majandusõpe

4

odt

Pagulased, poolt või vastu?

Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema meediakanalites päevakohane

Kirjandus

2

docx

riigikaitse-pagulased ja immigrandid

1. Nende vahe on see, et immigrant on inimene, kes on läinud elama teise riiki, sest talle näiteks meeldis seal, aga pagulane on inimene, kelle kaitsevajadus on tuvastatud ehk tal on põhjendatud tagakiusukartus. 2. Mina võtaksin kaasa järgmised asjad: isikut tõendava dokumendi, perepildi, telefoni, laadija, suure reisikoti/kohvri, riideid (oleneb, kuhu ma lähen ja milline kliima seal on), raha, mälestuseseme oma kodumaast ja oma kaks kassi. Olkesin valmis loobuma järgmistest asjadest: mälestusesemest, suurest reisikotist, telefonist, laadijast ja riietest. 3. Uues riigis vajaksin kohe elamiskohta, uut passi, töökohta ja võimalust õppida uut keelt. Pärast kuut kuud välisriigis ealmist vajaksin ma kasvõi üürikorterit, stabiilset töökohta, ja tutvuseid/sõpru. 4. Kodumaalt põgenemisega seostuvad minul mitmed tunded: hirm, kurbus, teadmatus, elevus, rõõm ja uudishimulikus. MInu perekonnas ei ole olnud välisriiki põgenejaid. 5. See ärata

Kategoriseerimata

8

docx

Massimigratsioon. Kas rikastab või ohustab Euroopat?

Kas massiimmigratsioon rikastab või ohustab Euroopat? Immigratsioon on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa. Peamine migratsioonide põhjus on sõda. Täna, kahetuhande viieteistkümnendal aastal peamised sõjakolled asuvad Ukrainas, Sirias, Iraagis ja veel mõnedes riikides. Siin toimub sõjaseisukord, mobiliseeritakse vägesid, iga päev hukatakse palju inimesi. Kogu situatsioon niisigustes kohtades pole stabiilne: nii ekonoomiline ja poliitiline kui ka sotsiaalne. Ei ole hämmastav, et inimesed kardavad oma elu, lapse ja tuleviku pärast ning immigreeruvad. Nad põgenevad sõjast, näljast, hädast, diskriminatsioonist, loodusõnnetustest ja teistest põhjustest kuid ka immigreeruvad teisse riiki, et raha teenida. Missugused on siis niisuguse tugeva migratsiooni Euroopas ja teistes maailmas, nagu täna, tagajärjed? Kas toob positiivset või negatiivset mõju? Kuidas migratsioon kajastub meie igap�

Eesti ühiskond ja poliitika

2

docx

Sallivus ja sallimatus

Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult.

Ühiskond

22

docx

Õigus taotleda asüüli

- selgitada asüüliandmisega seotud probleeme - selgitada Euroopa põgenikeprobleemi ja pagulaspoliitika tagamaid . Allikas 7. Juhtkiri: pagulaskriis silmade sulgemise peale ei kao 05. 09. 2015 Kui 1939. aasta sügisel algas Teine maailmasõda, ei tabanud see Eestit kohe täie karmusega. Meile suruti peale baaside lepe, Vene väed tulid sisse, aga esialgu püsisid paigal. Poola oli juba hävitatud, soomlased pidasid Talvesõda, kuid eestlased ajasid asju veel üsna tavapäraselt, ehkki kitsamalt. Loomulikult oli see illusioon ning Euroopat haaranud hävitustuli jõudis ka meile väga ruttu. Kui nüüd on Euroopas alanud suurim pagulaskriis pärast Teist maailmasõda, siis võib ka Eestis esialgu mõelda, et see toimub meist kaugel, kümned tuhanded ja sajad tuhanded põgenikud ei tea võib-olla meie asukohtagi. Me võtame oma paarsada uustulnukat kuidagiviisi vastu, Vene piirile ehitame aia ning ülejäänu meisse ei puutu.

Ühiskond

4

docx

Pagulased

Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis – esimeses Euroopa Liidu liikmesriigis, kuhu ta saabub Põgenike laviin on Euroopat tabanud sellepärast, et meist lõuna pool on tekkinud terve riikide ja piirkondade vöönd, kus miljonite inimeste tavapärane elu on segi löödud või lausa võimatuks tehtud. Süüria, Iraak, Liibüa, So

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)