Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad talved olid pikemad ja külmemad, seega oli põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 5. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Talurahva õiguslikust seisundist saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal. Talupoeg kinnistati pärisorjaks, talupojad peavad tasuma maksu- ja teokoormisi, rüütelkond määrab talupoegade koormisi omal äranägemisel, rüütelkond omab õigust talupoja elu ja surma üle, kodukariõigusele pole piire seatud 6. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Liivimaa kindralkuberner G.Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn
Viinaköögi praagaga nuumati härgi, kes samuti viidi Venemaale. Sellega sai alguse ka ulatuslik loomakasvatus mõisates. Talurahva olukord Vene võimu ajal: Talupojad üritasid tagakiusamise vastu abi leida Peterburist. Ühel talupojal Jaanil õnnestu kaebekiri ka keisrinnale üle anda. Seletuse saamiseks pöördus valitsus rüütelkondade poole. Sealt sai kuulsaks O.F Roseni seletus kiri 1739. a mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsioonina. Selle järgi on siinne talupoeg pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. Ka talupoja enese vara kuulus mõisale. Sellist korda asus toetama ka riigivõim. Eesti talupojad langesid õigusteta pärirsorja seisundisse.Talupojad põgenesid nii Soome ja Rootsi, Lõuna-Eestisse ja Pihkva kubermangu. Kaubandus, tööndus ja käsitöö: Kaubandus hakkas taas elavnema. Venemaa tühistas paljud kaupade sisse-ja väljaveokeelud, mis seni olid kaitsnud paljusid käistöölisi ning kaupmehi ja riigi sissetulekuid.
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721.a Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil Vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati balti erikorraks. Selle põhijooned on: Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase (seadusi), mis balti erikorraga kokku ei sobinud, jätte välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asja ajamine ja tolli piir. Säilisid Saare-, Eesti- ja Liivimaa rüütelkonnad.
Eesti 18. sajandil 1. Balti erikord, selle põhijooned, positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil laialdane omavalitsus. Seda süsteemi nimetati Balti erikorraks. Põhijooned: 1) Kehtima jäi endine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase, mis Balti erikorraga kokku ei sobinud, jätta välja kuulutamata. 3) Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Säilusid Saaremaa, Liivimaa, Eestimaa rüütelkonnad. Baltisaksa aadlikud kanti erilistesse rüütli nimekirjadesse ehk aadlimatriklitesse nimekirjad, kuhu
,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik
Mõisa tüübid ja mõisamajandus. Rüütlimõisad- kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Kroonumõisad-riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks riigiteenistuses olnud aadlikele Pastoraadid- kirikumõisad, andsid elatist kirikuõpetajatele. Teraviljaeksport, peamiseks kultuurideks olid rukis ning oder. Viinapõletamine, kaasnes hoogne metsaraie, viin turustati peamiselt venemaale. Nn positiivsed määrused. George Browne juhtimisel 1765. tunnustati talurahva omandiõigust vallasvarale, piiritleti teokoormisi ja anti õigus kaevata mõisniku peale kohtus. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused. 1784.aastal pearaharahutused. pearahamaksu sisseeadmine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel
Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said välismaalased (sakslased, rootslased, poolakad). Keskvõimu kõrgeim esindaja oli kindralkuberner. Teda asendasid aadlike hulgast valitud 2 nõunikku. 17301740.a hakati koostama aadlimatrikleid ehk nimekirju rüütelkonna liikmetest, mis tagasid aadlile poliitilismajanduslikud õigused. 5. Talurahva olukord Vene võimu ajal (Roseni deklaratsioon) Roseni deklaratsiooniga 1739.a sätestati, et talupoeg oli pärisori, talupoja maa ja vara kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha tööd ja selle suurus polnud määratletud. Kohtuvõim kuulus rüütelkonnale mitte riigile. Põhiline vorm oli merekaubandus, sellega seoses tühistati mitmete kaupade sisse ja väljaveokeelud. Kodumaine tööndus langes. Peamiselt veati välja vilja ja sisse soola
1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust.
*kehtestati tollipiir Balti kubermangude ja Vene kubermangude vahel *mõisnike võim talupoegade üle oli piiramatu *viidi läbi restitutsioon (varem riigistatud vara anti tagasi endistele omanikele) Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Säilisid tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korrladust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Roseni deklaratsioon- Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi
Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva.
Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti.
a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel 3. Roseni deklaratsioon + tunnused 1739. a Liivimaa maanõuniku sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. • Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; • Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; • Talupoegade koormised pole seadusega piiratud. 4. Asehalduskord + Browne deklaratsioon 1765- Browne positiivsed määrused, esimene teadaolev ametlik dokument, mis püüab Eesti ja Läti olukorda parandada
Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida. Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle ja venelaste relvastus konfiskeeriti. Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele. 1701 suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures. 1703 Asutas SanktPeterburgi (Peeter I).
1) Milline olukord oli pärast Põhjasõda ja mis on Balti erikord (halduslik, privileegid) - Peale Põhjasõda oli maa laastatud, eestlasi arvati ~120 000 hulka.Põllud kasvasid sööti, koduloomad olid hävinud, paljud talud jäid tühjadeks. Viletas seisus olid ka mõisad. Toitu oli vähe, oli üldine vaesus. Tühjaks jäänud taludesse kolisid uued inimesed,rahvaarv hakkas kasvama. - Balti erikord, Venemaa vajas baltisaksa aadliku poolehoidu, seda hakati saavutama sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid.
Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj
· Peideti end metsa ja soosaartele · Talupojad pidid abiks olema kindlustustöödel · Maamiilitsa üksused VENE AEG Poliitiline korraldus: · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud Venemaa tsaaririigi koosseisu · Halduslik jaotus jäi samaks (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) · Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) Balti erikorra põhijooned: · Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel · Säilus luteriusk · Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem · Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid · Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) · Läeti tollipiir Eesti Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele · Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks määrati kindralkuberneri, abilised olid valitsusnõunikud Balti erikorra tähendus: · Oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel · Säilitas siinse maa kultuuri omapära
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2. Virumaa 3. Harjumaa
Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias, tavaliselt olid nendel ametikohtadel välismaalased. Kindralkubernerid täitsid sageli oma sõjalisi kohustusi ning nii jäid valitsemisohjad kohaliku aadli hulgast määratud valitsusnõuniku kätte
· Rootsis oli näljahäda · võimule oli saanud 15-aastane kuningas Karl XII 12. veebruar 1700 Poola väed ründavad Riiat. Seda ei suudeta kohe vallutada ja asuti pikaajalisele piiramisele. Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävitati kõik teele ettejuhtuv.
Riigi tulud kasvasid märgatavalt ja sellega sai siinseid haridusolusid parandada. Siinne aadel oli selle vastu ja kuninga korraldusi hakati ignoreerima. Aadlipositsiooni juhiks sai Johann Reinhold Patkul, , kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Kättemaksuks saadeti 1694. a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja allutati maapäev kindralkubernerile. Sellega peaaegu kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Vene aeg (1710-1762) Venemaa ei saanud olla kindel oma vallutuste püsivuses pärast Põhjasõda ja selle tõttu oli tähtis hoida häid suhteid aadlikega. Selleks alustati restitusiooni. Sellega sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Balti erikord sätestati 1721. Uusikaupunki rahuga. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 1730-40
Balti erikorra tõttu ei kuulunud kuni 18.saj lõpuni eesti ja läti talupojad ka nekrutikohustuse alla. Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks, sai pagemine. Pagemine eriti ulatuslik 18.saj alguses, kui pärast Põhjasõda leidus veel hulgaliselt tühje talusid. Pageti ka Pihkvamaale, Soome ja Poola. Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenikke välja ei antud. Positiivsed määrused 1765.a esitas kindralkuberner Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudmise parandada talurahva olukorda. Ettepanekud: tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale; piiritleda teokoormiseid; anda õigus kaevata mõisniku peale kohtusse. Kuigi Liivimaa rüütelkonnale polnud riigi sekkumine meeltmööda, oli nõus neid vastu võtma kui nn positiivseid määruseid. Kuid tänu nendele määrustele, said talupojad tugevama juriidilise kindlustunde
Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10. augustil Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu, millega Rootsi kätte jäeti Põhja-Eesti kui ka Inglismaal vallutatud linnused. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi valdusi hakati nimetama Eestimaaks(Estland). Isikud Ivan Julm Venemaa valitseja. Tema juhtimisel alustas ta oma vägedega Liivi sõda 1558. aasta jaanuaris. Gotthard Kettler - Liivi ordumeister 15591562 ja Kuramaa hertsog 15621587. Toetas suhteid Poolaga. Liivimaa tugevaim- orduriik-andis end Poola kaitse alla ja uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. Erik XIV - oli Rootsi kuningas 15601568
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga
Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-s eesõigusi talupoegade üle. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemate linnade elanikke sunniti teotööle. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks V ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada maa kultuuri ja võimaldas sidemeid L- Euroopaga, mis tagas kiirema arengu. ROSENI DEKLORATSIOON Tp otsisid õigust Peterburist. Venemaa mölder Jaan esitas keisrinnale kaebekirja. Selgituse saamiseks tp olukorra üle pöördus riigivõim rüütelkondade poole. Liivimaa
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn
Talupojad vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitasid mõisnikud tihti kurjasti ära. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud takistasid ka talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vaja oli. Negatiivseks võib lugeda ka seda, et Rootsi ajal hakati Liivimaal läbi viima nõiaprotsesse. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud andekad inimesed. 10.Milliseks kujunes talupoegade õiguslik seisund Rootsi ajal (enne ja pärast reduktsiooni, riigi- ja eramõisates)? (lk 106) 1) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: - Rootsi riik kinnitas 17
- talurahvarahutuste surve. - Napoleoni teostatud reformid vallutatud aladel Euroopas (pärisorjuse kaotamine; kodanlikud reformid; seisuste võrdsustamine). - Vene valitsuse surve Balti aadlile parandamaks talupoegade olukorda. 4. TALURAHVA OLUKORD ALATES PÄRISORJUSE KAOTAMISEST KUNI 19.SAJANDI LÕPUNI: 4 1. Talurahva omavalitsus: Talurahva omavalitsus (e. vallakogukond) kujunes välja 19.sajandi algul. Selle tegevusvaldkondadeks olid: - vallakohtud, mis loodi 19.sajandi alguse talurahvaseadustega. Vallakohtud tegelesid talupoegade väiksemate üleastumistega ning koormiste täitmise jälgimisega. - magasivilja (hädaaegade viljavaru ) varumine magasiaitadesse - vaestehoolekande korraldamisega. Iga vald pidi oma vallasandid ise ära
· 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi- Vene piiri Narva jõest kaugemale itta, millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645
Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral Poola võimu alla minema. Raskustest hoolimata säilitas Rootsi oma sõjalise võimsuse; head relvad, vabade talupoegade arvukus > võitlusvõimeline ja patriootiline sõjavägi > eelis Euroopa palgasõjavägede ees.
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
