Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eesti valitsus - sarnased materjalid

president, teostab, astub, tekstile, istungil, seej, riigikantselei, etten, asudes
thumbnail
15
doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14 2 1.Sissejuhatus Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid

Ühiskonnaõpetus
107 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsus

büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse. Eestis on raske ühel parteil Riigikogus enamust saada. Seetõttu läheb Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vaja mitme erakonna koostööd ja üksmeelt. Vabariigi Valitsuse volitused kestavad järgmiste Riigikogu valimisteni. Selle volitused võidakse

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti valitsemissüsteem

EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt:

Ühiskond
13 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Eesti Põhiseadus

Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. III peatükk RAHVAS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. IV peatükk RIIGIKOGU § 59

Ühiskonnaõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Eesti Vabariik

põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast. Riigikogu oli äärmiselt killustunud, mistõttu ei suudetud moodustada elujõulist valitsust

Ühiskonnaõpetus
131 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Vabariik

Riigikeel(ed) eesti Rahvaarv 1 340 300 (2009) Rahvastiku 29,7 in/km² tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas

Ühiskonnaõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Parlament ja valitsus

Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja ­organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja ­kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel

Ühiskonnaõpetus
482 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vabariigi valitsus

Vabariigi valitsus 1) Kuidas moodustatakse EV valitsus? V: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.

Ühiskond
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vabariigi valitsus

VABARIIGI VALITSUS ­ KÕRGEIM TÄIDESAATEV VÕIM Valitsuse kestus oleneb valitsemiskorraldusest ja töö tulemustest. Eestis vahetub valistus: I. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest ­ üheparteiline valitsus.

Ühiskonnaõpetus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Riikogu ja valitsus.

Fraktsioon: RK fraktsiooni moodustavad ühe erakonna liikmed RK-s. Koalitsioon: on valitsusse kuuluvate parteide ühendus(Võimu liit) Opositsioon: partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel Alalised komisjonid: keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, rahanduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon, Euroopa Liidu asjade komisjon 2.Vabariigi president ­ peamised ülesanded, kust tuleb?, kes võib kandideerida? Esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab ametist diplomaate, annab riiklikke autasusid ja auastmeid, kuulutab välja RK-s vastuvõetud seadusi, nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrid, kaitseväe juhtkonna ning teised kõrged riigiametnikud, Eesti vastase rünnaku korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni. Presidendi valib ametisse Riigikogu või spetsiaalne valijameeste kogu

Ühiskonnaõpetus
54 allalaadimist
thumbnail
18
odt

Eesti ajalugu.

asemle loodi riiklik ainupartei-Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadele. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritalsed protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra tingimustes ei suudetud demokraatiat taastada. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts 1937 koostada kolmanda põhiseaduse. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Eesti valitsemissüsteemid

Tugeva mõjuga. Poliitiline: fraktsioonid- poliitilised keskused, genereerivad otsuseid rahvalt saadud võimu alusel. Võimuhierarhi allikas. Funktsionaalne: komisjonid- analüütiline keskus. Võimaldab kontrollida Valitsuse esitatud ettepanekuid, tasakaalustada Valitsuse seadusandlikku tegevust. 6. Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone. Juhatuses: esimees ja 2 aseesimeest ning valimised toimuvad esimesel istungil. Kandidaat võib olla iga Riigikogu liige. Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga aasta. Taolise valimisega tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö administreerimine: korraldab erakorraliste,

Eesti valitsemissüsteem
27 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

EESTI VABARIIK

Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. 7 3. RIIGIKORD Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis

Andme-ja tekstitöötlus
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Valitsus ja president

· Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja ­ Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsuse koosseisu olnud (k.a. eksiilvalitsused). Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas ­ neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine:

Ühiskonnaõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Riigikogu, president, valla-ja omavalitsus

LIHTHÄÄLTE ENAMUS kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ

Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Parlament, valitsus ja president

15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik ­ maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad

Ühiskonnaõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide arvamused, välja töötama printsiibe ja juhendi, kuidas EL peab käituma rahvusvahelistes suhetes ja kaitsepoliitikas, vastu võtta otsustustusi vajalike selleks, et defineerida ja rakendada ühtset välispoliitikat, nomineerida Euroopa Komosjoni presidendi, mida kinnitab Parlament. Ülemkogus on kaks tasandi, esimesel on esindatud riigi- või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni president, teisel liikmesriikide välisministrid ja veel üks Euroopa Komisjoni toetav liige. On 52 ametlike ülemkogu liike ja väga piiratud hulk ametnike, kes on lubatud osaleda Ülemkogu sessioonides. Ülemkogu kohtub neli korda aastas. Iga riigi nõukogu eesistumise prerioodi jooksul kaks korda. Kõik istungid toimuvad Brüsselis. Formaalselt kehtivad kaks päeva. Kõikide ettevalmistuste eest vastutab GAERC (välisministrite nõukogu)

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel. Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama). Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. Diktatuure jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima ­ parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon ­ riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon ­ riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ­ ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon ­ valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel ­ tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil. 1) Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Tegelik võim on siiski seaduslikult(rahva poolt valitud) parlamendi käes. b)VABARIIGID(kõik tähtsamad ametid on kaudselt või otseselt valitavad.) parlamentaarsed vabariigid ­ rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud. Kogu võim kuulub parlamendile. Eesti on klassikaline parlamentaarne vabariik. *parlamentarism ­ riigiülesehitus kus kogu võim kuulub parlamendile. presidiaalvabariik ­ presidendi õigused suuremad. president määrab ametisse ka valitsuse. Venemaa, Prantsusmaa. Mõlemad RIIGI tüübid omavad puudusi, kuid neil on ka positiivseid jooni. võim on parlamentaarsel riigil rohkem kollektiivne. aga häda tekib kohe sellest aga pange tähele et hajutab vastutust. Parlamentaarsetel riikidel on keeruline langetada kiireid otsuseid. parlamentaarse vabariigi töökindlus on väike Presidentiaal riik on paremini juhitav. ja kriisiolukorras töötab paremini kui parlamentaarne riik

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

§ 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? § 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud

Ühiskond
5 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus

Ühiskond
119 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

2. Parlamendil on seadusandlik võim. Parlament kinnitab riigi eelarve seaduseks. 3. Täidesaatev võim ehk valitsus viib ellu parlmendi vastu võetud seadused.Juhib praktiliselt riigi elu. 4. Kui nende vahel tekib tõsine konflikt võib see kaasa tuua valitsuse laiali saatmise ja uued parlmendi valimised. Presidentalism on selline valitsemis korraldus mille mudeliks on võetud U.S.A valitsemis kord. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui riigipea aga tal ei ole ainuvõimu, sest ta jagab seda parlmendiga. President on valitsuse juht, ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid, on vägede ülemjuhataja. President kui seadusandlik võim tähendab seda et, ta esitab konkressile läkituse mida kongress võtav arvesse seaduse koostamisel. Presidentil on veto õigus. U.S.A president valitakse iga 4 aasta tagant.

Ühiskonnaõpetus
72 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Valitsemine

Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõlmab nii riigivalitsemise vormi (monarhia, vabariik) kui ka riigi korraldamise vormi (unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon). Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe ehk tasakaalustatuse põhimõte: · seadusandlik võim ­ parlament · täidesaatev võim ­ valitsus · kohtuvõim - kohus EESTI RIIK on demokraatlik ühtse keskvõimuga (unitaarne) parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes teostab võimu valimistega ja rahvahääletustega. o Õigusriik Õigusriigis mõistab õigust ainult riigivõimust sõltumatu kohus, kõik on seaduse ees võrsed ja õigust mõistetakse ainult seaduse alusel, seadused on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

· Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad.

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Liblikmann, P. Kõrve, M. Kuzmina · Liikmeid üle 9 000? · Riigikogus 1 liige · Asutatud 2006 · Erakonna esimene eestkõneleja: A. Lotman · Juhatuse liikmed veel: T. Trapido, T. Veber, A. Laane, R. Lahtvee, T. Ots, T. Põvvat, A. Siplane, J. Vaabel · Liikmeid üle 1 500 · Riigikogus 6 liiget Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine · Võim on piiratud · Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism · President on ühtlasi valitsusjuht · President koostab valitsuse · President valitakse otse rahva poolt · Stabiilne · Võivad tekkida probleemid parlamendiga 5 Poolpresidentalism · President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid · Parlamendil on õigus ministreid tagandada · President valitakse rahva poolt Parlamentarism

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun