18.sajandil rajati tähtsamad manufaktuurid linnadest välja. Räpina paberivabrik rajati 1736, mis tegutseb siiamaani ning on vanim tänini tegutsev tööstusettevõte. 1760 aastatel hakati Põltsamaal tootma klaasi. 18. Sajandi õlpul tuli siinsessemajandusele ühe enam kapitalistlike jooni. Kujunes vaba konkurents, tsunftipiirangud kaotati. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. 18. Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon.Olulist osa etendasid jesuiidid.Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja-Euroopa tagasivõitmiseks katolikule usule.1583. aastal asutati Tartus jesuiitide gümnaasium.Gümnaasiumi kõrvale asutasid jesuiidid tõlkide seminari,mille peaeesmärk oli ette valmistada preestrikutseks sobivaid kandidaate kohaliku rahva hulgast.Kui rootslased 1625. aastal Tartu
· ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU.
· Koostati ka Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu, mis kinnistas veelgi Balti erikorda. · Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Suur osa Eesti aladest riigistati(Liivimaal 80%, Eestimaal 50%, Saaremaal 30%). Tagasi saadi need renti makstes. Mõisnike hulgas tekitas see pahameelt. Patkul sai aadlipositsiooni juhiks, kuid ta mõisteti koos kaaslastega mässu õhtuamise tõttu surma. Ta aga põgenes välismaale. Vene aeg(1710/1721-1917) Halduskorraldus jäi samaks(Eesimaa (eelnevad + Paldiski mk) ja Liivimaa (eelnevad + Viljandi ja Võrumaa), kubermang). Valitsemine(keskvõim): 1783/1801 ühendati Eestimaa ja Liivimaa kubermangud üheks kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka
Esimene oli edukas, teine edutu. 1578.aastal alustas Poola uus kuningas Stefan Batory pealetungi venelaste vastu. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu
kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A. Eestimaa/Tallinna kubermang (Põhja-Eesti) B. Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) C. Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1
inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded Kubermangu tööd juhtis kindralkuberner. Kohustused: · Sõjaväe juhtimine; · Ametisse nimetamine; · Riigiametnike töö kontrollimine;
Samuti ka soomlasi, kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. Kuigi oli palju sisserändajaid, siis sellegipoolest hakkas eestlaste osatähtsus rahvastikus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad: Rootsi võimu kehtsestamisega jagati Eesti mandriala kaheks: Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa) ja Liivimaa kubermand (Lõuna-Eesti+Põhja- Läti alal 3 maakonda: Pärnumaa, Tartumaa + Saaremaa, mis liideti Rootsi valdusega alles 1645, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangule, aga säilitas mitmeid eriõigusi: oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitus ning erinev maksusüsteem)
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
Venemaaga peetud sõja lõppemiseni väga ebastabiilne olukord -- mitmed piirkonnad Põhja- ja Lääne-Eestis käisid korduvalt rootslaste ja venelaste vahel käest kätte. 1570. aastail piirasid Vene väed kahel korral ka Põhja-Eesti tähtsaimat keskust Tallinna, mis jäi tänu tugevatele kindlustustele aga vallutamatuks. Vastse hertsogkonna valitsemist hakkas Rootsi riik tõhusamalt korraldama alles pärast rahu sõlmimist Venemaaga 1583. aastal -- Põhja-Eestis kujunes riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioonina dualistlik haldussüsteem. Nii nagu Liivimaa seisused Rzeczpospolita'le, olid ka Eestimaa aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused. Ent erinevalt Liivimaast, kus Poola riik hakkas lepingutingimusi õige pea rikkuma, järgisid Rootsi kuningad nii Tallinna linnale kui ka aadlile lubatut. Põhja- ja Lääne-Eesti vasallid koondusid Eestimaa rüütelkonnaks, mida esindas selle üldkogu --
selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust
mõttes. Balti provintsides kehtisid ainult need vene riigi seadused, mis ei läinud vastuollu kohalike privileegidega. Kuni 19. saj keskpaigani olid vene mõjud balti aladel küllaltki tagasihoidlikud. Üldisemalt hinnates võib öelda, et balti erikord talupoegadele suht rist ja viletsus. Haldusjaotus: Suuri muudatusi ei olnud vörreldes Rootsi ajaga. Eestimaa kubermangu Liivimaa kubermangu Saaremaa provints Tallinn Riia Seisuslik omavalitsus tingis suuresti ka haldusjaotuse. Narva linn jäi halduslikult Peterburi kubermangu koosseisu, kuid oli eraldi üksus tegelt, saades osa balti erikorra privileegidest. Riiklik võimuaparaat: Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli riiklik valitsemiskorraldus/aparaat. Nende kahe erineva valitsusorgani vahelised piirid ei olnud eriti selgelt paigas. Tihti asjad kattusid teemad, samuti isikud olid tihti mölema
Vahepeal suri keisrinna Anna, võimule tuli Ivan VI, millega kuulutati välja amnestia ehk mölder Jaan sai koju tulla. Ikka otsis Jaan õigust, osales kaebekirjas, teda mõisteti süüdi ning määrati sunnitöö. Sunnismaisuse küsimus: Talupoeg on kinnistatud teatud mõisas, ta ei tohitnud oma elukohta vahetada. 18. saj oluliseks probleemiks oli talupoegade pagemine. Selle probleemi lahendamisega tegelesid nii rüütelkonnad kui ka kubermangud. Peale sõdade oli rahvaarv vähenenud, oli palju tühju talusi. Talupoegade varjamine oli seadusega karistatav. Võeti kasutusele häbipostid, kuhu seoti kinni ning häbistati. Kirikuisal oli kohustus külastada kodusi, haigeid ja kontrollida kas inimesed teavad usust piisavalt ning lisaks kontrollis, et kas talus on võõraid inimesi ehk pagenud talupoegi. Kui talutüdruk tahtis abielluda talumehega teisest mõisast siis mõisahärra
Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport. Peamised põllukultuurid: talirukis, oder, hernes, naeris, lina Peamised koduloomad: härg, lambad, kitsed, sead, kanad, haned Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamisi adramaarevisjonide kaudu. 1783 tehti pearahamaks,
*Rakmetegu- teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. *Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. *Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. * Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. *Rootsi riigi viljaait- Baltimaid nimetati nii, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete, aga ka laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu, kust veeti välja kohalikke saadusi, osalt Venemaalt toodut. *1695.-1697. aasta näljahäda- Juba 1694.aasta Ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, ning heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud, ega valminud. 1696 aasta kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 aastal
Eestist. 1865: Keelati mõisnike kodukariõigus 1866: Vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Eestlased võisid asuda oma tahte teostamisele nii omavalitsuses kui ka majanduselus. 1868: Tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas täielikule raharendile üleminekut.. kadakasakslus: Eestlased, kes end igal viisil püüdsid sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. saj. I poolel Kõrg-ja talupojakultuur:Eesti kultuuripilt jagunes 19 sajandil kaheks Baltisaksa kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlistahva talupojakultuuriks. Baltisaksa kultuurielu oli endisel seotud Lääne-Euroopa vaimsete suundumuste ja arenguga, mõjutades omakorda ka eestlaste kultuuri. 19.saj algas senise talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. Tartu ülikool 1802: Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks võimalus saada Eestit kõrgharidust
Rakmetegu - teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu - teoline jalgsi suvehooajal, seda tegid enamasti naised ja alaealised. Mõisavoor talvel, mõisa kauba vedu linna( või olla 150-450 km), kus pidid osalema talupojad. Abitegu talu pidi andma kiireteks hooajatöödeks lisainimesi mõisale. Rootsi riigi viljaait - Baltimaade nimetus, kuna Rootsi majanduse elavnemine tõi kaasa suurema vajaduse toiduainete ja laevaehitusmaterjalide järele. Neid vajadusi sai rahuldada Eesti sadamate kaudu. 1695.-1697. a näljahäda - 1694. a ilmastik oli viljakasvuks väga ebasoodne, järgmisel suvel sadas pidevalt külma vihma, heina ei saanudki teha, rukis ei õitsenud ega valminud. 1696 kevad oli külm, suvel sadas vihma, suuuuur ikaldus..1696 omasid kohalikud võimud viljavarusid, kuid andsid sellest vähe vajajatele. Vilja veeti riigist
1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro rahu alusel - Saaremaa Rootsile. Viimase Eesti alana läks Rootsile 1660. aastal Ruhnu saar Oliwa rahu Rootsi ja Poolast vasallsõltuvuses oleva Kuramaa hertsogkonna vahel. Seega oli kogu Eesti Rootsi valduses ja algas Rootsi aeg. 16. ELUOLU ROOTSI AJAL Kõige enam oli Eestis rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele. Teise suurema mõisate rühma moodustasid kroonumõisad ja kolmanda kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli-või kroonumõisatega võrreldes väiksemad. Mõisate majandamisel muutuks tähtsaks teraviljaeksport, sest Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa kus veel oli võimalik kasvatada teravilja niipalju, et seda sai ka välja vedada.(talirukis ja oder) Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise eest tasuda mõisale koormisi.
majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel Eesti kultuutipilt jagunes XIX sajandil jätkuvalt kaheks: baltisaks kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja.
majapidamise korraldamisele. Liivimaaga sarnased talurahvaseadused võeti Eestimaal vastu 1856. aastal ning Saaremaal 1865. aastal. 1865 keelati mõisnike kodukariõigus, 1868 tuli lõpetada talumaade rentimine teotöö eest, mis tähendas raharendile üleminekut. 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt. Kadakasakslased- eesti soost inimesed, kes üritasid end igati sakslastena näidata, häbenedes oma päritolu. 32. Vaimuelu Eestis 19. sajandi I poolel Eesti kultuutipilt jagunes XIX sajandil jätkuvalt kaheks: baltisaks kõrgkultuuriks ja eestlaste kui põlisrahva talupojakultuuriks. Tartu ülikool taastati 1802 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Wilhelm Struve-Tartu Ülikoolis töötanud maailmatuntud astronoom. Karl Ernst von Baer- embrüoloogia rajaja.
dominiiklased olid Tallinnas aastast 1229, ordu ise rajati 1212. a Püha Dominicanuse poolt; oli kerjusmungaordu, mille eesmärk oli käia ringi ja levitada usku; pöörasid suurt tähelepanu haridusele, neil oli kool ja raamatukogu frantsiskaanid (frantsisklased) kerjusmungaordu, mille rajas pühak Fransiscus Assisist 1209. a ja Eestis tegutses alates aastast 1241; olid askeetlikud mungad augustiinlased, Eestisse tuli 1407. a kõrvalharu, ehitasid Piritale kloostri Eestlaste vaimuelu (uskumused) vallutusjärgselt: katoliku pühakud asusid seniste jumalate asemele ohverdamine säilis, kuid nüüd katoliku pühakutele jätkus matmine vanadesse kalmetesse vanad paganlikud pühad asendati uute kiriklike pühadega vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes):
päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist. Saksa keeles kirjutava prosaistina kasutas kohalikke aineid ja avaldas eesti-saksa segakeeles kirjutatud humoristlikke palu. Oli "Kalevala" tutvustaja ja ÕES´s tegutseja, pidas aastal 1839 oma kuulsa kõne: ,,Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Taevaskäijad Põhja-Eestis ja Viljandimaal levis aastail 1813-17 nn. taevaskäijate liikumine. Erinevate prohvetite kuulamised, mille vastu võitlesid ratsionalistlikud pastorid nagu O.W.Masing ja J.H
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
1710. aasta kapitulatsiooni ja 1721. aasta rahulepinguga paika pannakse, jääb seega väga pikaks ajaks püsima. Selgelt seisulik kohtusüsteem, tagatud kapitulatsioonide ja rahulepinguga. Sellega tagati saksa rahvusest kohtunikkond ja kohalik vana Liivimaa kohtumenetlus, protsessiõigus, kohtukorraldus. Üks erandlik periood siia vahele jääb asehaldusaeg (1783-1796-97). Üks oluline erinevus varasema, 17. sajandiga, on see, et varem oli kohtusüsteem dualistlik (riiklik ja seisuslik kohtukorraldus). Nüüd, tänu kapitulatsioonidele, Balti erikorrale riik taandub ja jääb alles ainult seisuslik ehk aadlipmavalitsusele ning linnadele ja raadidele tuginev kohtukord. Rootsiaegsed riiklikud kohtuinstantsid lõpetavad oma tegevuse (Tallinnas Linnusekohus, samuti Riias). Liivimaal oli üldse riiklik kohtukorraldus domineeriv, see kontroll nüüd kaob, jääb aadli omavalitsuste kontrolli alla. Vene riik ei olnud võimeline kohapealselt
Tartu Ülikooli (Akadeemia Gustaviana) tegevus katkes. Bietism - usuvool Saksamaalt. Valgustajad, kes rõhutasid kirikut ja kõlblust. Taotlesid inimeste paremaks muutumist sisemiselt. See jõudis eestisse 1720-1730ndatel aastatel. See võimaldas kiriku kiire taastamise peale põhjasõda. Eestis avaldus see Vennaste koguduse liikumisena. Vennaskond ehk hernhuutlased - alusepanija Saksa aadlik Zinzendorf. Tänu sellele sai eestlastest tõelised kristlased. Rahvas aitas raha koguda, et välja anda piibel. 18 1739 Anton-Thor Helle - Türi kirikuõpetaja. Tõlkis piibli eestikeelde (põhja eestikeelde, see tingis selle, et tänapäevane eestikeel põhineb endisel põhjaeesti keelel). Ratsionalistid - valgustajad, kes püüdsid lihtinimesi harida ja valgustada. Eisen von Schwarzenberg oli nende juht. August Wilhelm Huppel - Põltsamaa pastor. Andis välja saksakeelseid geograafilisi raamatuid. Koos
XV. saj. keskpaigast algas vene asustuse kujunemine Peipsi põhjarannikul Alutagusel. Saksa talupoegade ümberasustamine Eestisse lõppes läbikukkumisega, kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu.
Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus. Käsitööga tegelemine sai vabaks ja kaubandusega võidi tegelda laiemalt. Tekkis trükiavaldus järjest suurema kandepinnaga. Teater muutus baltisakslaste seas väga populaarseks. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 oli väga oluline nii eesti kui ka baltisaksa kultuuri jaoks. Algul oli olulisem baltisakslastele oli nende kultuurikeskus. Ülikool oli saksakeelne ja meelne. Alternatiivile Tartule oli Miitavi Lätis (Kuramaa rüütelkond), kuid otsustati ikkagi Tartu kasuks. Ülikool polnud sõltuv kohalikest rüütelkondadest, kuna allus otse vene haridusministeeriumile. Suured muutused tartus linna suurenemine, elanike kasv, hoonete juurde ehitamine, linnapildi muutumine. Tartu Ülikool saavutas kiiresti kõrge teadusliku taseme
valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli viinamarjapress. Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
