Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti väikejärved". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järved, järvede, järvedes, raukas, väikejärvede, valdkond, koostanud, kõrgustik, kõrgustiku, raba, pandivere, valgala, oligo, lavamaa, haanja, veevahetusaal, kaltsium, hektarit, järvedest, kihistus, eutroofsed, kalastik, rannajärved, lääneosa, madalik, emajõe, veehoidla, otepää, setted, suurusest, reostunud, sulfaatioon, varieeruv........................................ 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24
4. Lahustunud hapnik................................................................................................12 5.VEE FÜÜSIKALISED PARAMEETRID........................................................................13 5.1. Läbipaistvus (valgus)............................................................................................ 13 5.2. Temperatuur.......................................................................................................... 13 6.Eesti järvede kirjeldav ülevaade........................................................................................14 6.1. Tartumaa järved.....................................................................................................15 7.JÄRVE ELUKOOSLUS................................................................................................... 16 ........................................................................................................................................
2.Eesti 21% (suuremad, kui 1ha soid 9836) -orgaanilise aine hulk 3.Iirimaa 17% -pinnamood 4.Rootsi 16% -lähtekivim 5.Kanada 14% 5.Indoneesia 13,6% Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill
kasutavad hingamiseks ja lagundamiseks hapnikku Mis määrab vee-elustiku liigilise koosseisu - Aluspõhjast, valglast ja pinnakattest sõltuvad vette sattuvate stabiilsete ioonide (Ca.., Mg.., Na., K., HCO3', SO4'', SiO2'') väärtused ja pH, mis omakorda määravad elustiku liigilise koosseisu. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest
Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3 3. Järvede toitelisus.............................................................................4 4. Järvevee segunemine........................................................................4 5. Kokkuvõte.....................................................................................5 6. Kasutatud kirjandus...........................................................................6
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimed, Nimed, Nimed Otepää kõrgustik Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Otepää kõrgustiku füüsilise geograafia põhijooni...........................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................
Kui see aga lõpetada, siis niidud võsastuvad ja kujunevad ajapikku metsadeks. Väetamine ja maaharimine põhjustab looduslikel niitudel ühtede taimeliikide asendumise teistega. Niidutüübid: Alvar e loopealsed on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullad on väga viljakad ning kõrge liigirikkusega. reljeef on üldiselt tasane. Taimed- kadakad, kibuvits,kassikäpp,mägiristik. Linnud- kiivitaja,punajalg-tilder,kanepilind Lamminiidud e.luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel(Emajõgi, Pärnu, Kasari jt ääres). Kevadise suurveega uhutakse kallastele hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks. Lamminiidud on kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuleb niita,karjatada,muidu kasvab kinni.Taimestik:tamm, hall lepp, haab, toomingas/pajusid, harilikku sarapuud/ rohurinne on liigirikas- aruheinad,kassikäpp, mägiristik,tarnad, angervaks.Linnsutik:tikutaja,kiivitaja,rukkirääk
Puu- ja põõsarinne: kidurad ja peened lehtpuud. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: tarnad, osjad, sõnajalad, käpalised, angervaks. Osja tarna andervaksa Lammi- ja lodumets: Soomaa, Alam-Pedja, Emajõgi, üleujutatud alad. Üldised tingimused: liigniiske ala, üleujutused, mättaline pind. Puu- ja põõsarinne: sanglepp, sookask, harvem kuusk. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon.
). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades. Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli. Tõenäoliselt oli selliste irdjääväljade tekke põhjuseks maapinna kõrgendikud (pealiskorra kõrgendik või/ja eelmistest jääaegadest tekkinud kõrgendik). Jääpankade vahel, peal ja sees olevates
-põõsarinne: üksikud või rühmitunud kadakad -rohurinne: madal ja vaheldusrikas, aasta jooksul väga muutlik, sõltudes peamiselt niiskustingimustest. Loomastik: -tüüpilised liigid alvaritele: kiivitaja, alpi risla, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks -rannaniitudest erinevalt ei pesitse alvaritel hanelisi. Lamminiidud- enamasti lagedad, kasvavad kiiresti kinni, kui puudub kasutus, kujunenud enamasti lammimetsadest. Viljakas muld, suurveega suur toitainete sissevool. Levik: leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel Taimestik: harva esineb üksikuid puid ja põõsaid puurindes võib kasvada: tamm, hall lepp, haab, toomingas Põõsarindes võib kohata: pajusid, harilikku sarapuud. Rohurinne on üsna liigirikkas: harilik kastehein, kassikäpp Loomastik: Iseloomulikeks liikideks on: tikutaja, kiivitaja, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp
osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Teised siinsed riigid on meie konkurendid võistluses tulusa Vene transiidi pärast. Mereäärse riigina on Eestil nii maismaa- kui merepiir. Eesti maismaapiir on 682 km pikkune.
Amme jõgi Luual. Rohkem on aga lühikesi pinnavete uuristatud jäärakuid. Voorestiku servaaladel (läänes Siimustis ja idas Vasseveres, Sirguveres, Vedul, Kukemetsas) on liiva- kruusaküngastega mõhnastikke ja mitu oosi (Luual, Tarakveres). Mitmes kohas (Voorel Kalliveres, Kudinal, Kassinurmes) leidub voore jalamil allika- e nõrglubjalasundeid, mõnes kohas on voortevahelistes nõgudes ka järvelupja (Arold 2008). 5 3.4. Veestik Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Looduslikult üks ilusamaid kohti on Vooremaa põhjaosas asuva Kuremaa järve ümbrus, mida võib pidada Vooremaa kõige tüüpilisemaks osaks. Suurvoorte vahel helgivad siin järved ning rohetavad niidud ja metsad. Järved on enamasti rohketoitelised, tublisti mudastunud ning aeglaselt kinni kasvavad. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Väga omapärane on järskude voorenõlvade vahel olev pikk ja kitsas
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud
ajastu mere arvatavat rannajoont). Lõuna-Eesti liivakivid on rauaühendite rohke sisalduse tõttu punakaks värvunud. Need sisaldavad devoni ajastu kalade,selgrootute ning primitiivsete maismaataimede jäänuseid. Tuntud liivakivipaljandid on Kallaste pank Peipsi ääres, Kalmistu paljand Tartus Emajõe oruveerel, Taevaskojapaljandid Ahja orus. Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri ning kujunesid lubjakivid ja dolomiidid, mis tänapäeval paljanduvad Haanja kõrgustiku jalamil Peetri jõe kaldaastanguis. Devonist kvaternaarini, s.o ligi 350 mln aastat, oli Eesti ala valdavalt maismaa ning allus kulumisele. Seetõttu puuduvad meie ala aluspõhjas hilisemate ajastute settekivimid ning Eesti ala pinnakate lasub otse vanaaegkonna kivimeil. 3.2Pinnakate Millal kujunes Eesti pinnakate? Pinnakatte moodustavad aluspõhja katvad pudedad kivimid,mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jääaegade ja jäävaheaegade jooksul
c)Põhjaveed Läänemeri- 420 000 km2, Landsorti süvik 490 m. Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m? Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora. Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks. Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.Kaldavööde siis pm???? 2 Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist
allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti
Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus? Lääne-Eesti madalik (0-20m); Pärnu madalik (30-50m); Põhja-Eesti rannikumadalik (30-50m); Alutaguse madalik (30- 50m) 2)Kuidas on tekkinud Viru lavamaa tehispinnavormid?
Eesti suured pinnavormid kujunesid üldjoontes enne jääaega maapinna pikaajalise kulumise tagajärjel. Nüüdisaegse kuju on Eesti pinnamood saanud mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse ning mitmesuguste jääajajärgsete geoloogiliste protsesside tagajärjel. Eesti kõige suurejoonelisemaks pinnavormiks on Balti klint, mida Eesti piires nimetatakse ka Põhja-Eesti paekaldaks. Eestis on neli kõrgustikku: Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik, Otepää kõrgustik ja Haanja kõrgustik. Eesti kõrgeim punkt on Haanja kõrgustiku keskosas paiknev Suur Munamägi (317 m üle merepinna). Ühtlasi on tegemist Baltimaade kõrgeima punktiga. Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Tasandikud hõlmavad suuri alasid Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis on tasandikke vähem. Tasandike hulgas eristatakse nelja madalikku: Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-
2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega
MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. Meenikunno maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud sookaitseala baasil, hiljem 1999a. suurendati pindala ja nimetati ümber maastikukaitsealaks (2651 ha). Kaitseala eesmärk on Meenikunno soo, Nohipalu järvede, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Asukoht. Kaitseala asub Põlva maakonnas Veriora vallas. Kagu-Eesti lavamaa lõunaosas. Kaitseala suurus on 2651 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala eesmärkideks on säilitada ja kaitsta omapärast Meenikunno raba ökosüsteemi, metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba
vihmasadusid, troopilisi tsükloneid, laieneb põua all kannatavate alade pindala. Temperatuuri tõusu tagajärjed: · Liikide levilad muutuvad- kiiresti levijatele kasuks ,teistele hukatuseks · Väheneb tundra ja taigametsade pindala · Muutused mäestikes- liustike sulamine · Muutused mererannikul · Troopiliste metsade häving Rõhk: · Rõhumuutusi taluvad rändlinnud, kes lendavad üle mäestike · Kõrget rõhku peavad taluma sügavates järvedes ja ookeanides elavad loomaliigid · Nende kehas on samasugune rõhk nagu neid ümbritsevas vees. Vesi: · Vesi on eluks hädavajalik-materiaalne lähteaine fotosünteesiks · Ilma veeta saavad taimed ja loomad läbi vaid lühikest aega · Kohastumused kõrbes: - Tegutsemine öösiti või harvade vihmade ajal - Lehtede pindala vähenemine, kaetud vahakihiga, karvadega, tihedalt vaheliti asend, vee talletamine jne. Hapnik:
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud
(llivakivi, aleuroliit, savi, diktüoneemargilliit, karbonaatkivim) Silur (lubjakivi, dolomiit, domeriit, savi) väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. Devon (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit) (Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara, Sinimäed.) 7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geol ladestu 19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) ja lade?
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra
turvast <30 cm niidud metsad kõdusoo kõdusooniit kõdusoomets soomuld, madalsood, madalsoometsad, turvast > 30 cm lagerabad rabametsad üleujutatavad lamminiidud, lammimetsad rannaniidud ruderaal, kultuurmullad kultuurrohumaad, pargid, aiad, põllud, jäätmaad Oligotroofsed (vähetoitelised) järved Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus on väga väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt.
jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik, Lääne-Eesti saarte karstivaldkond. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi) 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Levivad peamiselt rannikualadel. Smolnitsa luited Peipsi põhjarannikul. 19. Vooluveetekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis).
1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja
kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud suhteliselt kergesti lahustuvate dolomiitide ja lubjakivide paiknemisega. Näiteks Ordoviitsiumi ladestus Lasnamäe lademes. Karsti arengutingimused on soodsamad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Tuntumad karstialad: Pandivere kõrgustik. Eestis esinevad karstivormid: Karstiseen, karrid (Vilsandi), kurisud (Salajõgi). 18. Tuuletekkelised pinnavormid (näited, teke, levimus Eestis). Eoolilised pinnavormid, tuule kuhjaval või kulutaval toimel kujunenud pinnavormid. Kuhjaval toimel tekivad luited, tuulevired jms moodustised, kulutaval toimel tuulelauad, deflatsiooninõod jms. Tuuletekkelised pinnavormid on sagedased kõrbes ja rannikul.
annaabi.ee 
