Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Vabariigi areng 1920". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aren, riigivanem, riigipea, vabariig, parlament, ametikoht, organisatsioonid, erakonnad, esindatud, koalitsioonid, lagunes, poliitikud, pidasid, leidsid, lühikese, ajaga, talud, pankrotti, tööpuudus, usuti, võitu, konstantin, keelustati, koosolekud, meeleavaldused, saadikutel, ainupartei, isamaaliit, ajakirjandus, noorsoo, demokraati, stalinlikEesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse
Eesti rahva "vaimse haigusega", mis väidetavalt pärines EVL propagandast ega lubavat enam pidada rahvast kõrgeimaks võimukandjaks riigis. Valimised lükati edasi kuni kaitseseisukorra lõpuni ning kohalikes omavalitsustes tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid. Algas ka puhastustöö riigiaparaadis, määrav oli varasem suhtumine vabadussõdalastesse. Riigikogu läks suvepuhkusele ja kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Seadusandluse täiendamiseks väljastas riigivanem dekreete ja nende kinnitamiseks enam parlamendi nõusolekut ei küsitud. Põhiseaduse muutmine 1936. aasta alguses teatas K.Päts, et aeg on alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde, milleks oli vaja väljatöötada uus põhiseadus. Veebruaris 1936 toimus referendum, millel rahvas andis riigivanemale konstitutsiooni koostamiseks õiguse kutsuda kokku Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, siis kujunes 1937. aasta veebruaris kokku astunud
Mis põhjustas demokraatia kriisi Eesti Vabariigis? Kui eesti iseseisvus 24. veebruaril 1918. aastal, oli inimestel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta vastuvõetud esimene põhiseadus nägi ette, et seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust hakkas juhtima riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, kuna presidendi ametikohta siis veel ei olnud. 1930. aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Seega kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Paljud inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust.
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu
demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning selle tegevust juhtis riigivanem, kes täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused, mis suurte vastuolude tõttu osutusid ebapüsivaks ja lagunesid suhteliselt kiiresti. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes?
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena
demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhinedes saab õelda, et kiiresti levis
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ?
Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Autoritaalne eesti- Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab
Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e
Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril 1918 aastal Tartus, mis kuulutas välja esimest korda Eesti iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Inimeste elujärg
MÕISTED- Eesti Vabadussõda-iseseisvuse kaitseks ja kindlustuseks peetud sõda Venemaa ja Eesti vahel. Landeswehri sõda-relfakonflikt Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Tartu rahu- Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahuleping (2.veebr.1920) Riigikogu- ühekojaline EV parlament. Riigivanem-valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused. Vapsid-Vabadussõja Veteranide Liit, mis sekkuskriisiaastail poliitikasse,nõudes põhiseaduse muutmist. Vaikiv ajastu-Pätsi autoritaarne diktatuur 1934-1940. Tsensuur-range kontroll ajakirjanduse üle. President-riigipea. Balti Liit-Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola vaheline tihe sõjalis-poliitiline koostöö. Neutraliteet-Eesti välispoliitika erapooletus. Maareform-mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks.
manifest ametlik teadeanne, näiteks 23. veebruar 1918 loetu Pärnus ette Eesti iseseisvusmanifest. repressioon surve avaldamine, karistamine. maavalitsus Eesti autonoomia ajal kandis Eesti täidesaatva võimu organ Maavalitsuse nime. kuberner suure maa-ala valitsusjuht. 11. Millal ja kelle poolt võeti vastu Eesti vabariigi I põhiseadus? Sisu? 1920. aastal Asutava kogu poolt. · Seadusandlikut võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu. · Täidesaatvat võimu valitsus, mille kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. · Presidendi ametikohta ei loodud. Seda täitis riigivanem, kes juhtis valitsuse tegevust, peaministri kohustusi ning riigipea esindusülesandeid. · Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik. 12. Millised olid Eesti Vabariigi võimuorganid? Seadusandlik võim Riigikogu , täidesaatev võim valitsus. 13. Miks puhkesid Eestis tihti valitsuskriisid
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!!
Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, ühinemis-, usu- ja sõnavabadus, streigivabadus, õigus eraomandile jne. Vastavalt põhiseadusele sai seadusandlikuks võimuorganiks ühekojaline Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget ja mis valiti kolmeks aastaks. Valimisõigus anti kõigile vähemalt 20-aastaseks saanud kodanikele. Täidesaatvaks võimuks sai Vabariigi Valitsus ning kohtuvõimuks kohtuorganid. Riigipea ametit sisse ei seatud ja riigipea ülesanded jagati Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel (selletõttu on loodud riigikorda nimetatud ka "piiramatuks parlamentarismiks"). Sisepoliitiline olukord 1920. -tel aastatel rohkesti erakondi. Suurema toetajaskonnaga olid: · Rahvaerakond (endine Rahvameelne Eduerakond), liidriks Jaan Tõnisson, tsentristlik, toetajaid kõigist rahvakihtidest, ühendavaks jooneks rahvuslus, · Põllumeestekogud (end
südametunnistuse-, usu- ja sõnavabaduse jne. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100 liiget, ühekojaline), täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus. Valitsuse nim. ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees ning juhul kui Riigikogu avaldas valitsusele umbusaldust, tuli viimastel ametist lahkuda. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid. Esimene põhiseadus toimis edukalt kuni 1930 a algul vallandunud ränga kriisini. Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem: agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad. Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse, seetõttu ei
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada
Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD Konstantin Päts 1938.a. eesti presidendi tiitlit, armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks, Johann Laidoner kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue põhiseaduse Jaan Poska kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule, endine välisminister, esindas Eestit 5- liikmelise delegatsiooniga E
Tuli range plaanimajandus. Enamik 1917 aasta riigipöörde korraldajaid hukati. Loodi vangilaagrite süsteem GULAG, kus 1940 vangistati 1.7m inimest. Stalin muutis Maailmarevolutsiooni plaani: Läks üle mässulikuse õhutamisest sõjalise jõu kasuks. Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei
1935. aastal tungisid fasistliku Itaalia väed Etioopiasse. Rahvasteliit nõudis, et neid karistataks vastavalt põhikirjale. See ei andnud tulemust, sest Itaaliat toetas Saksamaa, kes oli juba Rahvasteliidust välja astunud. Kui Etioopia oli muudetud Itaalia asumaaks, siis Rahvasteliit loobus nende karistamisest, kuid siiski ei tunnustanud Etioopiat Itaalia osana ning Itaalia astus Rahvasteliidust välja. Hispaanias tuli kodusõda, sest Hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud sellega rahul. 1936. Aastal puhkes mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco. Mässust kasvas kodusõda. Vasakpoolseid toetas Nõukogude Liit. Saksamaa, Itaalia ja Portugal aga toetasid Francot. Hispaaniasse saabus palju võõramaiseid vägesid ning välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Rahvasteliit toetas sõjapiirkondi ainult toidu, ravimite, riietega ning aitas meresõitu ohutumaks teha, aga see oli ka kõik. Kodusõda lõppes 1939
juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini.
võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused). Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik, riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöörde
· Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riigivanem ei saanud tasakaalustada nende kahe võimu, sest tal puudus õigus Riigikogu laialisaatmiseks ja temalgi tuli umbusalduses tagasi astuda. Parlament sai suurema tähtsuse kui oli põhiseadust koostades kavandatud. I põhiseadus toimis 1930.a alguseni, kriisini.
*23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle *Kuna Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll, siis kasvas parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud
Negatiivsed tegurid: · Eesti vallavanemad (protestikirjad) · Saksa vasakparteid · liberaalsed baltisakslased · Saksamaa vürstiriigid · Saksa sõjavägi (maa taotlemine kolonistidele) Bresti täienduslepingu järel tekib Balti Hertsogiriigi kava. Mecklenburgi hertsog Adolf-Friedrich. 22. IX 1918 Wilhelm II tunnistab Baltikumi iseseisvaks 3. XI 1918 Maanõukogu istung Riias (riigikorralduse aluste määratlemine) Riigipea hertsog, kahekojaline parlament. 10-liikmeline regentnõukogu: 5 sakslast, 3 lätlast, 2 eestlast, eesotsas maamarssal ja Audru mõisnik parun Pilar von Pilchau. Eestlaste vastutegevus Saksa okupatsioonile 6. III 1918 Ajutise Valitsuse salajane korraldus passiivseks vastupanuks: · Ajutise Valitsuse ja Maapäeva võimu tunnustamine · ametikohtadele määramisest keeldumine · iseseisvuse ideele propaganda Muu vastutegevus: · põrandaaluse Kaitseliidu loomine (Pitka, Põdder)
Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). 1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ning esseerid moodustasid Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud
annaabi.ee 
