13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hinnuse puhul oli tegemist kindlaks määratud naturaalmaksuga, mida maksti maaomanikule maa kasutamise eest. Lisaks pidid talupojad pidama üleval kohalikku preestrit ning maksma selle jaoks kirikumaksu, mis oli 1/10 osa kümnisest. Talupoegadel tuli ka
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; *
tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele, võrreldes Liivimaa seadusega, ebasoodsam: see ei näinud ette maade mõõtmist ning vakuraamatusse pandi üldiselt kirja senised koormised. Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati
."), mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, korralikult talu majandanud talupojalt ei tohtinud talu ära võtta, võib selle lastele pärandada. Natuke piirati talupoegade müüki. 1804 kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseadusse-talupojad endiselt pärisorjad, aga nende müük, kinkimine, pantimine maast lahus keelustati. Ka liivi tp-d said vallasvarale omandiõiguse, võisid osta maad, talu pärandada. Koormised vastavusse maa suuruse, väärtusega(maa mõõdeti, hinnati, kaardistati). Koormised kirja vakuraamatusse. Võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis oli talupoegadele võrreldes Liivimaa seadusega ebasoodsam:polnud maa mõõtmist, vakuraamatutesse pandi kirja senised koormised. pärisorjuse kaotamine- 1816Eestimaal, 1819 Liivimaal-talupoegadest vaba talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine
· kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused 5. Asehalduskorda võib pidada demokraatlikuks, kuna see piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused Negatiivne asehalduskorra puhul.: · kõigi piirimaade ühtesulamine Venemaaga 6. 1739.- Rouseni deklaratsioon : · talupojad õigusteta pärisorjad · mõisnik võis talupoega pärandada, vahetada, müüa · talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule · talupojad pidid täitma mõisakoormisi · kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale · talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi 7. 1765.a-positiivsed määrused: · talupojad said õiguse vallasvarale · mõisakohustused täitnud tp. võis ülejäänud viljasaagi endale jätta ja vabalt turustada
loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681. aastal päästis Karl XI eesti talupojad pärisorjusest vabaks; Mõisnikud ei tohtinud talupoegi mõisatest välja visata ja koormisi tõsta; Õigus mõisnikud kohtusse kaevata; Talupojad võisid vabalt tegevusala valida ja ka kooli minna - Näljahäda 17. sajandi lõpus Suur nälg 1695-1697 Eestis, näljahäda üle terve Euroopa;
enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik. Liivimaa talurahvaseadus Eestimaa talurahvaseadus ● Talusid võib pärandada. ● Viidi läbi teokoormiste normeerimine ja seati sisse vakuraamatud. ● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara.
arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa Liivimaa 1802 õigus vallasvarale, koormisi ei võinud tõsta ja talu ära 1804 - talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus võtta keelatud. Õigus vallasvarale, võis maad osta jne. Koormised 1804 talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus kirjas vakuraamatutes. keelatud. 1819 kaotati pärisorjus 1816 kaotati pärisorjus, orjusest vabastati maata ja said 1849 - mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis endale perekonnanimed talumaad rentida/müüa. Maad fikseeriti, üleminek
Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati hingeloenduse käigus. Hingeloendus on rahvastiku arvestus maksukogumise eesmärgil. 1783 - Poliitiline pööre, algas asehaldus periood, mis tõi kaasa uuendusi: kehtestati uus maks ehk pearaha maks. Et saada koguda maksu oli vaja teha rahvastiku arvestust. Hingeloendusi viidi läbi 1782-1858. Hingeloendisse registreeriti kõik maksualused isikud (väljaarvatud kõrgtiitli kandjad ja vaimulikud), enamasti eesti talurahvas. Pearaha maksu koguti meessoost isikult, vahet pole kas täiskasvanu või imik. Eesti hingeloendid on erilised, sest seal on välja toodud ka Eesti naissoost isikud (Venemaal polnud). Hingeloendis on isiku nimi, amet, vanus, kus kohas ta viibis eelmise hingeloenduse ajal. Kirikumeetrikad, personaalraamatud - Pidas Luteri pastor. Paks raamat kuhu kirikuõpetaja tegi sissekandeid, ta märkis üles kiriklikud talitlused (ristimine, laulatamine, matus)
1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal
· Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1. Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi; 2. Rootsi riigi sissetulekute suurenemine; 3. aadlike pahameel Rootsi võimu vastu; 4. talupoegade vakuraamatud, kuhu pandi kirja talupoegade koormised see puudutas vaid riigimõisate talupoegi. · Vana hea Rootsiaeg tõeline talurahva kuningas Karl XI edendas talurahva olukorda. 5) Kohtukorraldus · Rootsi võimu ajal kehtestati 3-astmeline kohtukorraldus, mis kehtis XIX sajandini. · Seisuslik kohus: Kohtuaste Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang
olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlgades olevaid aadlike aidata(tegelikult ostis Alx
Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta.
Adramaarevisjon- talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse ja revisjoni käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks- selle kehtestamise järel hakati tegema hingeloendusi, et panna kirja maksukohustuslik elanikkond, kes riigile maksta saab. Talurahvas Rootsi ajal rootsistamispoliitika nurjumine lõpetas rootsi võüimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda rootsi vabade talupoegade omale. Taaskehtestati sunnismaisus, talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. 1600 aastal andis Karl 9-s korralduse ühtlustada maksud kogu P-Eestis. 1645 fikseeriti Eestimaa kuberneri Gustav Oxienstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus juriidiliselt. 1668 avaldas Liivimaa kindralkuberner Clas Tott maapolitseikorralduse, mis samuti määras talupojad pärisorjuslikku seisundisse 17, saj keskel- toimus kohaliku talurahva lõplik pärisorjastamine.
komtuurid ja foogtid. Neile allusid ordumõisad eesotsas valitsejatega. Liivi ordu sisemises korrastuses olid olulisemad rüütelvennad, vormiriietuseks oli valge mantel musta ristiga. Poolvennad - organisatsiooni liikmed: sepad, pagarid, kingsepad jne. Preestervend- kiriklikke talitusi pidavad mehed, kes omasid ordus tähtsat kohta. Riia peapiiskop - vaimuliku poole tähtsaim võimukandja Vana-Liivimaal. Piiskop - kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Kümnis - põhiline ristiusuliste kohustus, 1/10 talu saagist. Hinnus - koormiste kergeim variant; kindlaks määratud naturaalmaks. Teotöö - kohustus, mis tuli juurde, kui uued isandad seadsid sisse oma mõisad. Teotööd oli algul mõned päevad aastat, järk-järgult aga rohkem. 1236 - Mõõdavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt hävitava kaotuse osaliseks ja lakkas olemast. 1237 - asutati Liivi-Orduriik. 13. Võõrvalitsejad Eesti alal 13.-14
Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist. 4. Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) 5. Piibli täielik eestikeelne tõlge, autor. 1739.a ilmub Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tõlkes piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. Tõlge valmis tegelikult juba 1736. aastal, kuid esialgu puudus
Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin, mille tegemise tarvis raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Viinaköögi jäägiga (praaga) nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas ja härjasõnnik tõstis maa saagikust. Talurahva olukord läks nüüd halvemaks. Siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polevat millegagi piiratud. Seega pole imestada, et kes vähegi said, need põgenesid Soome, Rootsi, Pihkvasse. Pärast Venemaaga ühendamist soiku vajunud kaubandus hakkas XVIII saj taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud.
· Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda: Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed)
Kadrioru loss Tartu Ülikool Narva raekoda Toompea haldushooned Palmse mõis 1) mõisniku seisukoht talupojad ei olnud nõus enam mõisates tööd tegema, tarbimisseisukohad kasvasid, mõisnike pojad olid muutmise poolt, sest olid läänes käinud. 2) tsaarivõimu seisukoht Tehti vastupidised otsused - riigipööre. Pärisorjus kaotada Baltikumis nö ,,hea isake tsaar" 3) haritlaste seisukohast valgustajad kõik inimesed on sündimisest saati võrdsed, pärisorjus ei käinud enam ajaga kaasas Eesti XIX saj I poolel talurahvaseadused Seaduse väljaandmise aeg Kuidas mõjutas seadus Seadus ja kubermang talupoja elu
->Vastaseid said kasutada paremat relvastust ->Ordu mehed olid elukutselised sõjamehed 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.s. Kaart raamatust lk. 54 (Eesti alade võõrvõimud vahel jagunemine) Lk.53-56 ( Eestimaa, Liivimaa, maahärra, Harju-Viru, Tartu ja Saare - Lääne piiskopkonnad, Liivi orduriik, Vana-Liivimaa ajastu, ordumeister, rüütelvend, poolvend, preestervend, Riia peapiiskop, piiskop, kümnis, hinnus, teotöö, a. 1236, 1237) *Eestimaa- Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja- Eesti. *Liivima- Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. *Maahärra- Võitjad jaotasid maa omavahel, pidades end täisõiguslikeks peremeesteks. Nende leer jagunes võimu pärast heitlevateks grupeeringuteks, nii et ühtset riiki Liivimaal ei moodustunudki. Maa jagati üksikuteks osadeks, mille etteotsa
kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pidanud, oli neil tavaks talupoegadelt rohkem raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik.
Poliitilised ümberkorraldused: · muudeti venemaa sarnaseks · mõlema kubermangu etteotsa nimetati üks asehaldur · maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali · kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile · linnaduumad Maksukorraldus: · pearahamaks · hingedeloendused Roseni deklaratsioon (1739) Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised. Kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkonnale. Roseni deklaratsiooniga langes talupoeg õigusteta pärisorja seisundisse. Nn positiivsed määrused (1765) Autoriks Liivimaa kindralkuberner G. Browne. Tegemist oli talupoegade kaitseseadustega
asutajaliikmeid, osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 4.06.1884 1802/04. aasta talurahvaseadused. Talupojad said õiguse vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning sätestati, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib seda oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 04 Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega. 1816/19. aasta talurahvaseadused. Pärisorjus kaotati, talupoegade müük ja osta keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema ainult põlluharumisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid mõisnikelt talud rentima n-ö turuhinnaga. 1849/56. aasta talurahvaseadused
Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 3 1. Põllumajandus ja talupoegade olukord 19.sajandil: 1.1. Pärisorjuse kaotamine Eestis: Vene keskvalitsuse surve tõttu ja Napoleoni sõdade mõju tõttu nõustusid Balti kubermangude aadlikud tegelema talurahva õigusliku olukorraga. Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti 1807 Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816.a ja Liivimaa kubermangus 1819.a. Seadustega: - Talupojad said isikliku vabaduse (e vabanesid pärisorjusest). - Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Rendilepingut mittetäitva peremehe võis talust välja tõsta.
madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel pandi kinni, samaväärsusnõue 5. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa kubermang Kui talupoeg oli koormist maksnud ei tohtinud teda isakodust välja tõsta. 1816 Eestimaa kubermang Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi
Venestamine, vene keel saab riigikeeleks -1880. aastatel Eesti iseseisvumine -24.II 1918 Eesti esimene Üldlaulupidu -1869 Hamina rahu, Soome + Venemaa, Soome läheb Vene koosseisu -1809 Läti iseseisvumine -18.nov.1918 Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ? 1802 Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse 1804 Liivi ja Eestimaa talurahva seadus 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada 1816 Eestimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1819 Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime
Talude pärandatv kasutamisõigus. 1804 Liivimaa kubermangus kehtestati uued talurahva seadused, talupoega ei tohtinud müüa ega pantida ja kinkida ilma maast lahus. Oli õigus oma vallavarale. Talude pärandatav kasutamisõigus. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud talupoegade osavõtul. Tokoormised normeeriti. 1816 Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupojad vabastati pärisorjusest, kuid kogu maa tunnistati mõisniku eraomandiks. Talupoegade maakasutusõigus ja koormised kaotati. Ilmus esimene eestikeelne tervishoiu käsiraamat. 1819 Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kadus pärisorjus Liivimaal. 1849 Nikolai I kinnitas Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega algas Liivimaal talude päriseks ostmine. Raharent. Palgatööjõu kasutamine mõisapõllul. 1856 Aleksander II kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega talupoegade kasutuses olev maa ehk talumaa müüdi või renditi talupoegadele. Mõisnik ei tohtinud seal majandada.
kuna ta sai päranduseks tühja riigikassa.Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.
maksudest, pole vaja enam mõisale tegu teha – mis oli aga meelevaldne oletus. Talurahva vastu toodi ca 10 000 sõjaväelast, kõige suuremad väljaastumised toimusid Räpinas – Räpina Puuaiasõda 1784 (talupojad olid lähedalasuvast aiast haaranud kaasa aiateibaid, vastuseis lõppes talupoegade lüüasaamisega ja 5 talupoega hukkus). Teine suurem väljaastumine toimus Karula kihelkonna kiriku juures, kus sai surma üks talupoeg, rahutustes osalesid ka naised, kes loopisid sõdureid kividega. Sõjaväe abiga rahutused suruti maha ja lisaks sellele tegi kubermanguvalitsus suulist propagandat, anti välja eraldi korraldus, mis kajastas pearaharahutusi. Vene-Rootsi sõda 1788-1790. Talurahvas ootas, et Rootsi kuningas tuleb ja kergendab rahva olukorda, rahva mälestustes oli eelnev Rootsi aeg saavutanud helge ajastu ilme. Pärast sõja lõppu Rootsi eliit ei leppinud Balti provintside kaotamisega, 1741-1743
Aastani. TALURAHVA OMAVALITSUS Talurahva seadused 19.saj Eestis: Põhjused: · Majanduslikud põhjused: 1)mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine. 2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J.Petri). Seadused: · 1802.a ,,Igaüks" Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud. · 1804.a talurahvaseadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 1)täpsustati teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
