Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti taasiseseisvumise kordamine - sarnased materjalid

icon, picture, ukogu, udude, evad, rahvarinne, savisaar, helepanu, muinsuskaitse, rahvuslipp, meeleavaldus, sinimustvalge, tama, ukogude, expo, steem, majandusprogramm, ljakul, rtsis, muusika, augustiputs, arnold, iseseisvusp, taasiseseisvumine, revolutsioon, toetuseks, hinnat, ritus, rahulolematus, jeltsin, lammutamine, tugevnes, rtsil, kodanikke
thumbnail
12
odt

Eesti taasiseseisvumine

televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus. Moskvas aga ei tahetud liidulepingust tollal midagi kuulda. Esmatähtsaks peeti impeeriumi säilitamist ning püüti sel eesmärgil muuta ka kehtivat üleliidulist põhiseadust. 16. novembril 988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni,

Eesti ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

Muusika. Kino. peatoimetaja perekonnas. Esimest korda minu kolmekümne viie eluaasta jooksul hakkas sündima tõepoolest suuri asju. Uue ja vana vahel käis juba avalik võitlus. Tutvustati kodanlikuaegset ja Välis-Eesti kultuuri. Täie hoo said sisse ajaloolise tõe väljaselgitamine ja Eesti Wabariigi rehabiliteerimine. Meedia paistis olevat tsensuuri küüsist lõplikult vabanenud. Kogu sellele enneolematult kirevale melule pani aga krooni pähe populaarne rahvajuht Edgar Savisaar, kes ühes aprillikuises saates ,,Mõtleme veel" kuulutas üle terve Eesti, et käes on aeg asutada rahvarinne. Mitte küll Nõukogude Liidust lahkulöömiseks, vaid just vastupidi, perestroika toetuseks. Ja enam pikemalt mõtlemata asutatigi kohe pärast saate lõppu sealsamas telemajas rahvarinde algatuskeskus. Üleüldine käärimine levis Tallinnast ja Tartust ka provintsidesse. Rajoonid, alevikud ja isegi külad ärkasid talveunest. Kohalikud ajalehed võtsid tagasi

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti taasiseseisvumine

jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. · detsembris loodi Eesti Muinsuskaitse Selts. See oli esimene tõeliselt "alt poolt" (=rahva poolt) loodud massiorganisatsioon. Ta ületas kitsalt muinsuskaitsega seotud probleemid,

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EESTI TAASISESEISVUMINE

meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha (ehk teisisõnu eemalduda/eralduda üleliidulisest majanduskomoleksist). Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. Tollased Eesti NSV valitsus ja EKP (eesotsas vanameelne Karl Vaino) vastasid ettepanekule karmi kriitikaga; rahva hulgas leidis see aga suurt poolehoidu. IME ettepanek sai hiljem ENSV majanduspoliitika aluseks (näiteks E.Savisaare valitsusjuhiks oleku ajal 1990-1991). 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegeuses.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte

Ajalugu
584 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Iseseisvumine ja taasiseseisvumine

uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 17. juunil 1988

Ajalugu
718 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania äratas Eestimaa ­ protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG ­ MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele ­ Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. ­ asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ­ esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. ­ laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist

Eesti ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Eesti taasiseseisvumine

Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste. 1988.a. – laulev revolutsioon 1988.a. apr.-s toimus Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a.

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ENSV ja Eesti taasiseseisvumine

Kirjelda laulvat revolutsiooni Eestis 1988 aprillis Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse esse sinimustvalge rahvuslipp. Mai keskel toimunud muusikapäevadel alustasid oma võidukäiku Alo Matiiseni viis isamaalist laulu, mis olulisel määral aitasid kaasa rahva ühtekuuluvustunde kujundamisele. Tallinna vanalinnapäevad juuni keksel kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 noort tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. Sellist rahva üksmeelt kogeti esimest korda. Kriitika võimuloloema juhtkonna vastu kasvas aina suuremaks- K

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eesti taasiseseisvumine

MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult meelestatud massiorganisatsioon, mis seadis oma eesmärgiks eestlaste ajaloomälu taastamise ja osales aktiivselt ka poliitilises tegevuses. 1988- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutamine. MRP-AEG-st välja kasvanud ERSP oli esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei Eestis ja NSV Liidus. 1988 algus- ERSP ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt organiseeriti esimest korda

Ajalugu
206 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud enam takistada. 1988. aasta aprilli algus toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Pleenumil pöörati suurtllase tähelepanu rahvuskultuurile ning avaldati rahuolematust Eesti juhtkonna tegevuse üle. Pleenumit toetas lai avalikkus. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis toetas perestroikat. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988. aastal aprillis toimus muinsuskaitsepäeva, kus toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 3. Suveräänsusdeklaratsioon 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määrtuste suhtes.

Eesti ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

*1987 augustis pandi grupi siinsete teisitimõtlejate poolt alus poliitilisele ettevõtmisele ­ loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). 23. augustil Tallinna Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus, kus räägiti avalikult Hitleri-Stalini 1939. aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltikumi rahvastele. *1987 loodi esimese altpoolt tuleva initsiatiivi ning demokraatlikele põhimõtetele tugineva massiorganisatsioonina Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), järgmise aasta augustis asutati esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). *EMS ja ERSP organiseerisid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva laiaulatusliku tähistamise. 2. veebruaril Tartus toimunud meeleavalduse vastu saadeti plastikkilpide ja koertega varustatud miilitsaüksused, aga suurt võitlust ei toimunud. *1988 aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus pöörati suurt tähelepanu

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti Taasiseseisvumine

Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989

Ajalugu
178 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Taasiseseisvumine

1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16

Ajalugu
149 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma. Poliitikasse tulevad liikumised, mis varem ei ole seal kunagi olnud. Ntx 'rohelised' 1987ndal aastal, kui EKP Keskkomitee I seketär ­ Karl Vaino ­ rääkis, kuidas Eesti saab aidata toitlustusprogrammile kaasa ­ fosforiidilademed. See toob kaasa roheliste politiseerumise, sest lahtine kaevandamine on keskkonnale väga kahjulilk, toob kaasa ka välistööjõu sissevoolu. 1. mai ­ 'Fosforiit? Tänan ei!' Veel poliitikasse muinsuskaitseliikumine. Muinsuskaitse Selts ­ tõstab küsimuse, et tuleb taastada kõik vanad mälestused jms. 14.juunil 1987 sanktsioneerimata miiting Riias ­ I taoline kogu sotsialistlikus süsteemis. Küüditamise aastapäeval. 23. august ka Tallinnas esimene avalik miiting, korraldajaks MRP- AEG, Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid. 1987 toimub see kõik.

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti taasiseseisvumine

1986. aastast tõusis päevakorrale uus märksõna- glasnost, mis tähendas salastatuse vähendamist ja sõnavabaduse avardumist. Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu vastukaja. Olukord hakkas muutuma, kui 1986 a. avalikustati Moskva plaan rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Rahva protest sundis ametkondi kaevanduste rajamisest loobuma. Loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ja moodustati Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud.

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine 1985. aasta märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Venemaal olid keerulised ajad. Gorbatsovi kandidatuuri tooetati ning tema pidi riigi kriisist välja tooma. Ta hakkas riigis tegema ümberkorraldusi ehk perestroikasid. Eestis tekkisid perestroika ajal omad organisatsioonid. Massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts, poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ning perestroika teotuseks Eestimaa Rahvarinne. Üheks suurimaks rahvarohkeks ürituseks oli massimeeleavaldus 150 000 inimesega, kus rahvas tähistas Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Kõige suuremaks ürituseks võib nimetada aga massiüritust " Eestimaa laul ". Seal oli kohal 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16. novembril 1988

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline m e eleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseeru misel ja politiseeru misel. 1987. aasta loodi esi mene de m okraatlikele p õhi m õtetele tuginev massiorganisatsioon ­ Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järg misel aastal aga m o odustati esi m ese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõle mad organisatsioonid p öörasid suurt tähelepanu e e stlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastap äeva tähistamist.

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti taasiseseisvumine

Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts ­ massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ­ esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne ­ perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega, mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale, et Moskvas oleks vaja seista Eesti huvide eest. 1989. aastal moodustati NSV Liidu vastu katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. See kõik aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil. 24

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Taasiseseisvumine

Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi pehmenemist näitas asjaolu, et meeleavaldust ei aetud jõuga laiali, nagu oleks juhtunud varem, vaid selle toimumiseks anti isegi võimude luba. Need olid Eesti taasiseseisvumise esimesed märgid ning sammud selle poole. Seejärel loodi veel mitmeid grupeeringuid ja organisatsioone, nende seas Rahvarinne, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), Ise-Majandava Eesti (IME) kontseptsioon, Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) jne. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. eestlased suutsid vastu võtta suveräänsus deklaratsiooni 16. novembril 1988, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimlikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti riigi taasiseseisvumise kronoloogia

Tarvastus, mis kujuneb iseenesest vastupidiselt eesmärgile muinsuskaitseklubidele heaks reklaamiks. Sügis Ajakirjanduses algab nõukoguliku ajalookäsitluse kummutamine. 26.september Ajalehes ,,Edasi" avaldatakse IME projekt ­ isemajandav Eesti ­ mis viiks Eesti territoriaalsele iseseisvusele majanduslikus mõttes (IME taga seisid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma). EKP mõistab selle mõistagi hukka. 21.oktoober Esimest korda okupatsiooniajal tuuakse sini-must-valged tänavatele kui Vabadussõjas langenute mälestusdemonstratsioon kesklinna marsib. 12.detsember Tallinnas asutatakse Eesti Muinsuskaitse Selts Trivimi Vellistega eesotsas. 14.detsember NLKP Keskkomitee Poliitbüroos võetakse vastu salajasi otsuseid natsionalismi ilmingutest Eestis, Lätis ja Leedus. 1988 5

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti taasiseseisvumine

omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga sai rahvarindest suurim rahvaliikumine. 1988

Eesti ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti Taasiseseisvumine

plaanimajandus ning sõjatööstuse eelisarendamine. 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Tekkisid sellised operatsioonid nagu Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale. Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvuslik sõltumatuse partei pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 16. novembril 1988. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kuulutati

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti taasiseseisvumine

lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist. MRP teema püsis Baltikumi avalikkuse huviorbiidis jätkuvalt. 1989.a. suvel alustas Moskvas tegevust uus

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti iseseisvumine

Liidu poolt välja, et Eestisse tuleb rajada mitu suurt fosforiidikaevandust, millest kasvas 1987. Aastaks välja esimene suurem rahva meeleavaldus ­ fosforiidikampaania · 1987 loodi Eesti esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamise Eesti grupp, eesmärgiga avalikustada salaprotokollid · 23.august korraldati selle liikumise eestvedamisel Tallinnas, Hirvepargis poliitiline meeleavaldus · 1987 loodi Eesti muinsuskaitse Selts ­ esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon · 1988. Aprillis toimus Tallinnas, Toompeal loominguliste liitude ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna uuenemisprotsessi · Aprilli keskel esitas E.Savisaar üleskutse Eestimaa Rahvarinde Perestroika Toetuseks moodustamiseks · 23. Juuni sai sini-must-valge lipp eestlaste rahvuslipuks (sellele eelnes K.Vaino

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EESTI TAASISESEISVUMINE

Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets ­ EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ­ ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. ­ Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr ­ Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr ­ Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr ­ Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16. juuni ­ EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17. juuni ­ meeleavaldus lauluväljakul (ühtsustunne) Suvi ­ IL, TKÜN(Töökollektiivide Ühendnõukogu) impeeriumimeelsed 11.sept ­ Eestimaa laul ,'Ükskord me võidame niikuinii!'' 16. nov ­ suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti taasiseseisvumine

Eesti taasiseseisvumine Kui 1986. aastal taheti rajadafosforiidikaevandust, loodi selle vastane kampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi ­ Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse. 1988 organiseerusid ka iseseisvumise vastased, impeeriumimeelsed, NSV Liidu- meelsed jõud

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti taasiseseisvumine kokkuvõtvalt

väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev. Tammsaare pargis meeleavaldus, milles osalejaid ajakirjandus mustas. Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti taasiseseisvumine

EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................3 1. RAHVARINNE.........................................................................3 2. LAULEV REVOLUTSIOON........................................................3 3. ÜHISKONNA POLIITILINE AKTIVISEERUMINE............................4 4. ÜLEMINEKUPERIOOD.............................................................5 KOKKUVÕTE-ISESEISVUSE TAASTAMINE..........................................6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................7

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumine

ja Slovakkia. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Muutused hakkasid toimuma 1986a lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Protestiti ja sunniti sellega ametkondi sellest plaanist loobuma. 1987. esimene poliitiline ühendus: Molotovi ­ Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23.08 Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi I demokraatlikel põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ­ Eesti Muinsuskaitse Selts, järgmisel aastal poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprill üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Septembris ,,Eestimaa lau" kus kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16.nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.

Ajalugu
200 allalaadimist
thumbnail
2
docx

EESTI TAASISESEISVUMINE

o Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp o 23.08.1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks o Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud o Ametnikud arvasid, et tuleb umbes 10 inimest, tuli üle tuhande! o Televisioonil kästi kaadrid hävitada · September 1987 ­ IseMajandavEesti o Omaette eelarve, lahus NSVL Edgar Savisaar (37 aastane) Mikk Titman Tiit Made Siim Kallas · Eesti Muinsuskaitse Selts o Loodi 1987. Lõpul o Esimene demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon o Esimees: Trivimi Velliste o 1988 organisatsiooni tippaeg (väga suur liikmete arv) · I korda räägitakse jõulupühadest · 1988 ­ Murranguaasta Eestis

Eesti ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti taasiseseisvumine

koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas.

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus Eesti Taasiseseisvumine

olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi oli imperiumi

Ajalugu
339 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun