.......................................... 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.............................................................7 Paldiski Lõunasadam............................................................................................ 8 Paljassaare kaubasadam...................................................................................... 8 Saaremaa reisisadam........................................................................................... 9 Ohutused............................................................................................................ 10 Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal..........................11 Kokkuvõte....................................................
Eesti tähtsamad kaubasadamad Tallinna sadam (AS) Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele.
ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel. 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel
Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS
KURKSE 3.200 9103790 1997 3,990 m3 or 14 Eesti FINBEST 266 TEU sõlme Terminalid mida külastavad T & E ESCO Container Lines laevad ANTWERPEN DP World 742 BREMERHAVEN Eurogate, NTB FELIXSTOWE Trinity HAMBURG Eurokai, Burchardkai, UCT, CTT, CTA HELSINKI West Harbour MUUGA Muuga Container Terminal, kai 13 või 16 ROTTERDAM RST North Beatrixhaven, ECT Delta (kaubapraamiga) AARHUS Cargo Service 16 17 Uus konteinerterminal Kaljuranna sõnul on Tallinna Sadam töötanud Hiina suunal juba aastaid. Allkirjastatud ühiste kavatsuste protokolli kohaselt rajavad Tallinna Sadam ja Ningbo sadam Muuga sadama idaossa uue konteinerterminali,
2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:.............................................................................................................. 4 Ladustamisvõimalused:.......................................................................................... 4 Paldiski Lõunasadama Tööstuspark............................................................................ 5 TRANSFENNICA OÜ..................................................................................................... 5 PRAKTIKAKOHTA TEGEVUSE ANALÜÜS..
Lõunas piirneb lubjakiviplatooga, mille järsk põhjaserv Põhja-Eesti paekallas e klint - on katkendliku astanguna jälgitav kogu põhjarannikul. Lubjakiviplatoole jäävad Harju ja Viru lavamaa ning Kõrvemaa maastikurajoonid. Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar).
on küll 1970. aastatega võrreldes langenud, ent keda võib siiski rannikumadalikul pea kõikjal kohata. Suurtest kiskjatest leidub pruunkaru, hunti ja ilvest. Väiksematest kiskjatest on levinud rebane, kährik, mäger, metsnugis ja saarmas. Samuti esineb tuhkrut, kärpi ja nirki. Tänu elupaikade mitmekesisusele on ka lindude liigirikkus vaadeldaval alal väga suur. Nende osakaal on oluline just saartel. Soome lahe rannik on ka oluline lindude rändetee. Ka kalastik on rannikumadaliku vetes väga liigirikas, esineb nii magevee-, mere- kui ka siirdekalu. Rannikumadaliku jõed on olulised siirdekalade (lõhelised ja silmud) kudemispaigad. Lõhe arvukus on oluliselt langenud ning regulaarselt võib teda kudemas näha Vasalemma, Keila, Pirita ja Rutja jões (vähem Loobu ja Kunda jões). Meriforell on vee suhtes vähem nõudlik ning teda võib kudemas näha pea kõigis Põhja-Eesti jõgedes
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995. aastast. Seire eesmärgiks on jätkuvalt
Kloorogaanilised ühendid (eriti putukamürk) Mürgiste ainete sisalduse poolest on olukord rahuldav ja ka paranemas Rannavöönd · Ala, kus me tänapäeval nii maismaal kui ka rannalähedase mere põhjas leiame lainetuse tegevuse jälgi. · Rannavöödi maismaaosa nimetatakse rannaks. · Rannanõlv rannavööndi osa, mis jääb mere piiresse ning haarab rannalähedast merepõhja sügavuseni, kus veel leiame lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse jälgi · Rannik rannavööndit ja viimase naabruses olevad rannikumaad ja rannikumeri · Eestis puudub järskrannik · Kruusa-, veeristiku- ja liivarannad on Eesti kõige tüüpilisemad kuhjerannad · Rannavööndi dünaamika seisukohalt on oluline ka merejää tegevus 25.09.13 Eesti mullad Muld kui mälu Muld on nii maastike kui ka ökosüsteemide keskne komponent, mis seob temaga kokku puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe.
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast. Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal. Lissabon: Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn. Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid. Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist. Assoorid: Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast.
Tsehhi Praha, raekoda, püha Vituse katedraal, Karli sild, Karlovy Vary c. Slovakkia Tatra RP, Sipsi loss d. Rumeenia Bran'i loss, Bukoviina klooster, Doonau delta e. Ungari Balatoni järv, Budabest, Egeri kindlus, Doonau jõgi f. Bulgaaria Ivanovo kirikud ja kloostrid, Madara ratsanik, Riia klooster g. Sloveenia Triglavi RP, karstikoopad h. Horvaatia Dubrovniki vanalinn, Marco Polo sünnimaja, Dakovo katedraal, Aadria mere rannik (Dalmaatsia) 5. IdaEuroopa a. Läti Riia vanalinn, Jurmala, Sigulda b. Leedu Palanga, Merevaigumuuseum, Kura säär, Klaipeda, Ristimägi, Vilniuse vanalinn c. Ukraina Struve meridiaanikaar, Kiievi Sofia katedraal, Lvivi vanalinn d. Venemaa Moskva (Kreml, Punane väljak), St. Peterburg (Vassili saar, Senati väljak, Peeter Pauli kindlus, Neva jõgi, Ermitaaz, Talvepalee) 35
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
