hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
varustusteid. Sakslastel oli tõhus taktika, kuid puudus piisavalt allveelaevu. Inglased suutsid peale jääda: ehitasid kaubalaevu kiiremini kui neid hävitati, murdsid läbi sakslaste salakoodi Enigma, õppisid allveelaevade vastu kasutama lennuväge. BAASIDE LEPING Erinevalt teistest riikidest ei kuulutanud Eesti mobilatsiooni lisaprotokollist kuuldes, rõhutades hoopis erapooletust. NSV Liit blokeeris Eesti merelt. Eesti saatis Moskvasse K. Selteri. 24. sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liidu vastastikune abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas
Kahjuks ei saa seda iialgi teada, kas sellest oleks midagi muutunud. Kuid ka Suurbritannia, kes oli Eestit Vabadussõjas aitanud, oli langenud abipakkujate hulgast välja. Nimelt sõlmides Inglise-Saksa mereväe lepingu andis Inglismaa mõista, et tema poolt ei ole enam abi loota ning teda ei huvita Eesti edasine saatus. Eestil oli vaid teadmine, et ta on selle suure NSV Liidu kõrval täiesti üksinda. Viimase punktina tooksin välja baaside ajastu. Kui 24. septembril esitas V. Molotov Eesti välisminister Karl Selterile nõude sõlmida kahe riigi vahel vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt Eesti territoorimil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Kuna Eesti oli sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939. aastal kirjutatigi vastastikuse abistamise paktile alla. 1940. aastal hakkasid Eesti-NSV Liidu suhted halvenema ning 1940. aasta 16.
septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks
5. Teise maailmasõja süüdlasteks võib õigusega pidada Hitlerit ja Stalinit. Õige, sest nemad alustasid sõda (sissetungiga Poolasse ) ja sõlmisid omavahel MRP ,tänu millele võis alustada sissetunge . 6. Sõjakolde kujunemisele Euroopas aitas kaasa Suurbritannia lepituspoliitika. Õige, sest: tänu sellele lepingule sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa . Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. 1. Kes olid J.von Ribbetrop ja V. Molotov ja milliseid riike nad esindasid? V: J.Von Ribbetrop oli Saksa välisminister ja V.Molotov oli Nõukogude Liidu välisminister . 2. Millise lepingu ja millal on nimetatud isikud allkirjastanud? Molotovi-Ribbentropi pakti , 23.augustil 1939 . 3. Selgita, miks antud lepingu sõlmimine väga kergesti õnnestus V: Kuna sellele lepingule lisati ka salajane protokoll ,millega nad jagasid Ida-ja Kagu- Euroopa. 4. Millest juhindus NSV Liit lepingut sõlmides?
saab esimese tõsisema vastulöögi. 1941 Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria, jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine. Baasideleping Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada. Ta blokeeris ka eesti mereteed, sest too oli andnud varju poola laevale Orzel. Venemaa tegi ettepaneku allkirjatstada vastase abistamise leping, millega taotleti luba luua riigi territooriumile vene sõjaväebaasid. Eestlased ei soovinud sõda ja kirjutasid alla ilma naaberrikidelt abi palumata. 28 september 1939 allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral, kuid aimati, et see on algus, eesti riiigi kukutamisele. Talvesõda Samasugune baaside leping suruti peale ka soomele, aga kuna valitsus arvas, et parlamendis
14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning toodi Eestisse täiendavad nõukogude väed. Eestisse saabunud Moskva eriesindaja Zdanovi juhtnööride hakati Eestis läbi viima riigipööret (nn Juunipööre), mida üritati näidata kui rahvarevolutsiooni. TALVESÕDA (1939-1940) Pärast MRP sõlmimist tahtsid venkud Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas NSVL Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid + sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. 1939. aasta novembris süüdistati Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud NSV vägesid. Tegelikult oli piiritüli venelaste lavastatud. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda
Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Moskvasse saabunud Eesti delegatsioon ootasid aga uued nõudmised.
c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu
................................................ 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine........................................................................................................................ 4 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 ..........................................
1. MRP Molotovi-Ribbentropi pakt. 23. Augustil 1939 kirjutasid nõukogude liidu välisasjade rahvakomissar Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi mittekallaletungi lepingule. Sellega jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema teienduslepinguga ka leedu)tunnistati NSV liidu huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele.
- Poola ratsaväe vastu tulid sakslased tankidega, poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. - Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17 september 1939 tungis poolale kallele ka NSV liit, hõivates ida-poola. - Tulemusena lakkas poola riik eksisteermiast 1939.aasta novemberiks. Eesti - NSV liit viis oma laevastiku Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. - Eesti välisminister läks moskvasse läbirääkimistele, kus esitas molotovi nõudmised sõlmida NSV liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel eesti territooriumile loodaks NSV liidu sõjaväebaasid. - Keeldumise korral ähvardas molotov kasutada jõudu, eesti juhtkond otsutas nõustuda sellega. - Tagasi läbirääkimistele jõudes nõuti et eestisse paigutatakse 35 000 punaväelast, see oli
❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust => Saksamaad ähvardas sõda kahel rindel: Läänes ja Idas. Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine. Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw TEISE MAAILMASÕJA
(Maanõukogule), mitte aga uuele riigile. Et kuni rahukonverents Eesti saatuse lõplikult kindlaks määrab. Mais 1919 tunnustas Saksamaa välisministeerium Eesti esindajana Mihkel Martnat. Poola ja Soome tunnustasid Eestit de facto 1919. a sügisel. Rootsi teatas de facto Eesti Vabariigi tunnustamisest alles 1919. a sügisel. Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil Välisministeeriumi moodustamine novembris 1918. Esimene välisminister Jaan Poska. Tema ka Pariisi rahukonverentsile (jaan 1919 – jaan 1920), kus otsustati luua Rahvasteliit. Eesti Vabariigi esindajad (Ants Piip, Kaarel Pusta ja Eduard Virgo) kasutasid Pariisi rahukonverentsi kokkusaamiseks suurriikide esindajatega, Eestile de jure-tunnustuse saamine ebaõnnestus, de facto-tunnustus saadi. 3 Arvukad konsultatsioonid lääneriikide poliitikutega kinnitasid tõsiasja, et paljudel polnud usku
· Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks · Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra · Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2
maakitsusele võimsa kaitseliini (seda nimetati Mannerheimi liiniks). Soome otsis toetust ka lääneriikidelt ning sakslastelt, kuid see ei päästnud neid Nõukogude Liidu rünnakust. TALVESÕDA (1939-1940) 1930. aastate lõpp tõestas, et soomlaste kartused ei olnud asjatud. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat saabunud õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega Vene sõjaväebaaside loomisega Soome aladel. Nõukogude propaganda väitis isegi, et Soome kavatseb oma võimast idanaabrit rünnata. NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ning alustas Soome vastu sõda
„rahu kogu meie põlvkonnale“. Rahul oldi lepinguga ka Ameerika Ühendriikides. Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 3. MRP MRP - Molotovi-Ribbentropi pakt - ehk Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping sõlmiti 23. augustil 1939 Moskvas. Alla kirjutasid Saksamaa välisminister ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar. Pooled kohustusid hoiduma agressiivsest tegevusest teineteise vastu ning teise lepingupoole vastu suunatud liitudest ja kokkulepetest. Lepingu salajane lisaprotokoll jaotas mõjupiirkonnad Ida-Euroopas: Soome ja Balti riigid ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia arvati NSV Liidu mõjualasse, Poola jaotati. Leping võimaldas Saksamaal rünnata Poolat, see leidis aset 1. septembril 1939 ja seda peetakse Teise maailmasõja alguseks. 4. II Maailmasõja algus
HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht.
Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas 1. MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale. Baltisakslaste ümberasumine on saksa rahvusest isikute ümberasumisele pärast 23. augustil 1939 Saksa Kolmanda Riigi ja NSV Liidu vahelise Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist pakti alusel NSV liidu mõjusfääri jäävatest riikidest (Eesti, Läti, Leedu) ja samuti ka Itaaliast ning NSV Liidust aastatel 1939-1941. Tagajärg Eestile : · Oktoobrist 1939. kuni maini 1940 lahkus Eestist ca 14 000 saksa rahvusest ning ka nendega suguluses olnud isikut, nende seas ka hulk kadakasakslasi. · Baltisaksa rahvusgrupp lakkas allumast. See kahandas ühiskonna majanduslikku ja vaimset potentsiaali. 2. Baaside leping: ,,Orzeli" juhtum; santaaz ,,Metallistiga", lepingu sisu, baaside paiknemine, eestlaste suhtumine lepingusse. 28. septembril 1939 kirjutati alla Nõukogude liidu ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. · Kohustuvad andma ükst
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1. septembril 1939. a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallanda Teise maailmasõja.
Välispoliitilised probleemid- 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fasistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud Baaside ajastu: MRP ja Eesti- Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Eesti välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga . Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Baaside leping- 28
- Kujunes välja külm sõda USA juhitud demokraatlike lääneriikide ja Moskva juhitud kommunistliku Idabloki vahel. 3. Eesti Teise maailmasõja ajal: 3.1. Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel pärast Poola riigi likvideerimist ja jagamist asus NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuse abistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. Analoogsed nõuded esitati ka teistele Balti riikidele ning Soomele. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast).
suurtükiväerügemendi ühele patareile käsu tulistada oma kütidiviisi 329. rügemendi 4. roodu positsioone Manila küla lähistel. Kuna punaväelasi tulistanud patarei asus piirikõveriku tõttu sihtmärgist põhja pool, jäeti mulje, et tulistamine toimus Soome territooriumilt. Järgmisel päeval teatas Leningradi sõjaväeringkonna staap, et soomlased on tunginud kallale Nõukogude piirivalvele, süvendades nii Manila juures toimunud provokatsiooni. 28. novembril teatas V. Molotov, et N. Liit katkestab mittekallaletungilepingu Soomega. Päev hiljem katkestas Moskva Soomega diplomaatilised suhted. 30. novembril 1939 alustas Punaarmee Soome tuhande kilomeetri pikkusel idapiiril üheaegselt kaheksas lõigus pealetungi. Algas 105 päeva kestnud ja Soomele väga raske Talvesõda. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril. Selleks oli Soome piirile koondatud neli armeed. Neist suurim oli 7. armee, kuhu kuulus
kapituleerumise aktile. Teine maailmasõda oli sellega Euroopas ametlikult lõppenud. Jaapani kapituleerumine 10. aug. 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. sept 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. Baaside leping 28. sept 1939.*Eestil ja NSV Liidul hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest. *Anda vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. *NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel. *Eesti andis Nõukogude Liidule sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Juunipööre toimus 21. juunil 1940, eestvedajaks oli Andrei Zdanov. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt toimus 1940 aasta juunis, algas Baaside lepingu sõlmimisega, lõppes 1941.aastal. Saksa okupatsioon Eestis Saksa okupatsioon kestis 1941-1944. Küüditamised 14. juuni 1941 juuniküüditamine. Deporteeriti üle 10000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti ja lahutati peredest. Enamik hukkus vangilaagritesse
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus oli alanud viis kuud kestnud ko
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid.
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid.
10. Repressioonid Eestis 11. Natsionaliseerimine 12. Maareform. 13. Rahareform. 14. Esimene massiküüditamine. 1. Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas. 2. 23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma
inglise keeles. [http://www.estonica.org/et/Kultuurielu_kahe_maailmas %C3%B5ja_vahelisel_ajal/] 3. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 3.1 Baaside aeg 8.september 1939 . a. kirjutati vastastikuse abistamise paktile alla Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel. Selle kohaselt tuli mõlemal riigil hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, anda vastastikust abi kallaletungi või kallaletungiohu korral, NSVL lubas müüa Eestile relvastust soodustingimustel, Eesti andis NSVL sõjaväebaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Suusõnal lubasid NSVL juhid, et Eesti jääb iseseisvaks ning NSVL ei sekku Eesti siseasjusse.Punaarme sissemarss Eestisse . 2. oktoobril saabus Tallinnasse Nõukogude sõjaväelaste delegatsioon, et täpsustada baaside asukohtade ja baasivähede sissemarsiga seotud küsimusi. 18. oktoobril avanesid piiriväravad ning nii raud- kui maanteid kasutades tulvas 25000 punaväelast koos sõjatehnikaga Eesti territooriumile. Vägede
1942-43 omandas järjest suuremat tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu. Pommitamine, hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riikide okupeerimine 1939-40 Baaside leping NSVL ja Eesti vahel Poola vallutamise järel koondas NSVL oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti rõhutas maailmasõja algul oma erapooletust. Olukorra muutus keerukaks Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel. Alveelaev põgenes Tallinnast. NSVL kasutas vahejuhtumit viimiseks oma laevastik Blati merele. Molotov esitas 24. sept 1939 nõudmise sõlmida NSVL-ga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis nõudmised vastu. NSVL hakkas Eestit süüdistama Vene laeva põhjalaskmises. Kreml nõudis et rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 punaväelast. Stalin oli lõpuks nõus vähendama 25 000 mehele ja saavutas Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 allkirjastati baasude leping
II Maailmasõda Konflikti kolded · 1935 keeldus Saksamaa Versailles' lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati väl
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
