Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Rootsi ajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
talupoeg, mõisnik, forselius, pärisorjus, valdusedurahvakoolid, 1687, kirjakeel, ajana, pljussa, aladelt, lahkuma, perioodiks, mainitud, taanile, trükikoda, kirjasõna, tõuke, piibel, loovutas, sunnismaisus, arrest, ihunuhtlus, seekord, kärde, ajakirjandus, õpetamist, tasemele, koole, mõisatöö, mõisale, põlluharimine, teotöö, rakmeteguõpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". 3 Negatiivsed küljed Talupojad olid endist viisi oma maa külge seotud. Kui nad põgenesid, võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast,
Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. EESTI ALAD Pärast Liivi sõda olid Eesti alad jaotatud Poola, Rootsi ja Taani vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel. · 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. · 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. · 1629
Rootsi kuningad: 16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 15871632 Zygmunt III Waza 16321648 Wladyslaw IV Waza 16481668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1695.-97. aasta suure näljani
Pulli Hans-Tartu eesti kaupmees, kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks (eestlaste tõusmine tähtsaks kaupmeheks võis olla vaid suur erand, sest kõigis linnades peale paljurahvuselise Narva domineeris saksa kaupmeeskond). B.G.Forselius-õpetas välja koolmeistreid; 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga.
Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa
Mõisate tagastamise järele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldus-jaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, jättes ka Valga linna koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talurahva olukord. Erinevalt Rootsi talurahvast, kes oli vaba ning esindatud koguni Riigipäeval, säilitati siinmail talupoegade sunnismaisus. Talupoeg pidi nagu ordu ajalgi, teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama. Teoorjus ei jätnud talupoegadele eriti aega oma põldude korrashoidmiseks. Viljalõikusele oma põllul said talupojad asuda alles siis, kui mõisa põllud olid koristatud. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist maksma ka riigimakse. 1645.aastal fikseeris Eestimaa kuberner Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
Kohaliku aadli murdmiseks määras kuningas Liivimaa kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Aadli omavalitsus Liivimaal praktiliselt kaotati. 1694 hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Talurahva olukord Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645 fikseeriti sunnismaisus ja pärisorjus Põhja- Eestis. Mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised. Seega talurahva olukord pigem halvenes. Suur osa mõisatest läks riigi kätte, seega mõisnike võim talupoegade üle kitsenes märgatavalt. Talupoegadele teatati, et nüüd on nad üksnes kuninga alamad. Reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Politseilisi ülesandeid asusid täitma kreisifoogtid
See andis elatist kirikuõpetajale. Mõisaid omasid veel suuremad linnad(Tallinn, Tartu, Pärnu) Mõned mõisad olid rüütelkondade ühiskäsutuses. Mõisnikud said peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Teraviljaeksport teravilja sai Eestimaalt välja vedada. Viinapõletamine viina hind oli kaks korda kallim viinaks aetava vilja hinnast, mistõttu umbes kolmandik kogu teraviljasaagist läks viinakateldesse. Vakuraamatud. Adramaarevisjonide käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. 1783. aastal pearahamaks koos asehalduskorraldusega, mis ühtlustas Baltikumi maksusüsteemi. Mõisate reduktsioon: reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. 17.sajandi esimesel poolel kuni 1680-ndateni oli iseloomulik Rootsi riigi käes olevate maade (e. riigimaa) vähenemine ehk siis: müümise tulemusena (kuna riik sõdis palju, siis müüdi mõisaid ühekordse tasu eest), maade
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577.
Vabu talukohti oli palju ja mõisnikud püüdsid neid iga hinna eest täitsa, kuna mõisnike sissetulek sõltus eelkõige tema talupoegade arvust. Rootsi riigivõimu kindlustudes tõusis mõisate arv Eestis ca 1000-le mõisale. Talupoegade õigusi küll kärbiti veelgi, kuid mõned neist siiski säilisid. Paljud mõisnikud kasutasid innukalt oma kodarikuõigust ehk õigust omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, sest siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Samas oli Eestimaal kõrgem kohtuvõim mõisnike endi käes. Kuid Stockholm ei olnud kaugel ja põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. Mis puutub linnadesse, siis ka siinkohal võib öelda, et ordu kuldajad olid selleks korraks pöördumatult läbi saanud. Kui Liivi ordu ajal oli Eesti jõukus tulnud peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest, siis nüüd käis idakaubandus alla ja paljud linnad kiratsesid.
plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, neid tunneme me vana kirjaviisi all. 1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian, seda tuntakse kui Wastset Testamenti. 5. Eestimaa Liivimaa Rootsi kuningas Liivimaa Õuekohus raskemad kohtuasjad ning aadlike kohtuasjad Eestimaa ülemmaakohus raskemad Maakohtud talupoegade ja teiste
muutusi. Tähtsamateks neist võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. Uus kohtusüsteem püsis Balti erikorra osana osaliselt isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma.
1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa.
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood
tegutsesid kuberneri eesistumisel. Maanõuniku amet oli eluaegne ja ainult siis kui ise tagasi astuti või ära surdi muudeti koosseisu. Kohtuvõim oli kahes kubermangus (Eestimaa ja Liivimaa) erinev. Kõige alama aste kohus oli EM adrakohtunikud (pidi jälitama põgenenud talupoegi ja nad tagasi tooma, karistasid talupoegi väiksemate kuritegude eest nt varastas kanu, kakles) ja LM sillakohtunikud. Maakonna tasandil kohtud EM meeskohus ja LM maakohus (nt kui talupoeg tappis teise). Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud. Põllumajandus ja talurahva olukord
Tekkisid esimesed manufaktuurid. 7. Hinnake Rootsi aja mõju Eesti ala majanduslikule arengule. Põhjendage (mis ma ise arvan?) Majandusellu tuli üha enam kapitalistlikke jooni. Kaotati senised tsunftipiirangud ning käsitööliste vahel kujunes vaba konkurents. Kaotati ka kauplemispiirangud. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus. Haridus ja kultuur 1. Millega jäid Eesti ajalukku B.G. Forselius õpetas koolmeistreid välja, alustas talupoiste tasuta õpetamist, 1684 oli Tartus tema rahvakooliõpetajate Seminar. H. Stahl koostas esimese eesti keele grammatika J. Skytte tema eestvõttel loodi 1630.a Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis kujunes omamoodi eelastmeks ülikooli rajamisele Andreas Virginius tõlkis ja toimetas Uue Testamendi 2. Nimetage 2 tähtsamat sündmust Rootsi ajal järgmistes kultuurivaldkondades:
-Saaremaa rüütelkond Saaremaal (tekkinud Taani võimu ajal) -Liivimaa rüütelkond Liivimaal (tekkis alles Rootsi võimu ajal) *Rüütelkonnad ühendasid Eestimaa ja Saaremaa mõisaomanikke *Poola võimu ajal ei olnud eriti palju võimu *Rüütelkondade liikmed käisid koos maapäeval -Saaremaa rüütelkond Saaremaa maapäeval, Liivimaa rüütelkond Liivimaa maapäeval... -Arutasid seal kohalikku ellu puutuvaid probleeme (talupojad, mõisnik vs riik) -Kutsuti kokku üle kolme aasta *Maapäevade vaheajal olid maanõunike kolleegiumid -Eestimaal ja Liivimaal 12 nõunikku -Saaremaal vähem liikmeid (4-6 liiget) -Võib nimetada antud piirkonna kõrgemaks võimuinstitutsiooniks, kes tegutses kuberneri eesistumisel *Maanõuniku amet oli eluaegne Kohtuvõim *Kubermangudes veidi erinev *Alamastme kohus: -Eestimaal adrakohtunikud -Liivimaal sillakohtunikud
(Papimõisa) kuninga nõusolekul õpetajate seminari Bengt Gottfried Forselius- kooli- ja kirjamees, avas 1684 Tartu lähedal esimese eesti koolmeistrite kooli, nn Forseliuse seminari, lihtsustas eesti kirjaviisi, eestimaa hariduse eest võitleja Õppima asusid peamiselt ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistreid ja köstrid Õpiaeg oli 2 aastat ja ainsaks õpetajaks oli kooli asutaja Forselius. Tähtis oli: a) sorav lugemine b) usuõpetus ja kirikulaul c)õpiti ka raamatukõitmist d)arvutamist ehk rehkendamist e)saksa keelt 1686. kirjutas Foreselius ise aabitsa kuna õpperaamatuid veel ei olnud 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks Vihikute asemel kirjutasid õpilased paberilehtedel mille nad ise raamatuks köitsid
Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust. Kui mõisas oli kiireloomulisi töid, tuli teha veel abitegu. Näiteks kevadine viljakülv, heinategu, viljakorustus. Talviti tuli käia mõisavooris kui oli vaja vedada vilja Tallinna, Riiga või Pärnu. Lisaks kõigele eeltoodule oli talupoeg kohustatud viima mõisale osa oma saagist, kariloomadest ja ka käsitööesemeid. Reduktsioon 1660. a sai Karl 11. rootsi kuningaks. Peale sõdu jäi Rootsi riigikassa tühjaks. Et riigi tulusid suurendada otsustas Karl 11. need riigi maad, mis olid aadlikele kingitud riigile tagasi võtta. RIIGI POOLT KINGITUD MAADE TAGASTAMIST RIIGILE NIM. REDUKTSIOONIKS(i aint even mad). Reduktsioon algas Eestis 1680. a. Eestis langes reduktsiooni alla 50% maadest, Saaremaal 30% ja Liivimaal 80%
2.Teine aste oli meeskohus, kuhu läksid ainuld 4. kõige kõrgem Liivimaa õue kohus, mis asus aadlike vahelised asjad. Teoreetiliselt oli Riias talupojal õigus adrakohtu otsus edasi kaevata , aga seda ei tehtud kunagi 3.Kõige kõrgem oli Estimaa Ülem maa kohus- ainult aadlikud *Kõige kõrgem oli Rootsi kuningas (kuulub mõlema alla) ,tema oli kõige tähtsam.Seadus, mis lubas pöörduda otse kuninga poole.!Mõni üksiks eesti talupoeg sinna ka jõudis. Rootsi suhtus Liivimaasse kui vallutatud provintsi, Eestimaa oli Rootsi riigi osa. Seega suhtumine nendesse kahte kubermangu täiesti erinev. Eestis oli 17 saj alguses juba välja kujunenud aadlike rüütelkond, mis vene ajal oli väga suure tähtsusega.See oli pm aadlike omavalitsus, oma võimu organ. Maapäevale valiti kõige tähtsamad nendest.Liivimaal kuningas keelas rüütelkondadel kokku koguneda ja tekkida.See näitab, et Liivimaasse suhtuti teisiti, teisejärguliselt
1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius. Õpiaeg kestis 2 aastat,
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud:
1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Rootsi kätte jäid vallutatud Eestimaa ja Venemaa Ingerimaa. 1629 Altmargi Rootsi ja Poola Rootsi alad laienesid lõunas Väina jõeni, vaherahu suur osa Eestist Rootsi võimu all. 1645 Brömsebro rahu Rootsi ja Taani Taani sai sõdades lüüa, pidi valdused loovutama. (nt Saaremaa) 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola Ruhnu saar läks Rootsile, Poola tunnistas Rootsi õigusi Liivimaale. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Kindralkuberneri ülesanded. Halduskorraldust tunda ka kaardi alusel. Rootsi võimu ajal olid Eesti alad jagatud kahe kubermangu vahel.
Liivi sõda 1558- 1583 1. Kes pretendeerisid Liivimaa aladele? Venemaa, Rootsi, Taani, Poola-Leedu ühisriik 2. Mis on Tartu maks? Tartu piiskopkond pidi Vene tsaarile maksma ühe marga aastas iga elaniku pealt. 3. Millal ja millega algas Liivi sõda? 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed tatari khaani Sig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Venemaa, Rootsi, Poola, Taani 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Taanilt 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Tõi kaasa kannatusi ja koormisi, külad jäid kaitsetuks, talupoegade ülestõus, näljahäda 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Põhja-Eesti oli Rootsi võimu all, Lõuna-Eesti Poola võimu all, Saarema Taani võimu all. 1. Nimeta, mis kuningate vahel oli jaotatud Liivimaa pärast Liivi sõda. Sigismund II August(Poola), Karl IX, Gustav II Adolfs, Erik XIV(Rootsi), Frederick
käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia. Liivi sõja sündmusi kajastas põhjalikult Balthasar Russow oma "Liivimaa kroonikas" ("Chronica der Prouinz Lyfflandt..."), mis ilmus kolmes trükis: 1577. aastal kaks korda ning kolmandas, täiendatud trükis 1584. aastal. Tulemused: · 1582. Aastal Jam Zapolski vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla. · 1583 Rootsi ja Venemaa vahel sõlmitud vaherahuga Pljussa vaherahuga läks Põhja- Eesti Rootsile. · Maa jagati Taani, Rootsi ja Poola vahel. Erinevate piirkondade haldamises oli vähe ühist, Eesti lõhenes veelgi enam. Eesti kolme kuninga valduses Poola aeg Lõuna-Eestis: Liivimaa aadlikud nõudsid, et nende õigused jäetaks puutumata. Sigismund Augusti privileeg tagas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega
Kuna vaimulikud pidasid tähtsaks, et rahvas oskaks piiblit lugeda, kehtestati 1645. aastal kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Samuti hakati tõlkima vaimulikku kirjandust, kuid ühtse keele puudumisel anti raamatud välja nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti keeles. Kuigi see ei olnud luterluse levitajate otsene eesmärk, tegid nad Eesti rahvale suur teene, hakates ehitama rahvakoole ning arendama eesti kirjakeelt. 1684. aastal rajas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminari. See oli esimene asutus Eestis, kus õpetati koolmeisterid ja kösterid ning selle loomine märkis ära pöördepunkti Eesti hariduse arengus. Kuid õpetajate seminari töö ei möödunud probleemideta, millest suurim oli õpilaste hankimine. Mõisnikud võtsid asja loogiliselt ning järeldasid, et haritud talupoeg võib muutuda mässuliseks ning teisi talupoegi kaasa õhutada ning on järelikult ohtlik. Seetõttu üritasidki osad mõisnikud
pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati sisse ka vakuraamatud, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi talupoegade suhtes. Esimest korda oli talupoegadel õigus mõisnike peale kaevata ja kohtus oma õiguste eest seista. Tihti usuti aga rohkem mõisnikke kui talupoegi. Talupoegade olukord muutus paremuse suunas ning see andis hiljem põhjuse ,,vana head Rootsi aega" sooja sõnaga meenutada. Rootsi aeg tõi majandusse kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muutusi.
Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine. Eestisse rahvast kõikjalt Euroopast, kuid siia ei jõudnud juute, kes muidu rändasid mööda euroopat. Seoses paremate tingimustega suurenes eestlaste arv kuni 4x
eestikeelne vaimulik kirjandus; põhjaeesti ja lõunaeesti keel; Alustati Piibli tõlkimist - Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner Johann Skytte; 1630 - Tartu Akadeemiline Gümnaasium; 1631 - gümnaasium Tallinnas; 1631 - Tartu Ülikool - Gustav II Adolf algatus jne, ladinakeelne, njetu eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari; õppima asusid poisid, kes hiljem said köstriteks ja koolmeistriteks; õpiti 2 aastat, õpetajaks Forselius ise Forselius läks Ingatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga Rootsi Gustavi juurde, et kooliehitus loa saaks - luba saadi, tagasiteed rip in peace Forselius; 160 eesti rahvusest koolmeistrit - eestikeelne kirjasõna 1637 - Stahl - eesti keele grammatika reeglistik;
5) MILLINE OLI RAHVASTIKU OLUKORD 17.SAJANDI KESKPAIGAST 1721. AASTANI. (MAJ, SÕJAD, MIGRATSIOON) TOO VÄLJA 3 ÜLDISEMAT SUUNDUMUST Majandus- Majanduselu mõjutas Rootsi tsentralistlik ja merkantistlik majanduspoliitika. Kuna Euroopa kaubateed olid nihkunud, olid Eesti linnad kaotanud oma eelisseisundi kaubanduses Käsitöö püsis tsunfti raames. 17. sajandi II poolel hakati rajama manufaktuure. Sõjad- 1645. aastal läks Saaremaa Taani käest Rootsile. Rootsi Liivimaa valdused jaotati Eesti- ja Liivimaa kubermangudeks. Sõjas kannatanud maarahvas kosus XVII sajandi jooksul uuesti. Rootsi aeg Eestis lõppes Põhjasõjas. Lõplikult liideti Eesti- ja Liivimaa Venemaaga Põhjasõja lõpus 1721. aastal. Migratsioon- iseloomulik oli sisemigratsioon - asuti tihedama asustusega aladelt hõredama asusutsega paikadesse. Selline ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rohkesti asus Eesti aladel ka vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmeh ija kalureid
annaabi.ee 
