Referaat Liis Pibre ÜRO ajaloost Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 191 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu ja julgeoleku, arengu kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu (League of Nations), mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W
iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ülesanded Eesti kaitseväe peamine ülesanne on tagada valmisolek riigi kaitsmiseks sõjalise tegevusega. Kaitsevägi planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Kaitseväe ülesandeks rahuajal on õhuruumi ja territoriaalvete järelevalve ja kontroll, pideva kaitsevalmiduse tagamine, ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine, üksuste ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel.
C.R. Jakobsoni Gümnaasium NATO Uurimistöö Sigrid Randjärv 11b klass Viljandi 2003 Sisukord Sissejuhatus............................................................ 1.Mis on NATO?..................................................... 1.1. Alliansi taust......................................................................................... 1.2. Kuidas NATO töötab............................................................................. 1.3. Julgeoleku ülesehitamine partnerluse kaudu........................................ 1.4. NATO laienemine................................................................................. 1.5. Eesti ja NATO....................................................................................... 1.6. Eestlaste arvamus liitumisest................................................................ 1.7
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Suveräänsus pole aga kunagi absoluutne. ÜRO hartast tuleneb näiteks õigus vajadusel mõista kohut teise riigi kodanike üle. Oma „ülemvõimu” suudavad riigid maksma panna erineval määral. Rahvusriikide tekkimise ajal valitsesid maailma impeeriumid, ja täielikumalt said oma suveräänsust praktikas kehtestada vaid suurrahvad. Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku sisu aga alles Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Kõrvuti rahvusriikide suveräänsuse tõusuga on toimunud rahvusvaheliste suhete, poliitika ja majanduse kiire globaliseerumine, mis omakorda on sundinud rahvusriike rohkem või vähem vabatahtlikult loovutama oma suveräänsust mitmesugustele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus Rivo Peegel Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................
Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid: ° mandri-euroopa õigussüsteem põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud
Euroopa Liidu liikmestaatus annab. Riigikogus peetud välispoliitilisel arutelul ettekandega esinenud tollane välisminister Toomas Hendrik Ilves pidas sel puhul vajalikuks isegi rõhutada, et ,,Eesti ei käsitle oma Euroopa Liidu tulevasest liikmestaatusest julgeolekugarantiina. Meie julgeolekuga seotud küsimused tuleb lahendada teises kontekstis ja mitte tuua Euroopa Liitu kaasa probleeme, millest jagu saamiseks see organisatsioon ei ole loodud." Julgeolekupoliitilise rolli asemel püüti rõhutada pigem ühinemise majanduslikku aspekti, eelkõige Euroopa Liidu turu avanemist Eesti toodetele, aga ka Euroopa Liidu maade investeeringute mahu kasvu, nagu ka võimalust saada otsest abi tootmise moderniseerimisel ja standartiseerimisel. Ilmselt seepärast domineeris 1997. aasta suvel liitmise majanduslik faktor tavakodaniku teadvuses julgeoleku-poliitilise kaalutluste ees, nagu kinnitas EMOR-i telefoni-gallup.
EUROOPA LIIDU EKSAM ÕPIVÄLJUNDID 1) OMAB SÜSTEEMSET ÜLEVAADET EUROOPA LIIDU OLEMUSEST, ARENGUST JA TOIMIMISE ÜLDPÕHIMÕTETEST. OLEMUS Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liit on Maastrichti lepinguga asutatud eraldiseisev rahvusvaheline organisatsioon. • Ainuke tunnus, mille poolest EL sarnaneb teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, on see, et ta loodi rahvusvahelise lepingu tulemusena. • Oma erinevuse tõttu tavalisest rahvusvahelisest organisatsioonist on Euroopa Ühendus ja seega ka Euroopa Liit saavutamas staatust, mis sarnaneb üksikriigi omaga (2000). Euroopa Liidu neli vabadust: inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad: • Siseturg ja ühtne valuuta
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning
Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. o Seadused ja õigusnormid Riigi tähtsaim seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon, kuna sellest lähtuvad kõik teised seadused. Õigusaktid peavad moodustama kooskõlastatud hierarhia ehk astmestiku, allpool olevad õigusaktid peavad olema kooskõlas kõrgemalseisvatega, vastuolude puhul muudetakse alamaid.
Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid selle seest. Euroopa Ühisturu sihiks oli teostada nelja vabadust: kaupade, teenuste, omandi ja isikute vaba liikumist ning vahetust. Roomas sõlmitud leping riikide vahel on kahtlemata üks olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki.
· II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda
isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: - Loodusressursid: maa, maavarad, hapnik jmt - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon
parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
(Trumani doktriin, Marshalli plaan, Nato) iii. Uus rahvusvaheline võimude tasakaal Lääne ja Ida poole ühendamine ja ühise Euroopana rääkimine iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks OECD-ks viii
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim
Majandusühenduse asutanud Rooma leping. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid, näiteks Euroopa tavarelvastuse leping, sõjavangide kohtlemise, vabakaubanduse ja topeltmaksustamise vältimise lepingud. Lisaks sellele saab ka rahvas avaliku arvamuse kaudu välispoliitikat mõjutada. 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse EN(Euroopa nõukogu) rahvusvaheline organisatsioon (47 liikmesriiki), mille tegevusvaldkonnad on inim-,sotsiaal- ja TÄHTSAMAD keelelised õigused (1949/1993) NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) julgeorganisatsioon, mis on sõjalis-poliitiline liit(28 liikmesriiki). (1949/2004) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele
jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.
2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist. * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist - Ühine põllumajanduspoliitika * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine
Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis aastatel 1989-1990 kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades. Oma tegevuse lõpetas Varssasi Lepingu Organisatsioon ning Moskva heakskiidul sai võimalikuks Saksamaa ühinemine. 1980. aastate lõpuks paranesid ka Nõukogude-Hiina suhted. POLIITILISE ELU REFORMIMINE
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
* Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1947 Marshalli plaan * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 1) Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja
8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) · 1949 NATO loomine · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ asutamist · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise peamised motiivid · Majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine aitas Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas
(Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine)
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad jagatud vää
Föderaalriik ehk föderatsioon (USA, Saksamaa ja Venemaa) Liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia. Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Konföderatsioon (Euroopa Liit) Riikide liit ühtse, tavaliselt valis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
